Created page with '= Microsoft Windows 7 lühiülevaade = * Windowsi ajalugu: Windows 7 ja tema eelkäijad * Windows 7 kasutajaliides * Windows 7 uued funktsionaalsused ja tehnoloogiad * Windows 7 …'
* Windows 7 uued funktsionaalsused ja tehnoloogiad
* Windows 7 nõuded riistvarale ja erinevad väljaanded (Editions)
= Windowsi ajalugu: Windows 7 ja tema eelkäijad =
{| class="prettytable"
{| class="prettytable"
Line 28:
Line 23:
=== Varased versioonid ===
=== Varased versioonid ===
„''Interface Manager''“ projekti tulemina valmis '''novembris 1985 Microsoft Windows 1.0. '''Tegelikult ei saa Windows 1.0’i lugeda operatsioonisüsteemiks, sest tegemist oli MS-DOS operatsioonisüsteemis töötava programmiga, mis sisuliselt oli ainult graafiline kasutajaliides. Windows 1.0 realiseeris ka piiratud võimalustega MS-DOS rakenduste multitegumi ning sisaldas ise hulka graafilise kasutajaliidesega rakendusi.
„''Interface Manager''“ projekti tulemina valmis '''novembris 1985 Microsoft Windows 1.0. '''Tegelikult ei saa Windows 1.0’i lugeda operatsioonisüsteemiks, sest tegemist oli MS-DOS operatsioonisüsteemis töötava programmiga, mis sisuliselt oli ainult graafiline kasutajaliides. Windows 1.0 realiseeris ka piiratud võimalustega MS-DOS rakenduste multitegumi ning sisaldas ise hulka graafilise kasutajaliidesega rakendusi.
<youtube>ItuymzxNUYM</youtube>
Windows 1.0 demo on kättesaadav aadressilt [http://www.youtube.com/watch?gl=GB&hl=en-GB&v=ItuymzxNUYM http://www.youtube.com/watch?gl=GB&hl=en-GB&v=ItuymzxNUYM].
Windows 1.0 demo on kättesaadav aadressilt [http://www.youtube.com/watch?gl=GB&hl=en-GB&v=ItuymzxNUYM http://www.youtube.com/watch?gl=GB&hl=en-GB&v=ItuymzxNUYM].
Line 160:
Line 158:
Windows Vistas tutvustas Microsoft mitmeid uuendusi, neist peamised on: '''Windows Aero, Windows Search, Windows Sidebar, User Account Control, Windows Mobility Center ja BitLocker Drive Encryption. '''Nagu eelnevat mainitud täiendati olulisel määral turvalisust ning kasutajakogemust, kuid samas on tähelepanuväärseid täiendusi ka mobiilsete seadmete tarvis (toitehaldus, tahvelarvutitele tarvilikud tööriistad, lisaekraanide haldus jne) ning senisest erinev on ka paigaldusprotsess ja seal kasutatavad tööriistad.
Windows Vistas tutvustas Microsoft mitmeid uuendusi, neist peamised on: '''Windows Aero, Windows Search, Windows Sidebar, User Account Control, Windows Mobility Center ja BitLocker Drive Encryption. '''Nagu eelnevat mainitud täiendati olulisel määral turvalisust ning kasutajakogemust, kuid samas on tähelepanuväärseid täiendusi ka mobiilsete seadmete tarvis (toitehaldus, tahvelarvutitele tarvilikud tööriistad, lisaekraanide haldus jne) ning senisest erinev on ka paigaldusprotsess ja seal kasutatavad tööriistad.
= Windows 7 kasutajaliides =
{| class="prettytable"
| Siin peatükis käsitletakse:
* Ülevaade kasutajaliidesest
* Uued vahendid akende haldamiseks
* Kasutajaliidese kiirklahvid
|}
Windows 7 kasutajaliideses on mitmeid muutuseid võrreldes eelmiste Windows operatsioonisüsteemide versioonidega. Suurimaks muutuseks on senise tegumiriba asendamine uue lahendusega. [[Image:]]
{| class="prettytable"
| Windows 7 tegumiribal ei kuvata enam avatud rakenduste nimesid, näidatakse ainult rakenduste ikooni. Ühe rakenduse kõik aknad on koondatud ühe ikooni taha ning tegumiribal hiirekursoriga rakenduse ikoonile minnes kuvatakse väikepildid selle rakenduse avatud akendest. Sellel väikepildil hiirega klõpsates avatakse vastav aken.
|}
Kiirkäivitusriba (''Quick Launch toolbar'') tegumiribal enam ei ole, kuid tegumiribale on võimalik ikoone kinnistada. Lahtiseletatult tähendab see seda, et kui kasutaja käivitab mõne rakenduse, siis ilmub tegumiribale vastava rakenduse ikoon. Kui nüüd teha ilmunud ikoonil paremklõps, siis on võimalik valida „''Pin this programm to taskbar''“ ning seejärel jääb vastava rakenduse ikoon tegumiribale isegi siis, kui vastav rakendus ei ole käivitatud.
