Bashis ajatsooni, kuupäeva ja kella seadistamine: Difference between revisions
No edit summary |
|||
| (12 intermediate revisions by the same user not shown) | |||
| Line 1: | Line 1: | ||
=Sissejuhatus= | =Sissejuhatus= | ||
| Line 9: | Line 6: | ||
=Linux ja aeg= | =Linux ja aeg= | ||
Nii nagu igal operatsioonisüsteemil, on ka Linuxil võimalik ära määratleda ajatsoon. Ajavööndid on vajalikud ja sellega määratakse ära see, et millises piirkonnas on teatud ajahetkel kellaaeg. Kui aga suhtleme kaugemate piirkondadega, nagu infotehnoloogias seda tihti ette tuleb, võivad tekkida probleemid. Sellisteks puhkudeks on kasutusele võetud universiaalaeg UT või UTC. Varem tuntud ka Greenwichi või GMT nime alla. | Järgnevalt käsitleme ajatsooni, riistvarakella ja Linuxi enda kella toimimist pikemalt. Nii nagu igal operatsioonisüsteemil, on ka Linuxil võimalik ära määratleda ajatsoon. Ajavööndid on vajalikud ja sellega määratakse ära see, et millises piirkonnas on teatud ajahetkel kellaaeg. Kui aga suhtleme kaugemate piirkondadega, nagu infotehnoloogias seda tihti ette tuleb, võivad tekkida probleemid. Sellisteks puhkudeks on kasutusele võetud universiaalaeg UT või UTC. Varem tuntud ka Greenwichi või GMT nime alla. | ||
Iga kohalik aeg määratakse kindlaks ajavööndiga. Kuigi geograafia lubab samaagse keskpäeva paikadel kuuluda samasse ajavööndisse, siis praktikas see nii ei ole. Osad riigid kasutavad säästvat ajaarvestuse, mis tähendab seda, et kellaaega muudetakse nii, et oleks rohkem päikesevalgust töö ajal (talveaeg ja suveaeg). Teised riigid seda aga ei kasuta. Ajavööndit on parem määrata asukoha järgi või öeldes erinevuse kohaliku ja universiaalaja vahel. Linuxil on ajavööndite koha oma pakett, mida on võimalik reeglite muutumisel värskendada. Administraatoril jääb üle vaid valida sobiv ajavööde. Ka iga tavakasutaja saab seda seadistada. See on vajalik, | Iga kohalik aeg määratakse kindlaks ajavööndiga. Kuigi geograafia lubab samaagse keskpäeva paikadel kuuluda samasse ajavööndisse, siis praktikas see nii ei ole. Osad riigid kasutavad säästvat ajaarvestuse, mis tähendab seda, et kellaaega muudetakse nii, et oleks rohkem päikesevalgust töö ajal (talveaeg ja suveaeg). Teised riigid seda aga ei kasuta. Ajavööndit on parem määrata asukoha järgi või öeldes erinevuse kohaliku ja universiaalaja vahel. Linuxil on ajavööndite koha oma pakett, mida on võimalik reeglite muutumisel värskendada. Administraatoril jääb üle vaid valida sobiv ajavööde. Ka iga tavakasutaja saab seda seadistada. See on vajalik, kuna inimesed töötavad arvutitega eri riikides üle maailma. | ||
Iga personaalarvutil on ka riisrvarakell. See töötab tänu akule ka siis, kui arvuti on vooluvõrgust välja lülitatud. Riistvarakella saab seada BIOS- is häälestuskuval või ükskõik millises töötavas operatsioonisüsteemis. | |||
Linuxi tuum jälgib aega riistvarakellast sõltumatult. Alglaadimisel võrdsustab Linux oma kella küll riistvarakellaga, aga pärst töötavad nad sõltumatult. Kuna riistvarakella vaatamine on keeruline ja aeglane protsess, hoiab Linux oma kella ise. | Linuxi tuum jälgib aega riistvarakellast sõltumatult. Alglaadimisel võrdsustab Linux oma kella küll riistvarakellaga, aga pärst töötavad nad sõltumatult. Kuna riistvarakella vaatamine on keeruline ja aeglane protsess, hoiab Linux oma kella ise. | ||
