Cat: Difference between revisions
No edit summary |
|||
(31 intermediate revisions by 3 users not shown) | |||
Line 1: | Line 1: | ||
== Sissejuhatus == | == Sissejuhatus == | ||
Käesolev artikkel on kirjutatud eesmärgiga anda sissejuhatav ülevaade Linux ja Unix keskkonnas kasutatavast käsklusest cat. Artiklis defineeritakse kõnealune käsklus koos erinevate toimingutega, tuuakse välja levinumad kasutusvaldkonnad ning samuti käsitletakse triviaalsemaid näiteid. | |||
Cat-i näol on tegemist ühe populaarseima käsuga Unix keskkonnas. | |||
== | == Definitsioon == | ||
Lühend cat tuleb inglisekeelsest sõnast concatenate, mis tõlkes tähendab aheldama. Seega võib väita, et cat defineerituna on käsitletav kui tähemärkide, sõnade või teksti ühtseks aheldamine | |||
== CAT'i spetsifikatsioon [http://www.computerhope.com/unix/ucat.htm [1]] == | |||
Single Unix spetsifikatsiooni kohaselt väljastab cat temale järjekorras ette antud argumentidena failid standardväljundisse samas järjekorras. Kui failinimi on märgitud kasutades sümbolit "-" loeb cat standardsisendina argumendina kasutatud faili. | |||
Põhilised Syntaxid: | |||
== | <pre> | ||
cat filename | |||
</pre> | |||
ja | |||
<pre> | |||
cat > filename | |||
</pre> | |||
ning | |||
<pre> | |||
cat [options] filename | |||
</pre> | |||
==Kasutamine [http://www.cyberciti.biz/faq/linux-unix-appleosx-bsd-cat-command-examples/ [2]]== | |||
Cat-i kasutatakse: | |||
<h5>1. Tekstifaili kuvamiseks ekraanile</h5> | |||
<pre> | |||
cat minufail.txt | |||
</pre> | |||
Võib kasutada ka mitme erineva faili järjestikuseks kuvamiseks ühtse sisuna | |||
<pre> | |||
cat minufail.txt minufail2.txt | |||
</pre> | |||
<h5>2. Tekstifaili lugemiseks</h5> | |||
<pre> | |||
cat pikkfail | less | |||
</pre> | |||
<h5>3. Uue tekstifaili loomiseks</h5> | |||
<pre> | |||
cat >uusfail.txt | |||
</pre> | |||
Seejärel ootab terminal kasutajalt faili kirjutatavat sisu. Näiteks: "See tekst läheb faili uusfail.txt sisse". Väljumiseks vajutada CTRL-D. | |||
<h5>4. Failide aheldamiseks ehk kokku liitmiseks</h5> | |||
<pre> | |||
cat algfail1.txt algfail2.txt > tulemus.txt | |||
</pre> | |||
<h5>5. Failide modifitseerimiseks</h5> | |||
Faili lõppu teksti lisamisene | |||
<pre> | |||
cat >>muudetavfail.txt | |||
</pre> | |||
Pärast käskluse käivitamist jääb terminal ootama kasutajapoolset sisestust. Näiteks: "See tekst läheb faili muudetavfail.txt lõppu ning ei kustuta seal eelnevalt asetsenud sisu". Väljumiseks vajutada CTRL-D | |||
== Võtmed [http://www.cyberciti.biz/faq/linux-unix-appleosx-bsd-cat-command-examples/ [2]] == | |||
Nii BSD versioonil CATist kui ka GNU versioonil on järgmised valikud: | |||
'''-A, --show-all''' --> võrdub -vET'ga | '''-A, --show-all''' --> võrdub -vET'ga | ||
'''-b, --number-nonblank''' --> kuvab reanumbrid | '''-b, --number-nonblank''' --> kuvab reanumbrid nende ridade ette, mis ei ole tühjad | ||
'''-e''' --> võrdub -vE'ga | '''-e''' --> võrdub -vE'ga | ||
Line 24: | Line 87: | ||
'''-n, --number''' --> kuvab numbrid kõikide ridade ette | '''-n, --number''' --> kuvab numbrid kõikide ridade ette | ||
'''-s, --squeeze-blank''' --> surub | '''-s, --squeeze-blank''' --> surub mitu tühja rida kokku üheks | ||
'''-t''' --> võrdub -vT'ga | '''-t''' --> võrdub -vT'ga | ||
Line 30: | Line 93: | ||
'''-T, --show-tabs''' --> kuvab tabulaatorid kui ^I | '''-T, --show-tabs''' --> kuvab tabulaatorid kui ^I | ||
'''-u | '''-u''' trükib UNIXis väljundi ilma puhverdamata (vaikimisi puhverdatakse väljund plokkide või ekraaniridade kaupa). Funktsiooni ei kasutata kõigis UNIXil põhinevates süsteemides. | ||
'''-v, --show-nonprinting''' --> kuvab mitteprinditavad tähemärgid nagu nad oleksid nähtavad, | '''-v, --show-nonprinting''' --> kuvab mitteprinditavad tähemärgid nagu nad oleksid nähtavad, välja arvatud tabulaatorid ja realõpu märgid. | ||
'''--help''' --> kuvab abifaili ja väljub | '''--help''' --> kuvab abifaili ja väljub | ||
Line 38: | Line 101: | ||
'''--version''' --> väljastab versiooni informatsiooni ja väljub | '''--version''' --> väljastab versiooni informatsiooni ja väljub | ||
Kui faili nime ei ole määratud või | Kui faili nime ei ole määratud või failiks on -, loeb CAT standardsisendist. | ||
== CAT'i autorid == | |||
CATi kirjutasid Torbjorn Granlund ja Richard M. Stallman. | |||
==Kokkuvõte== | |||
Antud Artikli kirjutamine aitas mul arusaada cati eripäradest teiste failivaatlus programmide kõrval ning samuti laiendas minu teadmisi omandades infot selle ülejäänud põhifunktsioonide kohta. Teades kõnealuse programmi erinevaid võimalusi ei imesta ma, et tegu on ühe kasutatavama programmiga Unix ja Linux keskkondades. | |||
== | ==Kasutatud kirjandus ja viited== | ||
[1] http://www.computerhope.com/unix/ucat.htm | |||
[2] http://www.cyberciti.biz/faq/linux-unix-appleosx-bsd-cat-command-examples/ | |||
http://www.tecmint.com/13-basic-cat-command-examples-in-linux/ | |||
== | http://alvinalexander.com/unix/edu/examples/cat.shtml | ||
== WIKI artikli autor == | |||
Urmo Laaneots A21 aasta 2011 | Urmo Laaneots A21 aasta 2011 | ||
Täiendas ja korrigeeris: | |||
Timo-Birger Vau AK21 aasta 2015 | |||
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]] | [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]] |
Latest revision as of 02:09, 16 January 2015
Sissejuhatus
Käesolev artikkel on kirjutatud eesmärgiga anda sissejuhatav ülevaade Linux ja Unix keskkonnas kasutatavast käsklusest cat. Artiklis defineeritakse kõnealune käsklus koos erinevate toimingutega, tuuakse välja levinumad kasutusvaldkonnad ning samuti käsitletakse triviaalsemaid näiteid.
