ICO wiki:Users: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
← Older edit
Rmandel (talk | contribs)
60 edits
No edit summary
Eiminova (talk | contribs)
283 edits
No edit summary
 
(7 intermediate revisions by 2 users not shown)
Line 1: Line 1:
== '''Erialatutvustuse aine arvestustöö''' ==
==Erialatutvustuse aine arvestustöö==
Autor: Elmira Iminova<br>
Esitamise kuupäev: 24.10.2013


==Esse==


----
Sissejuhatuses pööran tähelepanu, et antud kursuse eesmärgid on õigesti pandud ja saavutatud. Esse  käigus kirjutan kõigepealt oma muljest ja sellest, mis kõige rohkem meelde jäi. Kõik loengud oli selleks, et avardada tudengite silmaringi. 
Autor: Rene Mändel


Esitamise kuupäev: 22. oktoober 2013
Kõige esimene loeng oli tutvustus loeng, kus õppeosakonna juhataja rääkis meile Eesti kõrgharidussüsteemist, IT Kolledzhi akadeemilisest struktuurist , õppekavadest jne. Oma küsimistele vastused sain ka tema jutust. Selle peale tegin endale selgeks, kuidas erineb bakalaureuseõpe kõrgoolis/kolledzhis ja ülikoolis. Ülikoolis pakkutakse rohkem teoreetilist loengud, aga Kolledzhis on rohkem praktikat. Pärast loengu kuulamist, jäi hea mulje sellest, kuidas suhtlevad tudengitega. Kuna olen juba õppinud teises kõrgkoolis, mul on millega võrrelda. Samuti saan lisada, et hea ja sõbralik suhtlemine, tudengile annab veel rohkem motivatsiooni õppida ja osaleda kõrgkooli elus.
Teine loeng oli motivatsiooni ja õppimise kohta. Selles loengus õppejõud andis meil erinevad kasulikud soovitused. Meeles on tema sõnad, et me peame tegema oma ülesanded õigel ajal, et pärast võlgu ei jää. Selle kohta saan öelda, et soovitus on õige, aga tudeng on selline inimene, kes tavaliselt mõtleb, et tal on veel aega, aga pärast tuleb välja, et aega pole ja viimasel hetkel tehakse kõik vajalikud ülesanded. Kahjuks, selle tõttu hinded ei ole suurepäärased ja on vaja järeltööd teha. Endale mõtlesin välja plaani millal ja mida teen, aga see tuli välja ainult oktoobri lõppus, kui mõned tööd on juba halvasti sooritanud. Loengus oli mõned mõisted ja terminid, millised oli vaja endale selgeks teha. Natuke rohkem sain teada, et adminnid ei meeldi, kui arendajad midagi uut välja mõtlevad, sest et adminnitel on vaja leida lahendusi, kuidas kõik uuendusid korralikult töötaksid. Veel oli huvitav teada saada, mis toimub robootika klubis. Selle loengu lõpus oli tsitaat: “kes tahab leiab võimaluse, kes ei taha leiab vabandusi”. Ja sellega ma olen ka täiesti nõus.


Kolmas loengus räägiti innovatsiooni olemusest ja juhtimisest. Pärast loengu saan täpselt öelda, mis on innovatsioon. Inovatsioonsee on uue idée kasutuse võtmine. Inovaatsioon võib olla radikaalne ja inkrementaalne. Aga see on teooria. Selle loengu käigus, ma rohkem mõtlesin, sellest kas mul on mingi huvitav  idee, milline saaks elu viia. Väga kasulik oli see, et esitleja rääkis sellest, millised ootused on investoritel projektidest. Samuti on oluline, et Linnar Viik täpsustas, millistele küsimustule peab inimene oskama vastama, kui ta tahab uue toote turule viia. Mälus on,et kõigepealt on vaja otsustada millal toode turule läheb ja millal ära korjata.


== '''Essee''' ==
Neljas loengus, kus esitleja Tarmo Randel tutvus meid küberpättide tegevusega. Kasulik oli, et ta näitas miks turvalisus internetis on väga väärtuslik ja millised kuritegevused võivad olla. Levinumad kuriteod on : andmevargus, raha varastamine interneti kaudu, špionaaz, identiteetivargused ja carding. Sain teada, mis on CARDING. See on inimeste krediitkaardi andmed varastamine. Loengu pärast meelde jäi, et internet ei ole turvaline, alati on vaja olla ettevaatlik ja kaitsta enda arvutit. Teema on tõsine, aga kuna ise ei ole kokku puutunud sellega, siis ei saa rohkem oma arvamusi selle teema kohta anda.