| Line 16: | Line 15: | ||
Tuuma kell ei tea ajavöönditest midagi. See näitab vaid universiaalaega, mis omakorda tõstab töökindlust. Iga protsess käsitleb ajavööndi teisendusi ise, kasutades ajavööndipaketi vahendeid. | Tuuma kell ei tea ajavöönditest midagi. See näitab vaid universiaalaega, mis omakorda tõstab töökindlust. Iga protsess käsitleb ajavööndi teisendusi ise, kasutades ajavööndipaketi vahendeid. | ||
Riistvarakell võib toimida nii universiaalaja kui ka kohaliku aja järgi. Üldjuhul on selleks siiski universiaalaeg, kuna siis pole vaja seadistada suve- või talveajale üleminekut. Küll aga näiteks MS-DOS, Windows ja OS/2 operatsioonisüsteemid eeldavad, et | Riistvarakell võib toimida nii universiaalaja kui ka kohaliku aja järgi. Üldjuhul on selleks siiski universiaalaeg, kuna siis pole vaja seadistada suve- või talveajale üleminekut. Küll aga näiteks MS-DOS, Windows ja OS/2 operatsioonisüsteemid eeldavad, et riitsvarakell toimib kohaliku aja järgi. Linux võib käsitleda mõlemaid. Kui riistvarakell käib kohaliku aja järgi, tuleb jälgida sesiooniaja muutumist. | ||
= | =Süsteemikella seaded= | ||
Käsk date väljastab kellaaja,kuupäeva ja ajatsooni. Mitte sassi ajada käsuga time. Time käib protsesside kohta, date praeguse aja kohta. | |||
Aega saab seadistada ainult juurkasutaja. Igal kasutajal võib olla küll erinev ajavöönd, aga kell on kõigile sama. | |||
<pre> | <pre> | ||
date | date | ||
</pre> | </pre> | ||
Väljastab: | |||
<pre> | <pre> | ||
Sun Jul 13 21:53:41 EET DST 1997 | Sun Jul 13 21:53:41 EET DST 1997 | ||
</pre> | </pre> | ||
| Line 66: | Line 33: | ||
Tulemus: Väljastatakse praegune aeg ja kuupäev. „EET DST” tähistab ajavööndit, mis on Ida-Euroopa sessiooniaeg. | Tulemus: Väljastatakse praegune aeg ja kuupäev. „EET DST” tähistab ajavööndit, mis on Ida-Euroopa sessiooniaeg. | ||
Universiaalaja esitamine date | Universiaalaja esitamine date -u käsuga. | ||
<pre> | <pre> | ||
date -u | date -u | ||
</pre> | |||
Väljastab: | |||
<pre> | |||
Sun Jul 13 18:53:42 UTC 1997 | Sun Jul 13 18:53:42 UTC 1997 | ||
</pre> | </pre> | ||
Tulemus: Väljastatakse univesiaalaeg UTC. | Tulemus: Väljastatakse univesiaalaeg UTC. | ||
Süsteemikella seadistamine date käsuga. | |||
<pre> | <pre> | ||
date 07132157 | date 07132157 | ||
</pre> | |||
Väljastab: | |||
<pre> | |||
Sun Jul 13 21:57:00 EET DST 1997 | Sun Jul 13 21:57:00 EET DST 1997 | ||
</pre> | </pre> | ||
Tulemus: | Tulemus: Süsteemikellaks seatakse 21.57 13.juuli. | ||
Saab ka teisiti. Ehks siis date | Saab ka teisiti. Ehks siis date -s käsuga. | ||
<pre> | <pre> | ||
| Line 105: | Line 78: | ||
*%H : tund | *%H : tund | ||
*%M : minut | *%M : minut | ||
*%S : sekund | |||
*%D: kuupäeva formaat võrdne %m/%d/%y (%m tähistab kuud, %d tähistab päeva, %y tähistab aastat) | |||
*%Z: ajatsoon | |||
*%j: mitmes päev aastas | |||
<pre> | <pre> | ||
| Line 117: | Line 90: | ||