The New Windows Taskbar http://technet.microsoft.com/et-ee/windows/dd758793(en-us).aspx
Muutused on toimunud ka teavitusalal (vaikimisi all paremas nurgas), seal kuvatakse vaikimisi tunduvalt vähem infot, kui varasemates Windowsi versioonides. Vaikimisi on näha ainult võrguühenduste ning riistvaraga seotud (näiteks patarei mahu, heli jne) ikoonid.
| Windows 7’s on mitmeid uusi tehnoloogiaid, mis lihtsustavad oluliselt akende haldamist: ''Aero Snap, Aero Shake, Aero'' ''Peek'' ja ''Aero task switching'' ning lisaks on kasutatav juba Windows Vistast tuttav ''Flip3D''.
|}
'''''Aero Snap'' on tehnoloogia mis võimaldab rakenduste akende suuruseid kiirelt muuta. '''Nii näiteks tirides akent töölaua üles äärde (natuke töölaualt välja) muutub aken maksimaalset suureks. Tirides akent aga vasakule või paremale töölaua äärde muudetakse akna suurust nii, et see hõivab täpselt poole töölauast. Nii on mugav näiteks kaks dokumenti korraga töölaual avada.
'''''Aero Shake'' on tehnoloogia mis võimaldab minimiseerida kõik avatud aknad peale ühe. '''Selleks tuleb sobiva rakenduse akna ülevalt äärest kinni võtta ja siis seda raputada. Seejärel minimeeritakse kõik aknad peale selle, mida raputati. Algse olukorra taastamiseks, tuleb akent uuesti raputada, siis taastatakse kõigi teiste akende esialgne olek.
'''''Aero Peek''''' '''on tehnoloogia mis võimaldab kõik avatud aknad muuta läbipaistvaks. '''Selleks tuleb hiirekursor liigutada tegumiriba paremale otsa või kasutada klahvikombinatsiooni '''Windowsi klahv + tühiku klahv'''.
'''''Aero task switching'' on tehnoloogia mis võimaldab kiirelt vahetada hetkel aktiivset akent.''' Selleks tuleb kasutada klahvikombinatsiooni '''Alt klahv + Tab Klahv'''. ''Aero task switching''u korral kuvatakse aktiivse akna vahetamise käigus kõigi avatud akende väikepildid.
[[Image:]]
'''''Flip3D ''on tehnoloogia mis võimaldab kiirelt vahetada hetkel aktiivset akent, kusjuures aknad vahetatavaid aknaid kuvatakse nende tegelikele mõõtmetele vastavalt kolmemõõtmelise kihilise kuhilana. '''Selle tehnoloogia kasutamiseks tuleb kasutada klahvikombinatsiooni '''Windowsi klahv + Tab klahv.'''
Windows 7, nagu ka eelnevates Windowsi versioonides, on kasutusel hulk klahvikombinatsioone, mis teevad akende haldamise oluliselt kiiremaks ning mugavamaks.
