RPM Package Manager: Difference between revisions
(141 intermediate revisions by 2 users not shown) | |||
Line 1: | Line 1: | ||
[[File:Rpmlogo.png| | [[File:Rpmlogo.png|200px|thumb|upright|<p align="center" text-family="Halvetica" text-size="18px">'''RPM Package Manager'''</p> | ||
''' | '''Originaal autor:''' <p align="right">Red Hat</p> | ||
'''Stabiilne versioon:''' <p align="right">4.9.0</p> | |||
'''Kuupäev:''' <p align="right">02.03.2011</p> | |||
'''Operatsioonisüsteem:''' <p align="right">GNU/Linux</p> | |||
'''Tüüp:''' <p align="right">Paketihaldussüsteem</p> | |||
'''Litsents:''' <p align="right">GNU GPL</p> | |||
'''Veebileht: <p align="right">[http://www.rpm.org/ rpm.org/]</p> | |||
<p align="right">[http://www.rpm5.org/ '''rpm5.org/''']</p>]] | |||
=Sissejuhatus= | =Sissejuhatus= | ||
'''RPM''' (rekursiivne akroonüüm '''RPM Package Manager'''; varem | '''RPM''' (rekursiivne akroonüüm '''RPM Package Manager'''; varem nimega '''Red Hat Package Manager''') määrab kahte üksust: tarkvarapakettide vorming ja programm, mis on loodud selle paketi kontrollimise jaoks. RPM määrab kahte asja: paketi tarkvara vormingut ja tarkvara, mis on tehtud selle paketi juhtimiseks. Programmi abil võib installeerida, kustutada ja uuendada tarkvara.<br/> | ||
RPM - see on paketide põhine vorming Linux Standards Base-s. '''RPM''' kasutab litsentsina '''GPLv2'''.<br/> | |||
Failide hoidmiseks vormingus | Failide hoidmiseks RPM vormingus kasutatakse arhiivset konteinerit '''cpio''', kasutades utiliiti [[gzip]]. Hilisemates versioonides võib kasutada arhiveerimiseks ka '''star'''i ja kokkupakkimiseks [[bzip2]], [[LZMA]] või [[XZ]]. Alustades versioonist RPM 5.0 on võimalik arhiveerimismeetodi [[XAR]] kasutamine. | ||
==Eesmärk== | ==Eesmärk== | ||
* Artikli eesmärgiks on | * Artikli eesmärgiks on tutvustada RPM Package Manageri<br/> | ||
* Ülevaade mida | * Ülevaade, mida võib teha selle programmi abil<br/> | ||
* Vaadata üle tihti kasutatavad käsud | * Vaadata üle tihti kasutatavad käsud<br/> | ||
==Sisukord== | ==Sisukord== | ||
Artiklis on olemas teoreetiline ja praktiline osa. | Artiklis on olemas teoreetiline ja praktiline osa.<br/> | ||
Teoreetilises osas uuritakse, mis on RPM ja mille jaoks teda on vaja.<br/> | |||
Praktilises osas vaatame, kuidas seda programmi saab kasutada. | |||
==Kasutus== | |||
Selles artiklis on kirjutatud käsud, mida kõige tihidamini kasutatakse.<br/> | |||
Lisaks on olemas spikker. | |||
==Nõuded== | |||
* GNU/Linuxi teadmine | |||
* GNU/Linuxi käsurea teadmine | |||
* Inglise keele arusaamine ja mõistmine | |||
=Struktuur= | |||
RPM sisaldab '''.spec''' faili, mis annab informatsiooni paketist, tema sõltuvutest (millised paketid oli installeeritud, et see pakett võiks töötada). Fail .spec sisaldab failipaketide manifesti, infot sellest, kuhu need failid peavad olema süsteemis paigaldatud ja millised on nende põhilised õigused. RPM sisaldab veel eelpaigaldatud scripti, mis on kirjutatud paketi töötleja poolt. Lisaks sisaldab RPM kompileeritud binaarset faili ja paigaldatud skripti. | |||
{|border="1" | |||
|.spec | |||
|eelpaigaldatud skript | |||
|binaarne fail | |||
|binaarne fail | |||
|... | |||
|binaarne fail | |||
|paigaldatud skript | |||