----
Viies loeng: Elufilosoofia ja IT Eestis. Andres Käver rääkis, kuidas elu ülikoolis välja näeb ja peale ülikooli lõpetamist. Ma olen nõus temaga, et kõik ained, mis hetkel on õppekavas on vajalikud ja hiljem kõik omandatud teadmised  annavad kasu tulevikkus. Oli huvitav kuulata sellest, kuidas inemene analüüsib ennast. Ilmselt selle loengueesmärk oli tuleta meelde, et kõik mida me hetkel õppime on vajalik. Veel lisaks mul tuli mõtte, et ilmselt ta on hea juht. Kuna ta paneb edale õigeid eesmärgid ja teab mida ta tahab, siis ei ole üllatus, et ta on edukas ettevõtja.  Tavalises elus on väga väärtuslik juhtimis oskus.  
Antud aine oli õppekavas väga oluline. Kindlasti tutvustas ka natukese tudengeid IT valdkonnaga ja sellega kaasnevat. Oli ka lihtsalt harivaid loenguid suhtumise teemal. Loengute ehitus kohati varieerus. Nimelt mõnes loengus oli sellist arutamise poolt rohkem, mõnes vähem. Paaris loengus esines ka väiksemal määral paaris tööd. Igast loengus oli midagi, mida kõrvataha panna. See kõik aitas luua paremat pilti IT maailmast, selle struktuurist ja toimimisest.  


Tegemist oli esimese loenguga antud õppeaine puhul. Loeng teemaks oli Õpingukorraldus ja erialatutvustus. Loengus rääkisid Inga Vau, Indrek Rokk ja Merle Varendi.  Loengus seletati arusaadavalt ära põhilised punktid millest tuleb kinni pidada. Tutvustati lühidalt õppekorralduste eeskirja ja akadeemilist kalendrit.  Aine punktide osas seletati ära, et kuidas ja mismoodi toimib. See oli oluline, kuna ainepunktide süsteem on enamus tudengitele uudne. Ainepunktidega seostuval räägiti ka erinevatest õppekoormustest ja tasulistest ja tasuta kohtadest. Kindlasti said enamus tudengeid selles osas targemaks. Räägiti ÕIS-ist, et kuidas ja mismoodi seda kasutada. Punasel joonel oli antud loengul päris suur rõhk, et kõik tudengid saaksid enda ained õigel ajal ära deklareeritud. Lühidalt tutvustati ka erinevaid ringe nagu näiteks robootika klubi. Loengu lõpus räägiti stipendiumitest. Antud loeng oli värskele tudengile väga oluline. Räägiti juttu, mis puudutas tudengi edaspidist tegevust koolis.  
Kuues loeng oli Skype’st. Esitlejaid tegelevad monitooringuga. Nad kontrollivad, kas teenus töötab või ei tööta, kas kõik teenused/pakkumised on kättesaadav jne. Teenuste testimine ja kontrollimine on oluline osa. Sellest sõltub firma kasumit ja kliendi rahuolu. Tahaks rohkem sellest teadmisi saada, et mitte ainult teoorias, aga praktikas.


Teine loeng toimus teemal Õppimine ja motivatsioon. Loengut viis läbi  Margus Ernits. Selle loengu osas oli üks paremaid teemasid ilmselt õppejõu ja tudengite vahelised näited. Et kuidas suhtuvad tudengid õppejõusse ja vastupidi. Samas räägiti ka, et kuidas loengut põnevamaks muuta jam is oleks selline hea viis õppida.  Nagu näiteks toodi välja, et praktiline osa on väga vajalik.  Minu arvamus ühtib sellega, et tuim teooria õppimine ei ole eriti tulemusterikas. Pidev samaaegne praktiline tegevus antud erialal on kindlasti väga postitiivne. Arendajate ja adminnide vahelised seosed toodi hästi välja. Mõlemad on üksteisest väiksemal või suuremal moel sõltuvad. Kõige rohkem meeldis üks lause mis kolas sarnaselt: “Mida rohkem tead, seda rohkem oled motiveeritud”
Seitsmes loengus oli jutt kuidas saada superstaariks. Esitlejad tuli firmast Nortal ja tutvusid ettevõtte tegevusega. Sain teada, et on selline suur ettevõtte Nortal.  Mind huvitas see osa, mis puudutab suviülikooli, kus on hea võimalus endale reaalse kogemusi saada, õppida ja vaadata kuidas töö tehakse.  