{| class="prettytable"
| Windows + tühik
| ''Aero Peek''
|-
| Windows + üles nooleklahv
| Kuvab aktiivse akna maksimaalsuuruses
|-
| Windows + alla nooleklahv
| Kuvab aktiivse akna algsuuruses või minimeerib selle
|-
| Windows + vasakule nooleklahv
| Kuvab aktiivse akna vasakule poole ekraanile, poole ekraani ulatuses
|-
| Windows + paremale nooleklahv
| Kuvab aktiivse akna paremale poole ekraanile, poole ekraani ulatuses
|-
|
|
|-
| Windows + Shift + vasakule nooleklahv
| Kuvab mitme kuvari kasutamisel aktiivse akna vasakule kuvarile
|-
| Windows + Shift + paremale nooleklahv
| Kuvab mitme kuvari kasutamisel aktiivse akna vasakule kuvarile
|-
| Windows + Home
| ''Aero Shake''
|-
| Windows + +
| Suurendab ekraani ala, kus asub hiirekursor
|-
| Windows + -
| Vähendab ekraani ala, kus asub hiirekursor
|-
| Windows + G
| Näitab töölauavidinaid (''gadgets'')
|-
| Windows + P
| Võimaldab vahetada kasutatavaid kuvareid ja kuvamismeetodeid (klooni, laienda, näita ainult esimesel kuvaril, ainult teisel kuvaril jne)
|-
| Windows + T
| Võimaldab liikuda tegumiriba ikoonide vahel vasakult paremale
|-
| Windows + Shift + T
| Võimaldab liikuda tegumiriba ikoonide vahel paremalt vasakule
|-
| Windows + 1
| Avab rakenduse, mille ikoon on tegumiribal esimene
|-
| Windows + 2
| Avab rakenduse, mille ikoon on tegumiribal teine
|-
| Windows + 3
| Avab rakenduse, mille ikoon on tegumiribal kolmas
|-
| Windows + 4
| Avab rakenduse, mille ikoon on tegumiribal neljas
|-
| Windows + 5
| Avab rakenduse, mille ikoon on tegumiribal viies
|-
| Windows + 6
| Avab rakenduse, mille ikoon on tegumiribal kuues
|-
| Windows + 7
| Avab rakenduse, mille ikoon on tegumiribal seitsmes
|-
| Windows + 8
| Avab rakenduse, mille ikoon on tegumiribal kaheksas
|-
| Windows + 9
| Avab rakenduse, mille ikoon on tegumiribal üheksas
|-
| Windows + 0
| Avab rakenduse, mille ikoon on tegumiribal kümnes
|}
= Windows 7 uued funktsionaalsused ja tehnoloogiad =
{| class="prettytable"
| Siin peatükis käsitletakse:
* Windows 7 operatsioonisüsteemis kasutatavaid uusi funktsionaalsuseid
* Windows 7 operatsioonisüsteemis kasutatavaid uusi tehnoloogiaid
|}
Windows 7’s on kasutusel mitmed uued tehnoloogiad ja funktsionaalsused, mis muudavad tugevalt seniseid arusaamu ning kasutajate harjumuspäraseid tegevusviise.
== Explorer Libraries ==
Windows 7’s kasutatakse info haldamiseks teeke (''Libraries''), mis tähendab, et kasutaja harjumuspärase viisi, hoida faile kataloogides, asemele tuleb uus mõiste: teek. Üks teek võib sisaldada faile mitmetest erinevatest kataloogidest ning kasutaja ei pea enam mõtlema kus kataloogis failid asuvad.
[[Image:]]
Vaikimisi on teeke neli: ''Documents, Music,Pictures'', ja'' Video'', kuid neid võib soovikorral juurde tekitada. Oluline on teada, et teekidesse lisatud kataloogide sisu indekseeritakse ja seepärast on seal sisalduvate failide seast otsimine kiire ja mugav.
Teekidest lähemalt:
Organizing with Windows 7 Libraries http://technet.microsoft.com/et-ee/windows/ee431715(en-us).aspx
Alates Windows Vistast on otsinguvõimalused Windows operatsioonisüsteemides oluliselt paremad, kui varasemates versioonides ning Windows 7’s on seda funktsionaalsust veelgi parandatud. Lihtsam viis otsingu alustamiseks on: avada startmenüü ning trükkida otsitav fraas startmenüüs olevasse otsingukasti. Kuvatud tulemuste paremaks sirvimiseks tuleb vajutada lingil „''See more results''“
Ühe olulise muutusena on igal Windows Explorer aknal üleval paremas nurgas otsinguaken, mis töötab nii, et otsingut sooritatakse hetkel aktiivsest (avatud) asukohast.
Sooritatud otsinguid on võimalik salvestada ning nii on võimalik luua nn tarku katalooge, kuhu koondatakse failid, mis vastavad otsingus täpsustatud kriteeriumitele.
Windows Search [http://technet.microsoft.com/et-ee/windows/dd758794(en-us).aspx http://technet.microsoft.com/et-ee/windows/dd758794(en-us).aspx]
== Federated Search ==
''Federated Search'' tehnoloogia võimaldab otsingupakkujaid (''search connectors'') koostada nii, et otsitakse mujalt, mitte kohalikust arvutist ja seal asuvatest failidest. Nii on võimalik koostada näiteks otsingupakkuja, mis otsib näiteks Bing otsingumootori abil ilma, et kasutaja peaks internetibrauserit avama.