|} | |||
=Andmebaas= | |||
RPM andmebaas asub /var/lib/rpm kataloogis. See koosneb ühest andmebaasist (Packages), milles hoiatakse kogu informatsiooni paketidest. Sisaldab ka palju väikeseid andmebaase (__db.001, __db.002 jne), mis indekseerivad ja sisaldavad teateid sellest, millised failid muutusid ja loodud paketide installerimise ja kustutamise protsessis.<br/> | |||
Kui andmebaas läheb katki (see võib juhtuda, kui installerimise või kustutamise protsess oli «tapetud» või ketas on täis), siis saab seda taastada käsu abil: | |||
<blockquote style="background: none repeat scroll 0 0 #F5F5F5; margin: 0.7em 0 0.7em 5%; padding: 1em 2% 1em 4%; ">rpm --rebuilddb</blockquote> | |||
= | Andmebaasi initsialiseerimine: | ||
<blockquote style="background: none repeat scroll 0 0 #F5F5F5; margin: 0.7em 0 0.7em 5%; padding: 1em 2% 1em 4%; ">rpm --initdb</blockquote> | |||
RPMi installerimise protsessi käigus süsteem kontrollib sõltuvusi. Kui sõltuvused puuduvad, siis installerimise protsess lõpetab. Välja arvatud need juhtumid, kui kasutatakse spetsiaalseid suvandeid, mis sunnivad teostada installerimist.<br/> | |||
Kui installerimine on tehtud ilma probleemita, käivitatakse eelpaigaldatud skripti. Tavaliselt see loob kasutajaid ja katalooge. Kuid ta võib genereerida dünaamilise konfiguratsiooni erinevaid tüüpe.<br/> | |||
Kui eelpaigaldatud skript on täidetud edukalt, binaarsed failid kopeeritakse süsteemi vastavalt paketi manifestiga. Kui kõik failid on juba kopeeritud ja õigused on nendele tehtud, siis käivitatakse paigaldatud skript.<br/> | |||
Kui | Kui protsess lõpeb, informatsioon paketist lisatakse RPM andmebaasi ja installeerimine lõpeb.<br/> | ||
RPM pakettide installeerimise protsessis toimub failide kopeerimine süsteemi ja skriptide käivitamine. Root käivitab RPMi, kõik need tegevused on kättesaadavad ainult root kasutaja jaoks. Sellepärast enne paketi installerimist süstemi, on vaja teada selle paketi päritolu. | |||
=Mis on sees= | =Mis on sees= | ||
Paar sõna sellest, mis toimub | Paar sõna sellest, mis toimub paigaldamise või kustutamise protsessi jooksul. RPM automatiseerib rutiinseid operatsioone. Paketide paigaldamise või kustutamise tegevusi saab skriptida. Standaartne operatsioonide järjekord, mida tehakse rpm paketi paigaldamise jooksul on:<br/> | ||
* Kontrollitatakse sõltuvusi | * Kontrollitatakse sõltuvusi<br/> | ||
* Kontrollitatakse | * Kontrollitatakse võimalike konflikte (kõige tihedam konfliktide põhjus - süsteemis paigaldatud ühenimeline pakett on paigaldatud enne uuemat versiooni)<br/> | ||
* Töödeldakse | * Töödeldakse konfiguratsiooni faili<br/> | ||
* Kooperitakse | * Kooperitakse binaarfailid vajalikku kataloogi<br/> | ||
* | * Pärast installerimist käivitatakse skriptid<br/> | ||
* Uuendatakse | * Uuendatakse pakettide andmebaas<br/> | ||
=Paketide nimetused= | =Paketide nimetused= | ||
Igal RPM paketil on nimetus, | Igal RPM paketil on nimetus, mis koosneb mitmest osast: | ||
* Programmi nimetus | * Programmi nimetus<br/> | ||
* Programmi versioon | * Programmi versioon<br/> | ||
* | * Redaktsiooni number (arv kui palju kordi programm oli uuendatud). Tihti kasutatakse distributsiooni määramise jaoks, mille ajaoks on tehtud pakett<br/> | ||
