Htop: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
Eprooman (talk | contribs)
Eprooman (talk | contribs)
 
(24 intermediate revisions by the same user not shown)
Line 4: Line 4:
Algne: Märten Rodes, AK22
Algne: Märten Rodes, AK22


Uuendaja: Erik Proomann AK21
Uuendaja: Erik Proomann AK21 28.12.2015


= Sissejuhatus =
= Sissejuhatus =


Htop on '''[[Unix]]''''i tööriist protsesside jälgimiseks ja haldamiseks. Sarnaselt rakendusele '''[[top]]''', saab tema abil jälgida süsteemi ressursside kasutust, jooksvate protsesside infot, määrata protsesside prioriteete ja saata neile signaale. Tänu mugavale liidesele ja hiire kasutamise võimalusele saab peaaegu kõik vajaliku tehtud ilma spetsiaalseid klaviatuurikombinatsioone teadma.
Htop on '''[[Unix]]''''i tööriist protsesside jälgimiseks ja haldamiseks. Sarnaselt rakendusele '''[[top]]''', saab tema abil jälgida süsteemi ressursside kasutust, jooksvate protsesside infot, määrata protsesside prioriteete ja saata neile signaale. <br />Tänu mugavale liidesele ja hiire kasutamise võimalusele saab peaaegu kõik vajaliku tehtud ilma spetsiaalseid klaviatuurikombinatsioone teadma. <ref>[http://hisham.hm/htop/ http://hisham.hm/htop/]</ref>


= Paigaldus =
= Paigaldus =
Line 19: Line 19:
== Ülevaade ==
== Ülevaade ==


Kasutajaliides on väga lihtne (Pilt 1): Üleval on kaks tulpa süsteemiinfot, keskel on protsesside nimekiri ja kõige alumisel real kiirkäskude nimekiri (klahvid F1-F10). <br />
Kasutajaliides on lihtsa ülesehitusega (Pilt 1): Üleval on kaks tulpa süsteemiinfot, keskel on protsesside nimekiri ja kõige alumisel real kiirkäskude nimekiri (klahvid '''F1-F10'''). <br />
Nii süsteemiinfo kui protsesside nimekirja osas on võimalik täpselt seadistada, millist infot näidatakse.  
Nii süsteemiinfo kui protsesside nimekirja osas on võimalik täpselt seadistada, millist infot näidatakse.  


[[File:htop1.png|frame|center|alt=ülevaade|Pilt 1 Htop ülevaade]]
[[File:htop1.png|frame|center|alt=ülevaade|Pilt 1 Htop ülevaade]]


Üleval vasakus servas kuvatavad '''CPU''' (protsessorikasutus) ja '''Mem''' (mälu kasutus) näidikud koosnevad erinevat värvi osadest.<br />
Värvid jaotavad protsessori ja mälu ribad proportsionaalselt osadeks olenevalt sellest, mis tüüpi protsessid kui palju protsessorit kasutavad või mis otstarbeks kui palju mälu on kasutatud.


Protsesse saab järjestada kindla veeru järgi, vajutades F6 ja valides vasakule ilmunud nimekirjast vajaliku veeru (Pilt 2). Järjestamist saab vastupidiseks muuta klahviga F4 (Invert).
'''CPU''': <span style="color:blue;">sinine osa</span> - madala prioriteediga protsessid (''nice value'' > 0), <span style="color:green;">roheline osa</span> - tavalised protsessid, <span style="color:red;">punane osa</span> - ''kernel''i (süsteemi) protsessid


[[File:htop1.png|frame|center|alt=Protsesside järjestamine| Pilt 2 Protsesside järjestamine]]
'''Mem''': <span style="color:green;">roheline osa</span> - protsesside poolt kasutatav mälu, <span style="color:blue;">sinine osa</span> - puhvrite all olev mälu, <span style="color:orange;">kollane osa</span> - vahemäluna kasutatav mäluosa


Protsessilistis saab mugavalt kursoriga liikuda vajaliku protsessi juurde, millega on vaja toimetada. Samuti on võimalik soovitud protsessi juurde liikuda otsinguga, vajutades F3 ja kirjutades protsessi nime (tervelt või osaliselt).
Üleval paremal märgitud '''[[Load average]]''' näitab süsteemi koormust e. mitu aktiivset protsessi on korraga keskmiselt protsessorit tahtnud kasutada viimase 1-, 5- ja 15 minuti jooksul.