How Do I: Expand Searches in Windows 7? [http://technet.microsoft.com/et-ee/windows/ee450414(en-us).aspx http://technet.microsoft.com/et-ee/windows/ee450414(en-us).aspx]
Lisalugemist: Windows 7: Federated Search [http://www.neowin.net/news/main/09/01/06/windows-7-federated-search http://www.neowin.net/news/main/09/01/06/windows-7-federated-search]
== Home Groups ==
Kodurühm on koduvõrgus olev arvutite rühm, millel on ühiskasutuses failid ja printerid. Kodurühma kasutamine muudab ühiskasutuse hõlpsamaks. Oma kodurühma teiste liikmete ühiskasutusse saate anda pilte, muusikat, videoid, dokumente ja printereid. Teised inimesed ei saa teie ühiskasutusse antud faile muuta, kui te neile selleks õigusi ei anna. Kodurühma saate kaitsta parooliga, mida on võimalik igal ajal muuta.
Pärast kodurühma loomist või sellega liitumist saate valida ühiskasutusse antavad teegid. Teatud failide ja kaustade ühiskasutusse andmist saate vältida ning teeke saate ühiskasutusse anda ka hiljem.
Kodurühmas osalemiseks peab arvutis töötama Windows 7. HomeGroup on saadaval kõigis Windows 7 väljaannetes.
Windows 7 HomeGroup [http://technet.microsoft.com/et-ee/windows/ee431714(en-us).aspx http://technet.microsoft.com/et-ee/windows/ee431714(en-us).aspx]
VPN Reconnect on eelkõige vajalik traadita arvutivõrkude kasutajatele: oletame, et kasutate Internetti avalikus internetipunktis…
== Action Center ==
== BranchCache ==
How Do I: BranchCache? http://technet.microsoft.com/et-ee/windows/dd573290(en-us).aspx
== DirectAccess ==
DirectAccess tehnoloogia näol on tegemist VPN tehnoloogia edasiarendusega. Nii ei pruugi kasutaja enam teada midagi kaugligipääsust vaid alati, kui on kasutada internetiühendus, on kasutada ka ettevõtte sisevõrgu ressursid.
How Do I: DirectAccess? http://technet.microsoft.com/et-ee/windows/dd572177(en-us).aspx
== Windows PowerShell 2.0 ==
Windows PowerShell on .Net raamistikul baseeruv Microsofti poolt loodud uue põlvkonna skriptimiskeel. Kuna paljud haldustegevused on korduvad, siis loob senisest paindlikum ning võimekam skriptimiskeskkond paremad haldusvõimalused ning lihtsustab oluliselt Windows operatsioonisüsteemi haldamist.
How Do I: Windows PowerShell 2.0? http://technet.microsoft.com/et-ee/windows/dd320288(en-us).aspx
== Problem Steps Recorder ==
How Do I: Problem Steps Recorder? http://technet.microsoft.com/et-ee/windows/dd320286(en-us).aspx
== Resource Monitor ==
== BitLocker To Go ==
BitLocker To Go on BitLocker krüpteerimistehnoloogia edasiarendus, nüüdsest on võimalik kaasaegse krüpteerimistehnoloogia abil kaitsta ka kaasaskantavaid varundusseadmeid (USB mäluseadmed, püsimälu kaardid jne). Veelgi enam: on võimalik luua kord, kus andmeid on võimalik salvestada vaid eelnevalt krüpteeritud varundusseadmetele. Nii on kasutajate (ja ka ettevõtete) andmed oluliselt paremini kaitstud.
How Do I: Protect Data on Removable Storage Devices? [http://technet.microsoft.com/et-ee/windows/ee412253(en-us).aspx http://technet.microsoft.com/et-ee/windows/ee412253(en-us).aspx]
= Windows 7 nõuded riistvarale ja erinevad väljaanded (Editions) =
{| class="prettytable"
| Siin peatükis käsitletakse:
* Windows 7 operatsioonisüsteemi poolt riistvarale esitatavaid nõudeid
* Windows 7 erinevaid väljaandeid
|}
Windows 7 on kättesaadav kuue erineva väljaandena ning enamikule väljaannete poolt riistvarale esitatavad nõuded on ühesugused.