* Arhitektuur, | * Arhitektuur, millele on tehtud pakett (i386, ppc jne)<br/><br/> | ||
Paketil on tavaliselt niisugune nimetuse vorming: | |||
<blockquote style="background: none repeat scroll 0 0 #F5F5F5; margin: 0.7em 0 0.7em 5%; padding: 1em 2% 1em 4%; "><nimetus>-<versioon>-<redaktsioon>.<arhitektuur>.rpm</blockquote> | |||
<nimetus>-<versioon>-<redaktsioon>.<arhitektuur>.rpm | |||
</ | |||
Näiteks: | Näiteks: | ||
< | <blockquote style="background: none repeat scroll 0 0 #F5F5F5; margin: 0.7em 0 0.7em 5%; padding: 1em 2% 1em 4%; ">nano-2.2.6-1.i386.rpm</blockquote> | ||
nano-2.2.6-1.i386.rpm | |||
</ | |||
=RPMi eelised ja puudused= | =RPMi eripärad, eelised ja puudused= | ||
==RPMi eelised== | ==RPMi eelised== | ||
* Kustutamise kergus ja programmide uuendamine | * Kustutamise kergus ja programmide uuendamine<br/> | ||
* Populaarsus: väga palju programme on kokku kogutud RPMi, see tähendab, et ei ole vajadust teha programmi lähtekoodis muudatusi<br/> | |||
* Populaarsus: väga palju programme | * "Pole interaktiivne" installerimine: kergesti automatiseeritud installerimise/uuendamise/kustutamise protsess<br/> | ||
* Paketide tervikluse kontroll kontrollsummade abil ja '''GPG'''-allkirjadega<br/> | |||
* "Pole interaktiivne" installerimine: kergesti | * [[DeltaRPM]] - see on apache'i analoog, millega võib uuendada installitud tarkvara minimaalse pingitusega<br/> | ||
* Spec-failide relatiivne kompaktsus makrode kasutamise abil | |||
* Paketide tervikluse kontroll | |||
==RPM eripärad== | |||
===Uuendamine=== | |||
RPMi abil saate uuendada oma süsteemi individuaalseid komponente ja installimata üle kogu süsteem. RPM tagab intellektuaalse, täis automaatse uuendamise viisi süsteemi ja paketide installeerimiseks. RPM jälgib eraldi konfiguratsioonifaile ja dokumentatsiooni pakette ja annab installerimise/uuendamise võimaluse iga paketi osale eraldi. | |||
===Tugev päringute vahend=== | |||
'''RPM''' on loodud tugeva päringute töötluse jaoks. Te võite otsida pakette andmebaasist või mõnest failist. Te võite lihtsasti leida, millisele paketile, milline fail kuulub, ja kust see paket oli võetud. Te võite teha andmebaasi järelepärimise või '''.rpm''' faili järelpärimise, sest tema pealkiri sisaldab kõike vajaliku informatsiooni tema sisust. | |||
===Süsteemide kontroll=== | |||
RPM annab võimalusi süsteemi terviklikkuse ja erifailide kontrollimise jaoks. Kui teil tekkis kahtlus, mis on seotud iga paketiga (näiteks te kahtlete, kas te ei kustutanud vajaliku faili) - te võite kontrollida paketi terviklust. RPMis saab teha sõltuvuste kontrolli, failide kontrollsummasid, juurdepääsu õigusi, suurust jne kõikide installitud süsteemis paketide jaoks.<br/><br/> | |||
RPMi paketi allikad ('''.src.rpm''') sisaldavad programmi algkoodi, kõik paigad pluss täisinstruktsioon paketi koostamise kohta. Uue tarkvara versiooni ilmumisel, piisab algkoodi vahetamisest. RPM paketi uuendamiseks on võimalik parandada koostamise instruktsioone ja viidates RPMile uuendada antud pakett. | |||
==Põhilised puudused== | ==Põhilised puudused== | ||
* | * Distributsioonide vahelised makropaketid võivad olla üsna erinevad. | ||