Time is 05:26:45 on 10/09/12 in UTC (283 day of the year) | Time is 05:26:45 on 10/09/12 in UTC (283 day of the year) | ||
= | =Riistvarakella seaded= | ||
Süsteemikell ei pruugi alati õige olla. Teda hoiab käigus taimeri perioodiline katkestus, mille genereerib arvuti riistvara. Kui töötab liiga palju protsesse, võib taimeri katkestus kaua aega võtta ja süsteemikell võib taha jääda. Kuna riistvarakell käib ise, on see palju täpsem. | |||
Riistvarakella on lihtne seadistada BIOS-is. See väldib probleeme, mida süsteemiaja muutmine võib tekitada. Kui BIOS-i kasutamine pole võimalik, saab uue aja seadistada hwclock käsuga. Kui mõni süsteemi osa hakkab tõrkuma, oleks mõistlik arvuti taaskäivitada. | |||
<pre> | <pre> | ||
hwclock --show | hwclock --show | ||
</pre> | |||
Väljastab: | |||
<pre> | |||
Tue Oct 9 01:16:34 2012 -0.653095 seconds | Tue Oct 9 01:16:34 2012 -0.653095 seconds | ||
</pre> | </pre> | ||
Tulemus: Kuvatakse | Tulemus: Kuvatakse riistvarakella kellaaeg. | ||
Riistvarakella kella ja kuupäeva on võimalik järgmiselt seadistada. | |||
<pre> | |||
hwclock --set --date="1 Jan 2012 15:47:51" | |||
</pre> | |||
Tulemus: Riistvarakella kellaajaks määratakse 15:47:51 ja kuupäevaks 1. Jaanuar 2012. | |||
Kui | Kui riistvarakell ja süsteemikell näitavad erinevat aega, on neid võimalik väga lihtsate käskude abil samastada. | ||
<pre> | <pre> | ||
| Line 136: | Line 120: | ||
</pre> | </pre> | ||
Tulemus: | Tulemus: Riistvarakell samastatakse süsteemikellaga. | ||
<pre> | |||
hwclock -hctosys | |||
</pre> | |||
Tulemus: Süsteemikell samastatakse riistvarakellaga. | |||
=Ajatsooni seaded= | |||
Linux Debian süsteemis määrab ajavööndi link faili /etc/localtime, kus kirjeldatakse täpselt ära kohalik ajavööde. Ajavöötme andmed salvestatakse kataloogis /usr/lib/zoneinfo. Erinevusi võib esineda teistes Linuxi varjantides. | |||
Keskonnamuutuja TZ häälestamise teel saab kasutaja ajavööndit muuta. Kui häälestus puudub, võetakse kasutusele süsteemi ajavöönd. Tuleb veel lisada, et igal kasutajal võib Linuxi laadses süsteemis olla oma ajavöönd, mida kasutaja saab ise seadistada. Kui inimesed töötavad ühes serveris üle maailma, siis käsk date arvestab konkreetse kasutaja seadetega. | |||
Date käsuga saame teada ajatsooni. Näiteks MST on Mountain Standard Time | |||
<pre> | <pre> | ||
date | |||
</pre> | |||
Väljastab: | |||
<pre> | |||
Fri Mar 29 21:07:39 MST 2002 | |||
</pre> | </pre> | ||
Ajatsooni muutmine: | |||
Esiteks käivitada /etc/localtime | |||
<pre> | |||
cat /etc/timezone | |||
</pre> | |||
Väljastab: | |||
<pre> | |||
America/New_York | |||
</pre> | |||
Muuta faili sisu nii, et muutuks ajatsoon. | |||
<pre> | <pre> | ||
vim /etc/timezone | |||
</pre> | </pre> | ||
Tulemus: | Eksportida ajatsooni seaded käsurealt. | ||
<pre> | |||
export TZ=Europe/Tallinn | |||
</pre> | |||
Tulemus: New Yorki-i ajatsoon vahetati Los Angelese vastu. | |||
=Automaatne kella uuendamine= | =Automaatne kella uuendamine= | ||