Windows 7’me nõuded riistvarale ei ole oluliselt suuremad Windows Vista poolt esitatavatest nõudmistest ning iga kaasaegne arvutikomplekt peaks vastama neile nõudmistele. Siiski on täna kasutuses arvuteid, mis ei vasta esitatavatele nõudmistele. Seepärast on oluline teada ja kontrollida olemaoleva või hangitava riistvara piisavust Windows 7’me poolt nõutavatele näitajatele.
'''Tabel - Windows 7 miinimumnõuded'''
{| class="prettytable"
|
| 32bit operatsioonisüsteem (x86)
| 64bit operatsioonisüsteem (x64)
|-
| Protsessor
| 1 GHz taktsagedusega või parem
| 1 GHz taktsagedusega või parem
|-
| Muutmälu
| 1 gigabait
| 1 gigabait
|-
| Kõvaketas
| 16 gigabaiti
| 20 gigabaiti
|-
| Videokaart
| DirectX 9.0 tugi ja WDDM 1.0 või parem draiver
| DirectX 9.0 tugi ja WDDM 1.0 või parem draiver
|}
Nagu öeldud, on tabelis 1 toodud näitajad minimaalsed riistvarale esitatavad nõuded ning tihti ei ole need piisavad hea kasutamiskogemuse tagamiseks. Selleks, et Windows 7’ga varustatud arvutit oleks mugav kasutada peaks kasutatav kõvaketas olema kiire ning soovitatav on kasutada vähemalt 2GB muutmäluga varustatud riistvara.
== Windows 7 väljaanded ==
Windows 7 on kättesaadav kuue erineva väljaandena:
{| class="prettytable"
| Windows 7 Starter
| Windows 7’me kõige odavam ja lihtsam versioon. On kättesaadav ainult tootjatele ehk ei müüda karbitootena vaid ainult koos arvutiga. Mõeldud eelkõige kasutamiseks lihtsama riistvaraga. On kättesaadav ainult 32bit versioonina ning ei sisalda Windows Aero võimekust.
|-
| Windows 7 Home Basic
| Kättesaadav ainult arenguriikides, piiratud võrgutoega ning ei sisalda Windows Media Center rakendust
|-
| Windows 7 Home Premium
| Kodukasutajatele mõeldud väljalase, mida müüakse nii koos arutitega kui ka eraldi karbitootena. Sisaldab mitmeid multimeediarakendusi ning enamikku Windows Vista võimekusi, kuid ei võimalda Active Directory Domain Services teenuse grupipoliitikaid rakendada.
|-
| Windows 7 Professional
| Peamiselt ärikasutajatele mõeldud väljalase, mida müüakse nii koos arutitega kui ka eraldi karbitootena. Sisaldab kõike, mida Home Premium väljalase, kuid lisaks võimaldab ka Directory Domain Services teenuse grupipoliitikaid rakendada.
|-
| Windows 7 Enterprise
| Ärikasutajatele mõeldud väljalase, mis on kättesaadav ainult hulgilitsentsiga (Microsoft Software Assurance ja Enterprise Advantage). Sisaldab kõiki Windows 7’me funktsionaalsusi (sh erinevates keeltes kasutajaliidese tugi).
|-
| Windows 7 Ultimate
| Väljalase, mis sisaldab kõiki Windows 7’me funktsionaalsusi, kuid erinevalt Windows 7 Enterprise väljaandest on kättesaadav ka karbitootena.
Microsofti Windows 7 on Microsofti tööjaamadele mõeldud operatsioonisüsteemide uusim liige. Tööjaamadeks võib siinses kontekstis pidada laua-, süle- ja tahvelarvuteid. Windows 7 muutus kõigile kättesaadavaks 22. oktoobril 2009.
Võrreldes vanemate Windowsi tööjaamadele mõeldud versioonidega on Windows 7’s mitmeid täiendusi ja uusi funktsionaalsuseid. Oluliselt on muudetud kasutajaliidest ning täiendatud on mitmeid põhifunktsionaalsuseid.
Windows 7’ga samaväärne serveritele mõeldud operatsioonisüsteem on Windows Server 2008 R2. Selle operatsioonisüsteemi näol on tegemist samal koodibaasil baseeruva serveritootega ning need kaks koos moodustavad ühe tervikliku IT infrastruktuuri platvormi.
Windowsi sünniks peetakse septembrit 1981, siis loodi Microsoftis projekt „Interface Manager“.