* Erinevate versioonide killustatus ja ühitamatus. Näiteks, on olemas erinevad RPM 4 ([http://www.rpm.org/ rpm.org]), RPM5 ([http://www.rpm5.org/ rpm5.org]) väljatöötamis/arendamisprojektid, ning samas eksisteerib palju RPM pakke distributsioonides. Selline mitmekesisus võib põhjustada: | |||
** Distributsioonide vaheliste spec-failide ühitamatust (tihti ALT Linux spec-faile ei ole võimalik kokku panna Red Hat ja SUSEle ilma tunduvate muudatusteta) | |||
** Pakettsõltuvuste nimetuste ühildamatust, juhul kui püütakse instaleerida paketti teiselt distributsioonilt (näiteks, Connectiva kokkupanekuga RPM sõltuvusi luuakse teiste, erinevate Mandrivast, reeglite järgi). | |||
=Toetavad Linuxi distributsioonid= | =Toetavad Linuxi distributsioonid= | ||
Nimekiri mõnede tuntumatest distributsioonidest, mis on asutatud RPM baasil: | |||
* [[ALT Linux]] | * [[ALT Linux]]<br/> | ||
* [[ASP Linux]] | * [[ASP Linux]]<br/> | ||
* [[CentOS]] | * [[CentOS]]<br/> | ||
* [[Fedora]] | * [[Fedora]]<br/> | ||
* [[Mandriva Linux]] | * [[Mandriva Linux]]<br/> | ||
* [[Red Hat Enterprise Linux]] | * [[Red Hat Enterprise Linux]]<br/> | ||
* [[SUSE Linux]] | * [[SUSE Linux]]<br/> | ||
(See on mittetäielik nimekiri) | (See on mittetäielik nimekiri) | ||
=Lisaprogrammid RPMi jaoks= | |||
Töö programmiga '''rpm''' konsoolis ei ole raske, kuid mõnikord on lihtsam kasutada graafilist liidest. Linux tavaliselt sisaldab lisaprogramme, mis on graafilised. Igal distributsioonil on oma lisaprogrammid ja nad võivad erineda. Seda infot võib leida distrubutsiooni dokumentatsioonis. | |||
=Praktiline kasutamine= | =Praktiline kasutamine= | ||
==Kasutusjuhend== | |||
Kõikides Linuxi programmides võib vaadata kasutusjuhendit. Selle jaoks kirjutage: | Kõikides Linuxi programmides võib vaadata kasutusjuhendit. Selle jaoks kirjutage: | ||
< | <blockquote style="background: none repeat scroll 0 0 #F5F5F5; margin: 0.7em 0 0.7em 5%; padding: 1em 2% 1em 4%; ">man rpm</blockquote> | ||
</ | ==Paketi installerimine== | ||
Kui te tahate installida paketi RPMi abil, siis kirjutage: | |||
<blockquote style="background: none repeat scroll 0 0 #F5F5F5; margin: 0.7em 0 0.7em 5%; padding: 1em 2% 1em 4%; ">rpm -i <paketi nimi></blockquote> | |||
==Paketi uuendamine== | |||
Paketi uuendamise jaoks kasutatakse: | |||
<blockquote style="background: none repeat scroll 0 0 #F5F5F5; margin: 0.7em 0 0.7em 5%; padding: 1em 2% 1em 4%; ">rpm -U <paketi nimi></blockquote> | |||
Pärast paketti allalaadimist, piisab käivitada rpm käsk ja anda kolm omadust: | |||
'''-U (upgrade)''' Miks '''-U''' parem, kui '''-i'''? Asi on selles, et -i võib ainult installida, aga -U annab | '''-U (upgrade)''' Miks '''-U''' parem, kui '''-i'''? Asi on selles, et -i võib ainult installida, aga -U annab uuendusi ja installeerimisi. Sõltumatult sellest, kas te tahate uuendada programmi või paigaldada, see käsk teeb vajalikud tegevused. | ||
'''-h''' ( | '''-h''' (installeerimise protsessi kujutamise jaoks) | ||
'''-v''' ('''verbose''', väljastus laiemalt informatsiooni täidetavast tegevustest) | '''-v''' ('''verbose''', väljastus laiemalt informatsiooni täidetavast tegevustest) | ||
< | <blockquote style="background: none repeat scroll 0 0 #F5F5F5; margin: 0.7em 0 0.7em 5%; padding: 1em 2% 1em 4%; ">rpm -Uhv <paketi nimi></blockquote> | ||