Cat-i näol on tegemist ühe populaarseima käsuga Unix keskkonnas.
Definitsioon
Lühend cat tuleb inglisekeelsest sõnast concatenate, mis tõlkes tähendab aheldama. Seega võib väita, et cat defineerituna on käsitletav kui tähemärkide, sõnade või teksti ühtseks aheldamine
CAT'i spetsifikatsioon [1]
Single Unix spetsifikatsiooni kohaselt väljastab cat temale järjekorras ette antud argumentidena failid standardväljundisse samas järjekorras. Kui failinimi on märgitud kasutades sümbolit "-" loeb cat standardsisendina argumendina kasutatud faili.
Põhilised Syntaxid:
cat filename
ja
cat > filename
ning
cat [options] filename
Kasutamine [2]
Cat-i kasutatakse:
1. Tekstifaili kuvamiseks ekraanile
cat minufail.txt
Võib kasutada ka mitme erineva faili järjestikuseks kuvamiseks ühtse sisuna
cat minufail.txt minufail2.txt
2. Tekstifaili lugemiseks
cat pikkfail | less
3. Uue tekstifaili loomiseks
cat >uusfail.txt
Seejärel ootab terminal kasutajalt faili kirjutatavat sisu. Näiteks: "See tekst läheb faili uusfail.txt sisse". Väljumiseks vajutada CTRL-D.
4. Failide aheldamiseks ehk kokku liitmiseks
cat algfail1.txt algfail2.txt > tulemus.txt
5. Failide modifitseerimiseks
Faili lõppu teksti lisamisene
cat >>muudetavfail.txt
Pärast käskluse käivitamist jääb terminal ootama kasutajapoolset sisestust. Näiteks: "See tekst läheb faili muudetavfail.txt lõppu ning ei kustuta seal eelnevalt asetsenud sisu". Väljumiseks vajutada CTRL-D
Võtmed [2]
Nii BSD versioonil CATist kui ka GNU versioonil on järgmised valikud:
-A, --show-all --> võrdub -vET'ga
-b, --number-nonblank --> kuvab reanumbrid nende ridade ette, mis ei ole tühjad
-e --> võrdub -vE'ga
-E, --show-ends --> kuvab $-märgi iga rea lõppu
-n, --number --> kuvab numbrid kõikide ridade ette
-s, --squeeze-blank --> surub mitu tühja rida kokku üheks
-t --> võrdub -vT'ga
-T, --show-tabs --> kuvab tabulaatorid kui ^I
-u trükib UNIXis väljundi ilma puhverdamata (vaikimisi puhverdatakse väljund plokkide või ekraaniridade kaupa). Funktsiooni ei kasutata kõigis UNIXil põhinevates süsteemides.
-v, --show-nonprinting --> kuvab mitteprinditavad tähemärgid nagu nad oleksid nähtavad, välja arvatud tabulaatorid ja realõpu märgid.
--help --> kuvab abifaili ja väljub
--version --> väljastab versiooni informatsiooni ja väljub
Kui faili nime ei ole määratud või failiks on -, loeb CAT standardsisendist.
CAT'i autorid
CATi kirjutasid Torbjorn Granlund ja Richard M. Stallman.
Kokkuvõte
Antud Artikli kirjutamine aitas mul arusaada cati eripäradest teiste failivaatlus programmide kõrval ning samuti laiendas minu teadmisi omandades infot selle ülejäänud põhifunktsioonide kohta. Teades kõnealuse programmi erinevaid võimalusi ei imesta ma, et tegu on ühe kasutatavama programmiga Unix ja Linux keskkondades.
Kasutatud kirjandus ja viited
[1] http://www.computerhope.com/unix/ucat.htm
[2] http://www.cyberciti.biz/faq/linux-unix-appleosx-bsd-cat-command-examples/
http://www.tecmint.com/13-basic-cat-command-examples-in-linux/
http://alvinalexander.com/unix/edu/examples/cat.shtml
WIKI artikli autor
Urmo Laaneots A21 aasta 2011
Täiendas ja korrigeeris:
Timo-Birger Vau AK21 aasta 2015