Varased versioonid
„Interface Manager“ projekti tulemina valmis novembris 1985 Microsoft Windows 1.0. Tegelikult ei saa Windows 1.0’i lugeda operatsioonisüsteemiks, sest tegemist oli MS-DOS operatsioonisüsteemis töötava programmiga, mis sisuliselt oli ainult graafiline kasutajaliides. Windows 1.0 realiseeris ka piiratud võimalustega MS-DOS rakenduste multitegumi ning sisaldas ise hulka graafilise kasutajaliidesega rakendusi.
Oktoobris 1987 tõi Microsoft turule Windows 2.0 nimelise toote. Tegemist oli Windows 1.0 täiendatud versiooniga, kus oli täiendatud kasutajaliidest ning mäluhaldust. Windows 2.0 järglasest Windows 2.1 loodi kaks eraldi versiooni Windows/386 ja Windows/286.
Mais 1990 valmis Microsoft Windows 3.0. Windows 3.0 oli tehniliselt oluliselt tugevam eelkäijatest, sisaldas paremat mäluhaldust ning kasutajaliidest. Windows 3.0 oli eriline Windowsi versioon, sest võimaldas töötamist kolmes erinevas mäluhaldusrežiimis: real mode (vajalik vanemate protsessoritega arvutite jaoks, nt Intel 8086, 8088), standard mode (vajalik Intel 80286 protsessoriga arvutite tarvis ehk protected mode toetus) ja 386 enhanced mode (uuemate protsessorite jaoks, Intel 386 ja edasi, ehk virtual mode toetus). Windows 3.0’le järgnes Windows 3.1, mis ei toetanud enam real mode.
Windows 9x ehk Wintendo seeria
Augustis 1995 muutus kättesaadavaks Windows 3.x seeria järglane Microsoft Windows 95 (versioon 4). Windows 95 vajas töötamiseks endiselt baasiks MS-DOS operatsioonisüsteemi (versioon 7), kuid enamasti käsitletakse seda siiski eraldi operatsioonisüsteemina. Võrreldes eelkäijatega sisaldas Windows 95 hulgaliselt uuendusi ja uusi tehnoloogiaid:
Uus kasutajaliides
Start nupp ja menüü, tegumiriba
Uus lähenemine infohaldamisele
My Computer, My Documents jne
Pikad failinimed
Senised süsteemid toetasid nn 8.3 süsteemi, mis tähendas seda, et failinimi võis olla 8 sümbolit, millele lisandus kolme sümbolit pikk faililaiend. Windows 95 toetas kuni 255 sümbolit pikki failinimesid
Plug and Play tehnoloogia tugi
Plug and Play on tehnoloogia, mis võimaldab sisend-väljund seadmetele automaatselt jagada vajalikke süsteemseid ressursse. See tehnoloogia vajas riistvara, BIOS’i ja draiverite poolset tuge.
Windows 95’le ilmus mitmeid paranduste ja täienduspakette, mille käigus lisati tarkvarale uusi funktsionaalsuseid. Nii näiteks sisaldus SP1 parandustepaketis Internet Explorer 2.0 ja parandustepaketiga OSR 2.1 lisandus USB seadmete tugi ja DirectX 2.0a tehnoloogia.
Juunis 1998 ilmus järgmine Windowsi versioon Microsoft Windows 98 (versioon 4.10). Endiselt vajas see versiooni töötamiseks MS-DOS operatsioonisüsteemi. Windows 98 versioonis võeti kasutusele uus draiverite mudel Windows Driver Model, mis asendas senise VxD tehnoloogia. See Windowsi versioon sisaldas vaikimisi Internet Explorer 4.0 brauserit, mida kasutati ka failihaldurina. Windows 98’le ilmus üks suurem parandustepakett, mida turundati eraldi versioonina ja mis kandis nime Microsoft Windows 98 Second Edition (Windows 98 SE).
Koos Windows 98’ga lanseeris Microsoft ka Windows Update veebilehe, kuhu koondati kõik süsteemiuuendused. Mõni aeg hiljem tegi Microsoft Critical Update Notification Utility, mis kujutas endast rakendust, mis kontrollis taustal uuenduste olemasolu Windows Update veebilehel.
Septembris 2000 ilmus järjekordne Windows 9x perekonda kuuluv toode Windows Millennium Edition (Windows ME, versioon 4.90). Windows ME näol oli tegemist viimase Windowsi versiooniga, mis vajas töötamiseks MS-DOS operatsioonisüsteemi. Windows ME sisaldas mitmeid tänadeni tuntud tehnoloogiaid ja funktsionaalsuseid: Windows Movie Maker, System Restore, Automatic Updates, On-Screen Keyboard jne.