Kolmas loeng oli teemal Innovatsiooni olemus ja juhtimine. Loengut viis läbi Linnar Viik. Tegemis oli ainukese loenguga mis toimus teises ruumis. Loeng algas kohe tudengite poole pöördumisega. Nimelt küsis, et mis seondub sõnaga innovatsioon. See oli hea algus, mis viis tudengid õigele lainele. Põhiliselt rääkis innovatsiooni rakendamisest ettevõtetes. Innovatsiooni jagunemisest oli ka juttu. Ehk siis innovatsioon jaguneb inkrementaalseks ja radikaalseks. Väga hea oli minuarust näide jagunemise kohta. Näites kasutas erinevaid pliiatseid mis võiksid olemas olla. Lõpetuseks oli slaid mis näitas erinevate firmade vahel olevaid pidurdavaid seoseid mille tõttu uute toodete ja teenuste turule jõudmine lükkub edasi.
Viimases ehk kaheksas loengus Merle Liisu Lindma rääkis meile elu suhtumist. Ta andis kasulikud soovitused. Esiteks, olen temaga nõus, et palju sõltub sellest mida me tahame, sest et mida ootame see tuleb ja sellest, kuidas inimene suhtub oma elu. Aga see tuleb sellel juhul, kui inimene töötab õiges suunas. Loengus oli ka proovisime rääkida sellest, kes me oleme, millega tegeleme, kust tulime. Selline väike iseanalüüs annab võimalus, endale teha selgeks mõned asjad. Näiteks varem olen juba õppinud 4 aastat kõrgooklis eriala, mis hetkel mul väga ei meeldi. Aga tänapäeval saan täpselt öelda, kõik mis toimub Kolledzhis mulle meeldib. Samal ajal, kahjuks algus on natuke raske, aga millegi pärast olen veendunud, et saan sellega hakkama. Väga hea soovitus oli otsustamise kohta, kui on vajadus otsustada, siis võib kasutada reegel 10,10,10. On vaja vaadata kaugemalt, mis toimub, kui me hakkame midagi tegema pärast 10 min, 10 kuud ja 10 aastat. Pärast loengu tegin väike kokkuvõte enda kohta. Kõige esimene punkt, mis mind rõõmustab, et olen õnnelik. Selle põhjus on see, et ma hakkasin tegelema sellega, mis mulle meedib ja huvitab.  


Neljas loengul käis rääkimas Tarmo Randel. Loengu pealkiti oli „IT-profid küberpättide vastu!“.Loengu teema ringles küberkuritegevuse ümber nagu ka pealkiri seda kajastab. Iseenesest oli loeng hariv. Kes pole veel seni enda elus küberkuritegevusega kokku puutunud, sai ilmselt tunduvamalt targemaks. Põgusalt tutvustati loengus erinevaid küberkuritegevuse liike. Põhjalikumalt räägiti dos rünnakutest ja tutvustati ka ühte programmi nimega Tor’s Hammer. Endale pakkus siiski loengust kõige rohkem huvi cardingu teema. Selles osas näidati ühte head videot, kus oli näidatud, kui lihtne on saada kätte kaardi magnetil asuvaid andmeid. Lõppes siis traditsioonilise vastutegevusega. Ehk siis kuidas vältida. Viimasena oli ka näiteid elust. Antud näiteid olid ilmselt enamus juba lugenud, aga sellised teemakohased olid sellegipoolest.
Kõkkuvõtteks tahan õelda, et õppeaine “Õppekorraldus ja erialatutvustus“ on kasulik. Kursuse käigus loengusse tulevad erinevad inimesed, erinevate kogemustega ja need kellelt saab õppida. Veel aine kasu on selles, et saab vaadata, kuidas parem teha presentatsiooni. Alati on mõnus ja huvi jutt nendel, kes teab oma teemast väga hästi ja kes tõesti on innustunud sellega, millega tegeleb.


Viienda loengu viis läbi Andres Käver. Teemaks oli seekord Elufilosoofia ja IT Eestis. See oli üks omapärasemaid loenguid. Juba alguses mainiti ära, et slaide antud loenguga ei kaasne. Sellegipoolest oli jutt loengus vägagi huvitav. Väga palju tõi näiteid enda elust ja enda firmast. Inimene ise oli enda tulemuste üle väga uhke ja see kajastus korduvalt ennast kiitvate loosungitega. Loengu üks negatiivsemaid pooli oli siiski võrdlus selle 90 punktiga matemaatilises analüüsis. Minu arust oli tegemist väga demotiveeriva lausega, kui väitis, et alla 90 punkti pole programeerimisse asja. Sellega nõustun, et hea matemaatiline mõtlemine soodustab progemist.  Endalgi on tuttavaid kes pole matemaatikas just kõige paremad olnud, aga see eest progemise osas elus hästi läbi löönud.
==Õpingukorralduse küsimused ja vastused==
;Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?