rpm - | |||
</ | ==Paketi kustutamine== | ||
Kustutada paketi on väga lihtne: | |||
<blockquote style="background: none repeat scroll 0 0 #F5F5F5; margin: 0.7em 0 0.7em 5%; padding: 1em 2% 1em 4%; ">rpm -e <paketi nimi></blockquote> | |||
==Paigaldatud paketi kontrollimine== | |||
Kontrollida, kas paket on paigaldatud: | |||
<blockquote style="background: none repeat scroll 0 0 #F5F5F5; margin: 0.7em 0 0.7em 5%; padding: 1em 2% 1em 4%; ">rpm -qa | grep <paketi nimi></blockquote> | |||
==Info paketist== | |||
< | Kui te tahate uurida informatsiooni paketi kohta, siis kirjutage: | ||
rpm - | <blockquote style="background: none repeat scroll 0 0 #F5F5F5; margin: 0.7em 0 0.7em 5%; padding: 1em 2% 1em 4%; ">rpm -qi | grep <paketi nimi></blockquote> | ||
</ | |||
Veel üks võimalus informatsiooni vaatamiseks: | |||
< | <blockquote style="background: none repeat scroll 0 0 #F5F5F5; margin: 0.7em 0 0.7em 5%; padding: 1em 2% 1em 4%; ">rpm -q --queryformat '%{NAME}-%{VERSION}-%{RELEASE}\n' <paketi nimi></blockquote> | ||
rpm - | |||
</ | |||
Vaadata, | ==Paketi failide nimekiri== | ||
< | Vaadata failide nimekiri, mida sisaldab pakett: | ||
rpm - | <blockquote style="background: none repeat scroll 0 0 #F5F5F5; margin: 0.7em 0 0.7em 5%; padding: 1em 2% 1em 4%; ">rpm -ql | grep <paketi nimi></blockquote> | ||
</ | |||
==Paketi kirjeldus== | |||
< | Suur kollektsioon võimalusi annab infot režiimi päringude omaduste kohta. Paketist ja tema failidest võib saada praktiliselt kogu informatsiooni. Need võimalusi realiseeritakse enda võti-filtri abil või --queryformat abil. --queryformat näitab ainult tellitud ametlikke välju. Näiteks selline käsk näitab paketi kirjeldust: | ||
rpm - | <blockquote style="background: none repeat scroll 0 0 #F5F5F5; margin: 0.7em 0 0.7em 5%; padding: 1em 2% 1em 4%; ">rpm -q --queryformat %{DESCRIPTION} <paketi nimi></blockquote> | ||
</ | |||
==Distributsiooni nimetus== | |||
< | Distributsiooni nimetuse saab teada selle käsu abil: | ||
rpm - | <blockquote style="background: none repeat scroll 0 0 #F5F5F5; margin: 0.7em 0 0.7em 5%; padding: 1em 2% 1em 4%; ">rpm -q --queryformat %{DISTRIBUTION} <paketi nimi></blockquote> | ||
</ | |||
<br/> | |||
'''NB! Märkus''' | '''NB! Märkus''' | ||
<br/> | |||
Nagu teised programmid Linuxi jaoks, programm rpm alati areneb. Ja selle tõttu versioonide vahel võib tekkida probleeme ja raskusi pakettide installeerimisega, mis loodi eelmistes versioonides. On vaja kasutada pakette, mis sobivad teie installeeritud versiooniga. | |||
=Spikker= | |||
See on väike spikker RPMi käsu kohta.<br/> | |||
Need käsud on kontrollitud '''Fedora 14''' (Laughlin) distributsioonis.<br/> | |||
Nende käskude käivitamiseks on vaja olla '''root'''.<br/><br/> | |||
'''Juhtimine'''<br/> | |||
Tuleb kasutada koos käsuga: | |||
<blockquote style="background: none repeat scroll 0 0 #F5F5F5; margin: 0.7em 0 0.7em 5%; padding: 1em 2% 1em 4%; ">rpm -<'''täht'''> <paketi nimi></blockquote> | |||
{|border="1" | |||
!Käsk | |||
!Kirjeldus | |||
|- | |||
| -e või --erase | |||
|Paketi kustutamine | |||
|- | |||
| -c või --configfiles | |||
|Konfiguratsioonifailide nimekiri | |||
|- | |||
| -h või --hash | |||
|Räsimine | |||
|- | |||
