Ubuntu server võrgu seadistamine: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
 
(4 intermediate revisions by the same user not shown)
Line 10: Line 10:
Esimene rida näitab, et seade eth0 läheb automaatselt käima bootimisel. Teine rida aga näitab, et eth0 omab IPv4 kujul aadressi ("inet") ning ta saab oma ip dhcp serveri käest ehk tal on dünaamiline ip. Et muuta ip aadressi kuju IPv6'ks, tuleb "inet" asemele kirjutada "inet6".
Esimene rida näitab, et seade eth0 läheb automaatselt käima bootimisel. Teine rida aga näitab, et eth0 omab IPv4 kujul aadressi ("inet") ning ta saab oma ip dhcp serveri käest ehk tal on dünaamiline ip. Et muuta ip aadressi kuju IPv6'ks, tuleb "inet" asemele kirjutada "inet6".


Juhul, kui virtuaalmasinale on tarvis lisada lisa võrgukaart, siis saab seda teha konkreetse masina seadete all (Machine > Settings... > Network). Juhul, kui lisavõrgukaardi tüübiks on valitud "host only", on vajalik teha lisategevus ka VirtualBox tarkvara enda võrguseadetes. (File > Preferences... > Network > Add host-only networks - plussmärgiga roheline ikoonike paremal ääres > OK).
Juhul, kui virtuaalmasinale on tarvis lisada teine võrgukaart, siis saab seda teha konkreetse masina seadete all (Machine > Settings... > Network). Juhul, kui lisavõrgukaardi tüübiks on valitud '''"host-only"''', on vajalik teha lisategevus ka VirtualBox tarkvara enda võrguseadetes. (File > Preferences... > Network > Add host-only networks - plussmärgiga roheline ikoonike paremal ääres > OK). Seejärel lisandub masina seadete alla valikusse host-only võrk. Muul juhul ei annab VirtualBox veateate ega lase võrgukaarti lõpuni seadistada.


Dünaamilise ip puhul saadakse kogu vajalik info dhcp serveri käest, aga oletame, et meil on vaja võrgukaardi ip'ks panna näiteks 192.168.1.10, netmaskiks 255.255.255.0 ning default gateway'ks 192.168.1.1, siis tuleks /etc/network/interfaces faili kirjutada järgmist:
Dünaamilise ip puhul saadakse kogu vajalik info dhcp serveri käest, aga oletame, et meil on vaja võrgukaardi ip'ks panna näiteks 192.168.1.10, netmaskiks 255.255.255.0 ning default gateway'ks 192.168.1.1, siis tuleks /etc/network/interfaces faili kirjutada järgmist:
Line 44: Line 44:
== Autor ==
== Autor ==
Chris Rebane, A31
Chris Rebane, A31
Täiendused: Katrin Loodus (Sept. 2013)


== Kasutatud kirjandus ==
== Kasutatud kirjandus ==

Latest revision as of 13:54, 1 September 2013

Ethernet

Võrgukaarte nimetatakse Ubuntus Eth'iks (enamus teistes unixites ka) ehk esimene võrgukaart on nimega Eth0, teine Eth1 ja nii edasi. Neid nimesid jagatakse installeerimise, mitte asukoha järgi. Enamus etherneti seadeid on koondatud ühte faili mis asub /etc/network/interfaces.

Kui arvutis on ainult üks võrgukaart, siis on interfaces ainult kaks rida:

auto eth0
iface eth0 inet dhcp

Esimene rida näitab, et seade eth0 läheb automaatselt käima bootimisel. Teine rida aga näitab, et eth0 omab IPv4 kujul aadressi ("inet") ning ta saab oma ip dhcp serveri käest ehk tal on dünaamiline ip. Et muuta ip aadressi kuju IPv6'ks, tuleb "inet" asemele kirjutada "inet6".

Juhul, kui virtuaalmasinale on tarvis lisada teine võrgukaart, siis saab seda teha konkreetse masina seadete all (Machine > Settings... > Network). Juhul, kui lisavõrgukaardi tüübiks on valitud "host-only", on vajalik teha lisategevus ka VirtualBox tarkvara enda võrguseadetes. (File > Preferences... > Network > Add host-only networks - plussmärgiga roheline ikoonike paremal ääres > OK). Seejärel lisandub masina seadete alla valikusse host-only võrk. Muul juhul ei annab VirtualBox veateate ega lase võrgukaarti lõpuni seadistada.

Dünaamilise ip puhul saadakse kogu vajalik info dhcp serveri käest, aga oletame, et meil on vaja võrgukaardi ip'ks panna näiteks 192.168.1.10, netmaskiks 255.255.255.0 ning default gateway'ks 192.168.1.1, siis tuleks /etc/network/interfaces faili kirjutada järgmist:

iface eth0 inet static
	address 192.168.1.10
	netmask 255.255.255.0
	gateway 192.168.1.1

Kuna nüüd ei saada enam kogu vajalikku infot dhcp serveri käest, siis tuleks ka DNS serveri aadressid käsitsi kirjutada faili /etc/resolv.conf näiteks:

nameserver 192.168.0.1
nameserver 4.2.2.2

Et hallata, kuvada ja muuta võrguliideseid käsurealt, oleks hea kasutada administraatori utiliiti ifconfig, mille detailsema õpetuse leiab siit.

DNS

DNS'i ehk nimeserverit läheb vaja lahendamaks domeeni nime ip'ks. Nimeserverite info asub failis /etc/resolv.conf. Näide faili sisust:

nameserver 204.11.126.131
nameserver 64.125.134.133
nameserver 64.125.134.132
nameserver 208.185.179.218

DNS serverite ip'd saab masin tavaliselt dhcp'd kasutades automaatselt. Samas võib kasutada ka mõnda muud dns serverit, mitte seda mida teenusepakkuja pakub. Google DNS serverite aadressid on selle artikli kirjutamise hetkel: 8.8.8.8 ja 8.8.4.4. Eelis on see, et kui teenusepakkuja on mõne aadressi domeeni nime põhiselt kinni keeranud, siis teist dns'i kasutades saate ikka lehele ligi.

Hosts

Hosts faili asukoht on /etc/hosts. See fail sisaldab ip aadresse ja neile vastavid hosti nimesid. Hosti nimi on igale võrku ühendatud seadmele omistatud unikaalne nimi, mille põhjal antud masina (serveri, ruuteri, arvuti, läptopi) võrgus ära tunneb. Kui su arvuti üritab hosti nime lahendada ip'ks või vastupidi, siis ta vaatab kõigepealt /etc/hosts faili ning peale seda kasutab nimeservereid. Kui otsitav hosti nimi või ip on hosts failis olemas, siis nimeservereid ei kasutata. Failis /etc/nsswitch.conf saab seda käitumist muuta.

Autor

Chris Rebane, A31

Täiendused: Katrin Loodus (Sept. 2013)

Kasutatud kirjandus

ubuntu.com
Ifconfig
Hostname
Google DNS