Kuues loeng toimus teemal NOC Monitoring. Seda viisid läbi Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov. Kõigist kaheksast loengust kõige halvem. Tundus nagu selle loengu teema oli lihtsalt mingine augutäide. Loeng oli üsna halvasti ettevalmistatud ja midagi eriti vahvat sealt teada ka ei saanud. Natukese rääkisid enda tiimist ja siis ka tarkvarast mida kasutavad. Põhiliseks osutub siiski vana hea Nagios. Lisaks rääkisid ka lühidalt mingist seire skeemist. Kummaline oli see, et nad pidasid seda tööd põnevaks. Niipalju, kui olen monitoorimisega kokku puutunud, siis minujaoks oli see üks üksluisemaid tegevusi üldse.
-''' Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.'''[1]


Seitsmendas loengus külastasid meid Ats Alber ja Helen Piirsalu Nortalist, kes rääkisid teemal, kuidas saada superstaariks. Põhirõhk oli enese täiendamisel. Selleks, et saada superstaariks, peab pidevalt end täiendama. Enda täiendamise osas soovitati pidevalt juurde õppida ning võtta osa suhtlemisest ning teha palju tiimi tööd. Supersaari üheks omaduseks toodi välja oskus kirjutada koodi. Koodi tuleks osata kirjutada, isegi kui ei pruugi sellega väga palju igapäevaselt kokku puutuda. Loengus tutvustati ka Suveülikooli ja räägiti selle tegevustest. Suveülikoolis toimub nädalane koolitus spetsialistide poolt ning 2 kuud toimub töö reaalsetes projektides tuutorite käe all ning hiljem avaneb võimalus Suveülikoooli tööle jääda.
Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?


Viimases loengus oli teemaks „Life is an Attidude“ ja seda viis läbi Merle Liisu Lindma. Väga vahva loeng. Loeng pakatas positiivsusest ja elurõõmust. Ainuke loeng kuskohas praktiseeriti ka natukese paaristööd. Palju oli slaididel selliseid edasiviivaid loosungeid ja motivatsiooni laenguid. Kindlasti mõnel tekkis neid lugedes kasvõi korra mingisugune motivatsioon. Teine asi on see, et kaua see kestab. Põhirõhk oli siiski loengul suhtumisele. Tudengitele sisestati korduvalt läbi erinevate lausete, et inimese enda suhtumine on tema elutee võti. Võeti ka läbi erinevaid suhtumisega seonduvaid inimese omandusi nagu näiteks usaldus ja enesekindlus.
-'''Õppejõuga'''[1]


Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?


-'''Arvestusele registreerumine on nõutav: korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis; üliõpilastel, kes soovivad sooritada arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda.Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.'''[2]


== '''Õpingukorralduse küsimused''' ==
Mis on tähtajad?


-''' Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.'''[1]


----
Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?


'''Küsimus A'''
-'''Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €.'''


Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?
;Küsimus 1
: Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?


'''Vastus'''


Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid  ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. [1]
==Vastuste allikad==
 
[1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arv punkt 5.4.4.
Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. [2]
[2] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arv punkt 5.2.8.
 
[3] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ punkt 5.
Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. [3]
 
Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav:
 
1) 5.2.8.1. korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis;
 
2) 5.2.8.2. üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda. [4]
 
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [5]
 
RE tudengile on kordussooritused tasuta [6]
 
Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. [7]
 
 
'''Küsimus 4'''
 
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?
 