Kui arvuti asub võrgus, saab ta oma kella automaatselt kontrollida. Näiteks võrreldes seda mõne teise arvuti või serveri kellaga. Üldjuhul on selleks server. Kui teine arvuti on täpse kellaajaga, hoiavad mõlemad arvutid õiget aega. Eelnimetatud ajakontrolli saab organiseerida rdate ja netdate käskude abil. Mõlemad kontrollivad teise arvuti aega. Netdate abil saab hallata mitut arvutit. Kui käivitada käsk deemoni cron abil, hoiab teie arvuti samasugust aega nagu teine arvuti. | Kui arvuti asub võrgus, saab ta oma kella automaatselt kontrollida. Näiteks võrreldes seda mõne teise arvuti või serveri kellaga. Üldjuhul on selleks server. Kui teine arvuti on täpse kellaajaga, hoiavad mõlemad arvutid õiget aega. Eelnimetatud ajakontrolli saab organiseerida rdate ja netdate käskude abil. Mõlemad kontrollivad teise arvuti aega. Netdate abil saab hallata mitut arvutit. Kui käivitada käsk deemoni cron abil, hoiab teie arvuti samasugust aega nagu teine arvuti. Pikemalt ntp kohta saab lugeda siit: [[NTP - sissejuhatus]] | ||
Kellaja ühekordne seadmine toimub näiteks järgmiselt, eeldusel, et on paigaldatud pakett rdate | |||
<pre> | |||
apt-get install rdate | |||
</pre> | |||
ning öeldes | |||
<pre> | |||
rdate ajaserver.loomaaed.tartu.ee | |||
</pre> | |||
Kellaaja sünkronisseerimiseks sobib kasutada paketti ntp | |||
<pre> | |||
apt-get install ntp | |||
</pre> | |||
ning seadistusfailis /etc/ntpd.conf leida üles read | |||
<pre> | |||
server 0.debian.pool.ntp.org | |||
server 1.debian.pool.ntp.org | |||
server 2.debian.pool.ntp.org | |||
server 3.debian.pool.ntp.org | |||
</pre> | |||
ning soovi korral asendada need oma teenese pakkuja nime kasutava ühe reaga, näiteks | |||
<pre> | |||
server ajaserver.loomaaed.tartu.ee | |||
</pre> | |||
Kulub mõni aega, umbes 10 minutit kuni ntp töötamine stabiliseerub, sellest annab tunnistust, et ntptrace vastab kus arvuti asub ntp hierarhias, näiteks midagi sellist | |||
<pre> | |||
ntptrace -n | |||
127.0.0.1: stratum 3, offset -0.001927, synch distance 0.038145 | |||
192.168.30.8: stratum 2, offset -0.000066, synch distance 0.020106 | |||
192.168.30.15: stratum 1, offset 0.000010, synch distance 0.002270, refid 'GPS' | |||
</pre> | |||
=Kokkuvõte= | =Kokkuvõte= | ||
Kella peaks seadistama väga ettevaatlikult, sest mitmed Unixi süsteemid nõuavad, et kellad töötaksid õigesti. Näiteks deemon cron käivitab programme perioodiliselt. Kui te muudate kella, võib deemonil tekkida kõhklusi. Näiteks ühes vanemas Unixi süsteemis muutis keegi kella 10 aastat tulevikku ja cron üritas käivitada kõiki | Kella peaks seadistama väga ettevaatlikult, sest mitmed Unixi süsteemid nõuavad, et kellad töötaksid õigesti. Näiteks deemon cron käivitab programme perioodiliselt. Kui te muudate kella, võib deemonil tekkida kõhklusi. Näiteks ühes vanemas Unixi süsteemis muutis keegi kella 10 aastat tulevikku ja cron üritas käivitada kõiki protsesse kümne aasta kohta korraga. Õnneks uuemates versioonides esinevad cron versioonid lahendavad selle probleemi tavaliselt õigesti, kuid siiski tuleks olla ettevaatlik. Suured hüpped tagasi on tavaliselt ohtlikumad kui väiksed edasi. | ||
=Kasutatud kirjandus= | |||
http://www.garron.me/linux/set-time-date-timezone-ntp-linux-shell-gnome-command-line.html | |||