Üleval vasakus servas kuvatavad '''CPU''' (protsessorikasutus) ja '''Mem''' (mälu kasutus) näidikud koosnevad erinevat värvi osadest. Värvid jaotavad protsessori ja mälu ribad proportsionaalselt osadeks olenevalt, mis sorti protsessid kui palju protsessorit kasutavad või mis otstarbeks kui palju mälu on kasutatud.
Veergude (PRI, NI, VIRT jne) selgitused leiab htop'i esiisa [[top#Monitooritavate_parameetrite_l.C3.BChikirjeldused_.28descriptions_of_fileds.29|top]] juhendis.


'''CPU''': <span style="color:blue;">sinine osa</span> - madala prioriteediga protsessid (''nice value'' > 0), <span style="color:green;">roheline osa</span> - tavalised protsessid, <span style="color:red;">punane osa</span> - ''kernel''i (süsteemi) protsessid


'''Mem''': <span style="color:green;">roheline osa</span> - protsesside poolt kasutatav mälu, <span style="color:blue;">sinine osa</span> - puhvrite all olev mälu, <span style="color:orange;">kollane osa</span> - vahemäluna kasutatav mäluosa
Protsesse saab järjestada kindla veeru järgi, vajutades '''F6''' klahvi ja valides vasakule ilmunud nimekirjast vajaliku veeru (Pilt 2). Järjestamist saab vastupidiseks muuta klahviga '''F4''' (Invert). <ref>[http://www.thegeekstuff.com/2011/09/linux-htop-examples/ http://www.thegeekstuff.com/2011/09/linux-htop-examples/] </ref>
 
[[File:htop4.jpg|frame|center|alt=Protsesside järjestamine| Pilt 2 Protsesside järjestamine]]
 
Protsessilistis saab mugavalt kursoriga liikudes või klaviatuuriga üles/alla liikudes vajaliku protsessini jõuda. Samuti on võimalik soovitud protsessi juurde liikuda otsinguga, vajutades '''F3''' klahvi ja kirjutades protsessi osalise või terve nime.
 
Klahviga '''F4''' saab kuvatavaid protsesse filtreerida kindla märksõna järgi (Pilt 3)
 
[[File:htop5.jpg|frame|center|alt=Protsesside filtreerimine| Pilt 3 Protsesside filtreerimine]]
 
'''Prioriteedi muutmine''' - Protsessi prioriteeti muudetakse läbi ''nice value''. Selleks tuleb liikuda kursoriga protsessi peale ja vajutada '''F7''' või '''F8''' klahvile, olenevalt soovist väärtust suurendada või vähendada. Väärtus saab olla vahemikus [-20; 19] - mida suurem väärtus, seda väiksem prioriteet. Vaikimisi on see 0 ja tavakasutaja saab seda ainult suurendada (ehk siis protsessi prioriteeti vähendada). <ref>[http://www.howtogeek.com/howto/ubuntu/using-htop-to-monitor-system-processes-on-linux/ http://www.howtogeek.com/howto/ubuntu/using-htop-to-monitor-system-processes-on-linux/]</ref>
 
'''Protsessorite kasutus''' - Protsessile saab määrata, millistel protsessoritel/tuumadel teda jooksutatakse. Vastava valiku saab teha liikudes protsessi peale ja vajutades klahvi '''"a"'''.
 
'''Signaali saatmine protsessile''' - Olles kursoriga valinud protsessi, vajutada '''F9''' (Kill). Vasakule ilmub nimekiri võimalikest signaalidest, mida protsessile saata (Pilt 4). Nüüd tuleb vaid liikuda soovitud signaali peale ja vajutada "Enter". Signaalide kohta saab rohkem lugeda artiklis [[signaalid ja kill]].
<ref>[http://linux.die.net/man/1/htop http://linux.die.net/man/1/htop]</ref>


Üleval paremal märgitud '''[[Load average]]''' näitab süsteemi koormust e. mitu aktiivset protsessi on korraga keskmiselt protsessorit tahtnud kasutada viimase 1-, 5- ja 15 minuti jooksul.