Windows ME’l esines kohati suuri probleeme süsteemi stabiilsusega, seepärast on tihti naljatletud toote nime teemal: Windows Miserable Edition, Windows More Errors, Windows Mistake Edition jne.
Windows NT tooteperekond
Windows NT tooteperekonna operatsioonisüsteemid olid juba algselt planeeritud mitmekasutaja, -protsessori ja täieliku multitegumi toega. Täna populaarsed Windows XP, Windows Vista ja Windows 7 ja Windows Server 2008 kuuluvad Windows NT tooteperekonda.
NT on ametlikult lühend fraasist „New Technology“
Esimene Windows NT ilmus juunis 1993 ning kandis nime Microsoft Windows NT 3.1. Toote versioon oli 3.1 kaunis pragmaatilisel põhjusel: kodukasutajatele ja väikefirmadele Mõeldud Windows oli juba jõudnud versiooninumbrini 3.1 (Windows 3.1) ja nii algaski uue tooteperekonna versioonide nummerdamine veidi ebaloomulikult. Windows NT 3.1 arendus algas 1988 ja algselt tegemist oli Microsofti ja IBM’i koostööga OS/2 kolmanda versiooni arendamisel, kuid kuna koostööpartnerid ei suutnud lõpuks kokkuleppida loodava operatsioonisüsteemi rakendusliidese (API) formaadis ja tehnoloogias, siis jätkati eraldi arendusprojektidega: Microsoft ja Windows NT ning IBM ja OS/2 Warp.
Windows NT 3.1 üks oli kättesaadav kahe väljaandena: Windows NT ja Windows NT Advanced Server.
Windows NT 3.1 sisaldas mitmeid võrreldes klassikalise Windows 3.1’ga mitmeid tehnilisi uuendusi:
Laiem protsessorite tugi
Kui Windows 3.1 toetas ainult Intel 286 või 386 ühilduva protsessoriga süsteeme, siis Windows NT toetas ka Intel i860, MIPS R4000, DEC Alpha ja mitme Intel 386 protsessoriga süsteeme
Täielikut 32bitine operatsioonisüsteem
Windows 3.1 oli 32/16bitine hübriidsüsteem
TCP/IP protokolli tugi
Windows 3.1 ei olnud ametlikku TCP/IP protokolli tuge, Windows Nt 3.1 oli kasutusel SpiderTCP protokollipinu. Tõsi, DHCP tugi puudus
Laiem rakendusliideste tugi
Windows NT 3.1 toetas ka OS/2 16bitiste ning osalist POSIX rakenduste tuge
Septembris 1994 ilmus Microsoft Windows NT 3.5. Selles versioonis lisandus DCHP ja WINS tehnoloogiate tugi, parandati mäluhaldust ning muid tehnoloogiaid. Windows NT 3.5 üks oli kättesaadav kahe väljaandena: Windows NT 3.5 Workstation ja Windows NT 3.5 Server.
Mais 1995 ilmus Windows NT 3.51. Peamise täiendusena toetas Windows NT 3.51 suuremat hulka protsessoreid (näiteks PowerPC ja Intel Pentium) ja ühildus Windows 95’ga.
Augustis 1996 ilmus järjekordne Windows NT perekonna operatsioonisüsteem Microsoft Windows NT 4. Selles versioonist ilmus Windows NT seeriasse Windows 95’lt tuttav kasutajaliides ning DirectX tugi, samuti kasutati uut infohaldusloogikat (My Computer, My documents jne). Samas puudus sellel operatsioonisüsteemil USB tehnoloogia tugi. Windows NT 4 oli kättesaadav viie erineva väljalaskena: Windows NT 4.0 Workstation, Windows NT 4.0 Server, Windows NT 4.0 Server Enterprise Edition, Windows NT 4.0 Terminal Server ja Windows NT 4.0 Embedded.