http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Operatsioonis%C3%BCsteemi_Debian_GNU/Linux_kasutamine | |||
http://www.ise.ee/cdrom/cd2/linux/ptk8.htm | |||
http://www.lostsaloon.com/technology/how-to-set-time-and-date-in-linux/ | |||
http://www.linux.com/learn/tutorials/649727-how-to-change-the-linux-date-and-time-simple-commands | |||
=Autor= | =Autor= | ||
Priidu Niit A22 | Priidu Niit A22 | ||
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]] | [[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]] | ||
Latest revision as of 14:17, 3 January 2013
Sissejuhatus
Järgnev wiki artikkel tutvustab lähemalt kuidas Linux aega hoiab ja mida on vaja teha probleemide vältimiseks. Tavajuhtudel pole kasutajatel tarvis ajaseadeid seadistada, aga vahel võib seda siiski ette tulla. Sellisel juhul on hea teada, kuidas seda kõige mõistlikumalt teha.
Linux ja aeg
Järgnevalt käsitleme ajatsooni, riistvarakella ja Linuxi enda kella toimimist pikemalt. Nii nagu igal operatsioonisüsteemil, on ka Linuxil võimalik ära määratleda ajatsoon. Ajavööndid on vajalikud ja sellega määratakse ära see, et millises piirkonnas on teatud ajahetkel kellaaeg. Kui aga suhtleme kaugemate piirkondadega, nagu infotehnoloogias seda tihti ette tuleb, võivad tekkida probleemid. Sellisteks puhkudeks on kasutusele võetud universiaalaeg UT või UTC. Varem tuntud ka Greenwichi või GMT nime alla. Iga kohalik aeg määratakse kindlaks ajavööndiga. Kuigi geograafia lubab samaagse keskpäeva paikadel kuuluda samasse ajavööndisse, siis praktikas see nii ei ole. Osad riigid kasutavad säästvat ajaarvestuse, mis tähendab seda, et kellaaega muudetakse nii, et oleks rohkem päikesevalgust töö ajal (talveaeg ja suveaeg). Teised riigid seda aga ei kasuta. Ajavööndit on parem määrata asukoha järgi või öeldes erinevuse kohaliku ja universiaalaja vahel. Linuxil on ajavööndite koha oma pakett, mida on võimalik reeglite muutumisel värskendada. Administraatoril jääb üle vaid valida sobiv ajavööde. Ka iga tavakasutaja saab seda seadistada. See on vajalik, kuna inimesed töötavad arvutitega eri riikides üle maailma.
Iga personaalarvutil on ka riisrvarakell. See töötab tänu akule ka siis, kui arvuti on vooluvõrgust välja lülitatud. Riistvarakella saab seada BIOS- is häälestuskuval või ükskõik millises töötavas operatsioonisüsteemis.
Linuxi tuum jälgib aega riistvarakellast sõltumatult. Alglaadimisel võrdsustab Linux oma kella küll riistvarakellaga, aga pärst töötavad nad sõltumatult. Kuna riistvarakella vaatamine on keeruline ja aeglane protsess, hoiab Linux oma kella ise.
Tuuma kell ei tea ajavöönditest midagi. See näitab vaid universiaalaega, mis omakorda tõstab töökindlust. Iga protsess käsitleb ajavööndi teisendusi ise, kasutades ajavööndipaketi vahendeid.
Riistvarakell võib toimida nii universiaalaja kui ka kohaliku aja järgi. Üldjuhul on selleks siiski universiaalaeg, kuna siis pole vaja seadistada suve- või talveajale üleminekut. Küll aga näiteks MS-DOS, Windows ja OS/2 operatsioonisüsteemid eeldavad, et riitsvarakell toimib kohaliku aja järgi. Linux võib käsitleda mõlemaid. Kui riistvarakell käib kohaliku aja järgi, tuleb jälgida sesiooniaja muutumist.