Veergude (PRI, NI, VIRT jne) selgitused leiab htop'i esiisa [[top#Monitooritavate_parameetrite_l.C3.BChikirjeldused_.28descriptions_of_fileds.29|top]] juhendis.
[[File:htop7.jpg|frame|center|alt=Protsessile signaali saatmine| Pilt 4 Protsessile signaali saatmine]]


== Käivitamine ==
== Käivitamine ==
Line 53: Line 68:
<pre> sudo htop </pre>
<pre> sudo htop </pre>


== Toimingud protsessidega ==
= Seadistamine =


'''Prioriteedi muutmine''' - Prioriteedi muudetakse läbi ''nice value''. Selleks tuleb liikuda kursoriga protsessi peale ja vajutada F7 või F8, vastavalt väärtuse vähendamiseks või suurendamiseks. Väärtus saab olla vahemikus [-20; 19] - mida suurem väärtus, seda väiksem prioriteet. Vaikimisi on see 0 ja tavakasutaja saab seda ainult suurendada (ehk siis protsessi prioriteeti vähendada).
Seadistusmenüü avaneb klahviga F2. '''Meters''' valiku all saab määrata millised süsteemiinfo andmeid üleval kuvatakse. Samuti on võimalik valida kuvamise viise, liikudes mõne ülemistesse tulpadesse valitud näitaja peale ja vajutades '''F4'''. <br />
Näiteks mälu või protsessori kasutuse riba asemel võib kuvada iga värvi osa eraldi numbrina jne.


'''Protsessorite kasutus''' - Protsessile saab määrata, millistel protsessoritel/tuumadel teda jooksutatakse. Vastava valiku saab teha liikudes protsessi peale ja vajutades klahvi "a".
[[File:htop2.png|frame|center|Pilt 5 Seadistusmenüü ]]


'''Signaali saatmine protsessile''' - Olles kursoriga valinud protsessi, vajutada F9 (Kill). Vasakule ilmub nimekiri võimalikest signaalidest, mida protsessile saata. Nüüd tuleb vaid liikuda soovitud signaali peale ja vajutada "Enter". Signaalidest saab lugeda rohkem artiklis [[signaalid ja kill]].


= Seadistamine =
Valiku '''Columns''' all saab valida andmeid (veerud), mida protsesside listis iga protsessi kohta kuvatakse.


Seadistusmenüü avaneb klahviga F2. '''Meters''' valiku all saab määrata millised süsteemiinfo andmeid üleval kuvatakse. Samuti on võimalik valida kuvamise viise, liikudes mõne ülemistesse tulpadesse valitud näitaja peale ja vajutades '''F4'''. Näiteks mälu või protsessori kasutuse riba asemel võib kuvada iga värvi osa eraldi numbrina jne.
[[File:htop3.png|frame|center|Pilt 6 "Columns" valikud]]


[[File:htop2.png|frame|Pilt 2 Seadistusmenüü ]]
= Kokkuvõte =
 
Valiku '''Columns''' all valitakse andmed (veerud), mida protsesside listis iga protsessi kohta kuvatakse.
 
[[File:htop3.png|frame|Pilt 3 "Columns" valikud]]


= Kokkuvõte =
Htop on top edasiarendatud graafiline ja interaktiivne versioon. Tänu oma ülevaatlikule ja lihtsale disainile on seda hea kasutada ning see annab hõlpsasti kogu vajaliku info operatsioonisüsteemi protsesside toimetamise kohta.


= Kasutatud kirjandus =
= Kasutatud kirjandus =


1. http://hisham.hm/htop/
{{reflist}}
 
2. https://en.wikipedia.org/wiki/Htop
 
3. http://www.howtogeek.com/howto/ubuntu/using-htop-to-monitor-system-processes-on-linux/
 
 


[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Latest revision as of 23:27, 4 January 2016

Autor

Algne: Märten Rodes, AK22

Uuendaja: Erik Proomann AK21 28.12.2015

Sissejuhatus

Htop on Unix'i tööriist protsesside jälgimiseks ja haldamiseks. Sarnaselt rakendusele top, saab tema abil jälgida süsteemi ressursside kasutust, jooksvate protsesside infot, määrata protsesside prioriteete ja saata neile signaale.
Tänu mugavale liidesele ja hiire kasutamise võimalusele saab peaaegu kõik vajaliku tehtud ilma spetsiaalseid klaviatuurikombinatsioone teadma. [1]

Paigaldus

Htop paigaldatakse järgneva käsuga

sudo apt-get install htop

Kasutamine

Ülevaade

Kasutajaliides on lihtsa ülesehitusega (Pilt 1): Üleval on kaks tulpa süsteemiinfot, keskel on protsesside nimekiri ja kõige alumisel real kiirkäskude nimekiri (klahvid F1-F10).
Nii süsteemiinfo kui protsesside nimekirja osas on võimalik täpselt seadistada, millist infot näidatakse.