Veebruaris 2000 muutus kättesaadavaks Microsoft Windows 2000 (NT versioon NT 5). Windows 2000 sisaldas nii Windows NT kui ka Windows 9x perekonnast tuntud funktsionaalsuseid ja tehnoloogiaid: Windows Desktop Update, Internet Explorer 5, Outlook Express, NetMeeting, FAT32 support, Windows Driver Model, Internet Connection Sharing, Windows Media Player, WebDAV jne. Samuti lisandus mitmeid uusi tehnoloogiaid: USB tugi, Encrypting File System, Logical Disk Manager, Active Directory, Distributed File System jne. Windows 2000 oli kättesaadav nelja erineva väljalaskena: Professional, Server, Advanced Server, and Datacenter Server. Windows 2000’s täiendati oluliselt ka paigaldusvõimalusi: Windows 2000 oli paigaldatav CD meedialt, Microsoft Systems Management Server, System Preparation Tool (Sysprep) või Remote Installation Services (RIS) abil. Võimalik oli kasutada INI formaadis vastustefaile, mida võimaldas koostada Setup manager nimeline rakendus.
Tänapäeval kasutatavad Windowsi versioonid
Kõik tänapäeval kasutatavad tööjaamadele mõeldud Microsofti operatsioonisüsteemid on Windows XP, Windows Vista ja Windows 7, need kõik kuuluvad Windows NT tooteperekonda.
Oktoobris 2001 ilmus Windows NT 5.1 tootenimega Microsoft Windows XP. Windows XP oli esimene Microsofti Windows NT tooteperekonna versioon, mis oli suunatud nii kodu- kui ka ärikasutajatele. Kuni Windows XP’ni oli vaikimisi Windows 9x tootepere suunatud kodukasutajatele ja Windows NT tootepere ärikasutajatele. Siit on pärit ka laialt levinud väärarusaam, et Windows XP Home Edition baseerub Windows 9x koodibaasil, tegelikkuses see nii ei ole!
Windows XP väljalasete nimekiri on ootamatult pikk:
Windows XP Home Edition
Kodukasutajatele mõeldud versioon, mis ei toetanud mitmeid Windows XP funktsionaalsuseid, näiteks: Active Directory Domain, NTFS failiõiguste kohandamiseks vajaliku töövahendit, Remote Desktop, EFS, IIS, jne.
Windows XP Professional
Ärikasutajatele mõeldud versioon, mis võrreldes Home Editioniga sisaldas ka näiteks tsentraalse haldamise jaoks vajalike vahendeid ja toetas kuni kahe füüsilise protsessori kasutamist (HE toetas ainult ühte)
Windows XP Home Edition ULCPC
Netbookidele mõeldud Windows XP versioon.
Windows XP Starter Edition
Arengumaades turundatav Windows XP versioon, millel puudusid mitmed funktsionaalsuses ja olid olulised kasutamispiirangud. Näiteks võimaldas see väljalase töötada koos kõige rohkem kolmel rakendusel.
Windows XP Media Center Edition
Media Center rakendusega varustatud Windows XP väljalase, mõeldud eelkõige meediakeskustele. Toetab Media Center Extender’eid TV-kaarte ning nende abil TV programmide salvestamist jne.
Windows XP Tablet PC Edition
Tahvelarvutitele mõeldud väljalase. Sisaldab hulgaliselt rakendusi, mis on tahvelarvutitel (näiteks Windows Journal)
Windows XP 64-Bit Edition
Intel Itanium protsessorite toega Windows XP väljalase
Windows XP Professional x64 Edition
x64 arhitektuuriga protsessorite toega Windows XP väljalase.
30. novembril 2006 ilmus Microsoft Windows Vista ehk Windows NT 6. Windows Vistas oli mitmeid olulisi täiendusi, mis olid eelkõige suunatud turvalisuse, kasutajamugavuse ja stabiilsuse tõstmisele. Windows Vista oli esimene tööjaamadele mõeldud Microsofti operatsioonisüsteem, mis juba algselt oli kättesaadav nii 32bit kui ka 64bit versioonidena. Suurt segadust tekitasid turvalisuse tõstmiseks mõeldud täiendused ja versiooninumbri vahetus (Windows XP oli NT 5.1 ja Vista NT 6). Windows Vista on otsene Windows 7 eelkäija ning mitmed funktsioonid ja tööriistad on väga sarnased.
Windows Vistas tutvustas Microsoft mitmeid uuendusi, neist peamised on: Windows Aero, Windows Search, Windows Sidebar, User Account Control, Windows Mobility Center ja BitLocker Drive Encryption. Nagu eelnevat mainitud täiendati olulisel määral turvalisust ning kasutajakogemust, kuid samas on tähelepanuväärseid täiendusi ka mobiilsete seadmete tarvis (toitehaldus, tahvelarvutitele tarvilikud tööriistad, lisaekraanide haldus jne) ning senisest erinev on ka paigaldusprotsess ja seal kasutatavad tööriistad.