Süsteemikella seaded
Käsk date väljastab kellaaja,kuupäeva ja ajatsooni. Mitte sassi ajada käsuga time. Time käib protsesside kohta, date praeguse aja kohta.
Aega saab seadistada ainult juurkasutaja. Igal kasutajal võib olla küll erinev ajavöönd, aga kell on kõigile sama.
date
Väljastab:
Sun Jul 13 21:53:41 EET DST 1997
Tulemus: Väljastatakse praegune aeg ja kuupäev. „EET DST” tähistab ajavööndit, mis on Ida-Euroopa sessiooniaeg.
Universiaalaja esitamine date -u käsuga.
date -u
Väljastab:
Sun Jul 13 18:53:42 UTC 1997
Tulemus: Väljastatakse univesiaalaeg UTC.
Süsteemikella seadistamine date käsuga.
date 07132157
Väljastab:
Sun Jul 13 21:57:00 EET DST 1997
Tulemus: Süsteemikellaks seatakse 21.57 13.juuli.
Saab ka teisiti. Ehks siis date -s käsuga.
date -s "1 Jan 2012"
Tulemus: Seab süsteemi kuupäevaks 1. Jaanuari 2012.
date -s 15:47:51
Tulemus: Seab süsteemi kellaajaks 15:47:51
Saab ka koos:
date -s "1 Jan 2012 15:47:51"
Kellaega saab esitada ka erivevates formaatides:
- %H : tund
- %M : minut
- %S : sekund
- %D: kuupäeva formaat võrdne %m/%d/%y (%m tähistab kuud, %d tähistab päeva, %y tähistab aastat)
- %Z: ajatsoon
- %j: mitmes päev aastas
date -u +"Time is %H:%M:%S on %D in %Z (%j day of the year)"
Tulemus: Väljastatakse kellaeg järgnevas formaadis: Time is 05:26:45 on 10/09/12 in UTC (283 day of the year)
Riistvarakella seaded
Süsteemikell ei pruugi alati õige olla. Teda hoiab käigus taimeri perioodiline katkestus, mille genereerib arvuti riistvara. Kui töötab liiga palju protsesse, võib taimeri katkestus kaua aega võtta ja süsteemikell võib taha jääda. Kuna riistvarakell käib ise, on see palju täpsem.
Riistvarakella on lihtne seadistada BIOS-is. See väldib probleeme, mida süsteemiaja muutmine võib tekitada. Kui BIOS-i kasutamine pole võimalik, saab uue aja seadistada hwclock käsuga. Kui mõni süsteemi osa hakkab tõrkuma, oleks mõistlik arvuti taaskäivitada.
hwclock --show
Väljastab:
Tue Oct 9 01:16:34 2012 -0.653095 seconds
Tulemus: Kuvatakse riistvarakella kellaaeg.
Riistvarakella kella ja kuupäeva on võimalik järgmiselt seadistada.
hwclock --set --date="1 Jan 2012 15:47:51"
Tulemus: Riistvarakella kellaajaks määratakse 15:47:51 ja kuupäevaks 1. Jaanuar 2012.
Kui riistvarakell ja süsteemikell näitavad erinevat aega, on neid võimalik väga lihtsate käskude abil samastada.
hwclock –systohc
Tulemus: Riistvarakell samastatakse süsteemikellaga.
hwclock -hctosys
Tulemus: Süsteemikell samastatakse riistvarakellaga.
Ajatsooni seaded
Linux Debian süsteemis määrab ajavööndi link faili /etc/localtime, kus kirjeldatakse täpselt ära kohalik ajavööde. Ajavöötme andmed salvestatakse kataloogis /usr/lib/zoneinfo. Erinevusi võib esineda teistes Linuxi varjantides.