ülevaade
Pilt 1 Htop ülevaade

Üleval vasakus servas kuvatavad CPU (protsessorikasutus) ja Mem (mälu kasutus) näidikud koosnevad erinevat värvi osadest.
Värvid jaotavad protsessori ja mälu ribad proportsionaalselt osadeks olenevalt sellest, mis tüüpi protsessid kui palju protsessorit kasutavad või mis otstarbeks kui palju mälu on kasutatud.

CPU: sinine osa - madala prioriteediga protsessid (nice value > 0), roheline osa - tavalised protsessid, punane osa - kerneli (süsteemi) protsessid

Mem: roheline osa - protsesside poolt kasutatav mälu, sinine osa - puhvrite all olev mälu, kollane osa - vahemäluna kasutatav mäluosa

Üleval paremal märgitud Load average näitab süsteemi koormust e. mitu aktiivset protsessi on korraga keskmiselt protsessorit tahtnud kasutada viimase 1-, 5- ja 15 minuti jooksul.

Veergude (PRI, NI, VIRT jne) selgitused leiab htop'i esiisa top juhendis.


Protsesse saab järjestada kindla veeru järgi, vajutades F6 klahvi ja valides vasakule ilmunud nimekirjast vajaliku veeru (Pilt 2). Järjestamist saab vastupidiseks muuta klahviga F4 (Invert). [2]

Protsesside järjestamine
Pilt 2 Protsesside järjestamine

Protsessilistis saab mugavalt kursoriga liikudes või klaviatuuriga üles/alla liikudes vajaliku protsessini jõuda. Samuti on võimalik soovitud protsessi juurde liikuda otsinguga, vajutades F3 klahvi ja kirjutades protsessi osalise või terve nime.

Klahviga F4 saab kuvatavaid protsesse filtreerida kindla märksõna järgi (Pilt 3)

Protsesside filtreerimine
Pilt 3 Protsesside filtreerimine

Prioriteedi muutmine - Protsessi prioriteeti muudetakse läbi nice value. Selleks tuleb liikuda kursoriga protsessi peale ja vajutada F7 või F8 klahvile, olenevalt soovist väärtust suurendada või vähendada. Väärtus saab olla vahemikus [-20; 19] - mida suurem väärtus, seda väiksem prioriteet. Vaikimisi on see 0 ja tavakasutaja saab seda ainult suurendada (ehk siis protsessi prioriteeti vähendada). [3]

Protsessorite kasutus - Protsessile saab määrata, millistel protsessoritel/tuumadel teda jooksutatakse. Vastava valiku saab teha liikudes protsessi peale ja vajutades klahvi "a".

Signaali saatmine protsessile - Olles kursoriga valinud protsessi, vajutada F9 (Kill). Vasakule ilmub nimekiri võimalikest signaalidest, mida protsessile saata (Pilt 4). Nüüd tuleb vaid liikuda soovitud signaali peale ja vajutada "Enter". Signaalide kohta saab rohkem lugeda artiklis signaalid ja kill. [4]


Protsessile signaali saatmine
Pilt 4 Protsessile signaali saatmine

Käivitamine

Tavakasutaja õigustes ei saa toimetada mõnele teisele kasutajale kuuluvate protsessidega ja protsesside prioriteeti ei saa määrata tavalisest kõrgemaks (nice value < 0 ). Kui neid asju on vaja teha, siis tuleb programm käivitada root-õigustes.

Htop käivitatakse samanimelise käsuga:

 htop 

Root õigustes käivitamise korral:

 sudo htop 

Seadistamine

Seadistusmenüü avaneb klahviga F2. Meters valiku all saab määrata millised süsteemiinfo andmeid üleval kuvatakse. Samuti on võimalik valida kuvamise viise, liikudes mõne ülemistesse tulpadesse valitud näitaja peale ja vajutades F4.
Näiteks mälu või protsessori kasutuse riba asemel võib kuvada iga värvi osa eraldi numbrina jne.

Pilt 5 Seadistusmenüü


Valiku Columns all saab valida andmeid (veerud), mida protsesside listis iga protsessi kohta kuvatakse.

Pilt 6 "Columns" valikud

Kokkuvõte

Htop on top edasiarendatud graafiline ja interaktiivne versioon. Tänu oma ülevaatlikule ja lihtsale disainile on seda hea kasutada ning see annab hõlpsasti kogu vajaliku info operatsioonisüsteemi protsesside toimetamise kohta.

Kasutatud kirjandus