'''Vastus'''
 
1) Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise tingimustes ja korras (edaspidi: kord) sätestatakse varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamiseks (edaspidi: VÕTA) esitatavate taotluste (edaspidi: taotlus) läbivaatamise, hindamise ja arvestamise ning tasu maksmise tingimused ja kord Eesti Infotehnoloogia Kolledžis (edaspidi: IT Kolledž). Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist rakendatakse tasemeõppes õppekava täitmisel. [8]
 
2) Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega (sh maksekorralduse koopia vt p IV 3). [9]
VÕTA komisjon vaatab taotluse läbi ja teeb otsused taotluse rahuldamise või tagasilükkamise osas ühe kuu jooksul arvates taotluse esitamise tähtajast. [10]
 
3) VÕTA tulemused ei lähe arvesse õppekava täies mahus täitmisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks pead täiskoormusega tudengina koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal), kuid neid arvestatakse õppekoormuse täitmisel. [11]
 
'''Vastuse Allikad'''
 
[1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri 5.3.6
 
[2] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri 5.2.12
 
[3] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri 5.3.6
 
[4] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri 5.2.8
 
[5] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri 5.2.8
 
[6] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri 5.2.7
 
[7] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri 5.2.7
 
[8] http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#uldsatted punkt 1
 
[9] http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus punkt 1
 
[10] http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#hindamineopisusteemisusestamine punkt 2
 
[11] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk punkt 2

Latest revision as of 08:38, 24 October 2013

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Elmira Iminova
Esitamise kuupäev: 24.10.2013

Esse

Sissejuhatuses pööran tähelepanu, et antud kursuse eesmärgid on õigesti pandud ja saavutatud. Esse käigus kirjutan kõigepealt oma muljest ja sellest, mis kõige rohkem meelde jäi. Kõik loengud oli selleks, et avardada tudengite silmaringi.

Kõige esimene loeng oli tutvustus loeng, kus õppeosakonna juhataja rääkis meile Eesti kõrgharidussüsteemist, IT Kolledzhi akadeemilisest struktuurist , õppekavadest jne. Oma küsimistele vastused sain ka tema jutust. Selle peale tegin endale selgeks, kuidas erineb bakalaureuseõpe kõrgoolis/kolledzhis ja ülikoolis. Ülikoolis pakkutakse rohkem teoreetilist loengud, aga Kolledzhis on rohkem praktikat. Pärast loengu kuulamist, jäi hea mulje sellest, kuidas suhtlevad tudengitega. Kuna olen juba õppinud teises kõrgkoolis, mul on millega võrrelda. Samuti saan lisada, et hea ja sõbralik suhtlemine, tudengile annab veel rohkem motivatsiooni õppida ja osaleda kõrgkooli elus.

Teine loeng oli motivatsiooni ja õppimise kohta. Selles loengus õppejõud andis meil erinevad kasulikud soovitused. Meeles on tema sõnad, et me peame tegema oma ülesanded õigel ajal, et pärast võlgu ei jää. Selle kohta saan öelda, et soovitus on õige, aga tudeng on selline inimene, kes tavaliselt mõtleb, et tal on veel aega, aga pärast tuleb välja, et aega pole ja viimasel hetkel tehakse kõik vajalikud ülesanded. Kahjuks, selle tõttu hinded ei ole suurepäärased ja on vaja järeltööd teha. Endale mõtlesin välja plaani millal ja mida teen, aga see tuli välja ainult oktoobri lõppus, kui mõned tööd on juba halvasti sooritanud. Loengus oli mõned mõisted ja terminid, millised oli vaja endale selgeks teha. Natuke rohkem sain teada, et adminnid ei meeldi, kui arendajad midagi uut välja mõtlevad, sest et adminnitel on vaja leida lahendusi, kuidas kõik uuendusid korralikult töötaksid. Veel oli huvitav teada saada, mis toimub robootika klubis. Selle loengu lõpus oli tsitaat: “kes tahab leiab võimaluse, kes ei taha leiab vabandusi”. Ja sellega ma olen ka täiesti nõus.

Kolmas loengus räägiti innovatsiooni olemusest ja juhtimisest. Pärast loengu saan täpselt öelda, mis on innovatsioon. Inovatsioonsee on uue idée kasutuse võtmine. Inovaatsioon võib olla radikaalne ja inkrementaalne. Aga see on teooria. Selle loengu käigus, ma rohkem mõtlesin, sellest kas mul on mingi huvitav idee, milline saaks elu viia. Väga kasulik oli see, et esitleja rääkis sellest, millised ootused on investoritel projektidest. Samuti on oluline, et Linnar Viik täpsustas, millistele küsimustule peab inimene oskama vastama, kui ta tahab uue toote turule viia. Mälus on,et kõigepealt on vaja otsustada millal toode turule läheb ja millal ära korjata.