Keskonnamuutuja TZ häälestamise teel saab kasutaja ajavööndit muuta. Kui häälestus puudub, võetakse kasutusele süsteemi ajavöönd. Tuleb veel lisada, et igal kasutajal võib Linuxi laadses süsteemis olla oma ajavöönd, mida kasutaja saab ise seadistada. Kui inimesed töötavad ühes serveris üle maailma, siis käsk date arvestab konkreetse kasutaja seadetega.
Date käsuga saame teada ajatsooni. Näiteks MST on Mountain Standard Time
date
Väljastab:
Fri Mar 29 21:07:39 MST 2002
Ajatsooni muutmine: Esiteks käivitada /etc/localtime
cat /etc/timezone
Väljastab:
America/New_York
Muuta faili sisu nii, et muutuks ajatsoon.
vim /etc/timezone
Eksportida ajatsooni seaded käsurealt.
export TZ=Europe/Tallinn
Tulemus: New Yorki-i ajatsoon vahetati Los Angelese vastu.
Automaatne kella uuendamine
Kui arvuti asub võrgus, saab ta oma kella automaatselt kontrollida. Näiteks võrreldes seda mõne teise arvuti või serveri kellaga. Üldjuhul on selleks server. Kui teine arvuti on täpse kellaajaga, hoiavad mõlemad arvutid õiget aega. Eelnimetatud ajakontrolli saab organiseerida rdate ja netdate käskude abil. Mõlemad kontrollivad teise arvuti aega. Netdate abil saab hallata mitut arvutit. Kui käivitada käsk deemoni cron abil, hoiab teie arvuti samasugust aega nagu teine arvuti. Pikemalt ntp kohta saab lugeda siit: NTP - sissejuhatus
Kellaja ühekordne seadmine toimub näiteks järgmiselt, eeldusel, et on paigaldatud pakett rdate
apt-get install rdate
ning öeldes
rdate ajaserver.loomaaed.tartu.ee
Kellaaja sünkronisseerimiseks sobib kasutada paketti ntp
apt-get install ntp
ning seadistusfailis /etc/ntpd.conf leida üles read
server 0.debian.pool.ntp.org server 1.debian.pool.ntp.org server 2.debian.pool.ntp.org server 3.debian.pool.ntp.org
ning soovi korral asendada need oma teenese pakkuja nime kasutava ühe reaga, näiteks
server ajaserver.loomaaed.tartu.ee
Kulub mõni aega, umbes 10 minutit kuni ntp töötamine stabiliseerub, sellest annab tunnistust, et ntptrace vastab kus arvuti asub ntp hierarhias, näiteks midagi sellist
ntptrace -n 127.0.0.1: stratum 3, offset -0.001927, synch distance 0.038145 192.168.30.8: stratum 2, offset -0.000066, synch distance 0.020106 192.168.30.15: stratum 1, offset 0.000010, synch distance 0.002270, refid 'GPS'
Kokkuvõte
Kella peaks seadistama väga ettevaatlikult, sest mitmed Unixi süsteemid nõuavad, et kellad töötaksid õigesti. Näiteks deemon cron käivitab programme perioodiliselt. Kui te muudate kella, võib deemonil tekkida kõhklusi. Näiteks ühes vanemas Unixi süsteemis muutis keegi kella 10 aastat tulevikku ja cron üritas käivitada kõiki protsesse kümne aasta kohta korraga. Õnneks uuemates versioonides esinevad cron versioonid lahendavad selle probleemi tavaliselt õigesti, kuid siiski tuleks olla ettevaatlik. Suured hüpped tagasi on tavaliselt ohtlikumad kui väiksed edasi.
Kasutatud kirjandus
http://www.garron.me/linux/set-time-date-timezone-ntp-linux-shell-gnome-command-line.html
http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Operatsioonis%C3%BCsteemi_Debian_GNU/Linux_kasutamine
http://www.ise.ee/cdrom/cd2/linux/ptk8.htm
http://www.lostsaloon.com/technology/how-to-set-time-and-date-in-linux/
http://www.linux.com/learn/tutorials/649727-how-to-change-the-linux-date-and-time-simple-commands
Autor
Priidu Niit A22