Neljas loengus, kus esitleja Tarmo Randel tutvus meid küberpättide tegevusega. Kasulik oli, et ta näitas miks turvalisus internetis on väga väärtuslik ja millised kuritegevused võivad olla. Levinumad kuriteod on : andmevargus, raha varastamine interneti kaudu, špionaaz, identiteetivargused ja carding. Sain teada, mis on CARDING. See on inimeste krediitkaardi andmed varastamine. Loengu pärast meelde jäi, et internet ei ole turvaline, alati on vaja olla ettevaatlik ja kaitsta enda arvutit. Teema on tõsine, aga kuna ise ei ole kokku puutunud sellega, siis ei saa rohkem oma arvamusi selle teema kohta anda.

Viies loeng: Elufilosoofia ja IT Eestis. Andres Käver rääkis, kuidas elu ülikoolis välja näeb ja peale ülikooli lõpetamist. Ma olen nõus temaga, et kõik ained, mis hetkel on õppekavas on vajalikud ja hiljem kõik omandatud teadmised annavad kasu tulevikkus. Oli huvitav kuulata sellest, kuidas inemene analüüsib ennast. Ilmselt selle loengueesmärk oli tuleta meelde, et kõik mida me hetkel õppime on vajalik. Veel lisaks mul tuli mõtte, et ilmselt ta on hea juht. Kuna ta paneb edale õigeid eesmärgid ja teab mida ta tahab, siis ei ole üllatus, et ta on edukas ettevõtja. Tavalises elus on väga väärtuslik juhtimis oskus.

Kuues loeng oli Skype’st. Esitlejaid tegelevad monitooringuga. Nad kontrollivad, kas teenus töötab või ei tööta, kas kõik teenused/pakkumised on kättesaadav jne. Teenuste testimine ja kontrollimine on oluline osa. Sellest sõltub firma kasumit ja kliendi rahuolu. Tahaks rohkem sellest teadmisi saada, et mitte ainult teoorias, aga praktikas.

Seitsmes loengus oli jutt kuidas saada superstaariks. Esitlejad tuli firmast Nortal ja tutvusid ettevõtte tegevusega. Sain teada, et on selline suur ettevõtte Nortal. Mind huvitas see osa, mis puudutab suviülikooli, kus on hea võimalus endale reaalse kogemusi saada, õppida ja vaadata kuidas töö tehakse.

Viimases ehk kaheksas loengus Merle Liisu Lindma rääkis meile elu suhtumist. Ta andis kasulikud soovitused. Esiteks, olen temaga nõus, et palju sõltub sellest mida me tahame, sest et mida ootame see tuleb ja sellest, kuidas inimene suhtub oma elu. Aga see tuleb sellel juhul, kui inimene töötab õiges suunas. Loengus oli ka proovisime rääkida sellest, kes me oleme, millega tegeleme, kust tulime. Selline väike iseanalüüs annab võimalus, endale teha selgeks mõned asjad. Näiteks varem olen juba õppinud 4 aastat kõrgooklis eriala, mis hetkel mul väga ei meeldi. Aga tänapäeval saan täpselt öelda, kõik mis toimub Kolledzhis mulle meeldib. Samal ajal, kahjuks algus on natuke raske, aga millegi pärast olen veendunud, et saan sellega hakkama. Väga hea soovitus oli otsustamise kohta, kui on vajadus otsustada, siis võib kasutada reegel 10,10,10. On vaja vaadata kaugemalt, mis toimub, kui me hakkame midagi tegema pärast 10 min, 10 kuud ja 10 aastat. Pärast loengu tegin väike kokkuvõte enda kohta. Kõige esimene punkt, mis mind rõõmustab, et olen õnnelik. Selle põhjus on see, et ma hakkasin tegelema sellega, mis mulle meedib ja huvitab.

Kõkkuvõtteks tahan õelda, et õppeaine “Õppekorraldus ja erialatutvustus“ on kasulik. Kursuse käigus loengusse tulevad erinevad inimesed, erinevate kogemustega ja need kellelt saab õppida. Veel aine kasu on selles, et saab vaadata, kuidas parem teha presentatsiooni. Alati on mõnus ja huvi jutt nendel, kes teab oma teemast väga hästi ja kes tõesti on innustunud sellega, millega tegeleb.

Õpingukorralduse küsimused ja vastused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?

- Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.[1]

Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?

-Õppejõuga[1]

Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?

-Arvestusele registreerumine on nõutav: korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis; üliõpilastel, kes soovivad sooritada arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda.Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.[2]

Mis on tähtajad?

- Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.[1]

Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

-Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €.

Küsimus 1
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?


Vastuste allikad

[1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arv punkt 5.4.4. [2] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arv punkt 5.2.8. [3] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ punkt 5.

Retrieved from "https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=ICO_wiki:Users&oldid=66339"