| -i või --install | |||
|Paketi intalleerimine | |||
|- | |||
| -K või --checksig | |||
|Võimalus kontrollida kõiki ülevaate väljaandeid ja allkirju sisalduvaid PACKAGE_FILE, et tagada terviklust ja päritolu paketist. | |||
|- | |||
| -U või --upgrade | |||
|Paketi uuendamine või installeerimine, kui ta ei olnud varem installitud | |||
|} | |||
<br/> | |||
'''Paketi valimise suvandid'''<br/> | |||
Järgmiseid käske kasutatakse koos käsuga: | |||
<blockquote style="background: none repeat scroll 0 0 #F5F5F5; margin: 0.7em 0 0.7em 5%; padding: 1em 2% 1em 4%; ">rpm -q<'''täht'''> <paketi nimi></blockquote> | |||
{|border="1" | |||
!Käsk | |||
!Kirjeldus | |||
|- | |||
| -a või --all | |||
|Päring kõikide installeeritud pakettide kohta | |||
|- | |||
| -c või --configfiles | |||
|Konfiguratsiooni failide nimekiri | |||
|- | |||
| -d või --docfiles | |||
|Dokumentatsiooni failide nimekiri | |||
|- | |||
| -f või --file FILE | |||
|Paketi omanikud FILE | |||
|- | |||
| -g või --group GROUP | |||
|Paketi gruppid GROUP | |||
|- | |||
| -i või --info | |||
|Näitab paketi infot, sealhulgas nime, versiooni ja kirjeldust | |||
|- | |||
| -l või --list | |||
|Paketi failide nimekiri | |||
|- | |||
| -V või --verify | |||
|Paketi kontrollimine | |||
|- | |||
| -R või --requires | |||
|Pakettide nimekiri, mis sõltuvad sellest paketist | |||
|- | |||
| -s või --state | |||
|Näitab failide olekut paketis (on olemas kolm olekud: normal, not installed või replaced) | |||
|} | |||
<br/> | |||
'''Paketi verifitseerimine'''<br/> | |||
Verifitseerimine on väga kasulik, sest ta võib võrrelda käesoleva oleku installitud failide nende algse olekuga.<br/> | |||
Tavaliselt kataloogi /bin käskude nimekirjas tuleb fail, mida võib kontrollida. See võti näitab informatsiooni süsteemi protsessori arhitektuuri. Et saada teada millisest paketist on see fail, on vaja kirjutada järgmise käsu ('''-f''' näitab, millisele paketile suhtub selline fail): | |||
<blockquote style="background: none repeat scroll 0 0 #F5F5F5; margin: 0.7em 0 0.7em 5%; padding: 1em 2% 1em 4%; ">rpm -qf /bin/<utiliidi nimi></blockquote> | |||
= | Peale seda teeme varukoopia ja lisame failisse sõna "Tere": | ||
<blockquote style="background: none repeat scroll 0 0 #F5F5F5; margin: 0.7em 0 0.7em 5%; padding: 1em 2% 1em 4%; ">cp /bin/<utiliidi nimi> /bin/<utiliidi nimi_back></blockquote> | |||
<blockquote style="background: none repeat scroll 0 0 #F5F5F5; margin: 0.7em 0 0.7em 5%; padding: 1em 2% 1em 4%; ">echo "Tere" >> /bin/<utiliidi nimi></blockquote> | |||
Ja peale seda verifitseerimise mehhanism näitab probleeme: | |||
<blockquote style="background: none repeat scroll 0 0 #F5F5F5; margin: 0.7em 0 0.7em 5%; padding: 1em 2% 1em 4%; ">rpm -V <käsu rpm -qf /bin/<utiliidi nimi> tulemus></blockquote> | |||
<blockquote style="background: none repeat scroll 0 0 #F5F5F5; margin: 0.7em 0 0.7em 5%; padding: 1em 2% 1em 4%; ">S.?....T. /bin/<utiliidi nimi> | |||
</blockquote> | |||
Taastame faili ja kontrollime veel kord: | |||
<blockquote style="background: none repeat scroll 0 0 #F5F5F5; margin: 0.7em 0 0.7em 5%; padding: 1em 2% 1em 4%; ">rm /bin/<utiliidi nimi></blockquote> | |||
<blockquote style="background: none repeat scroll 0 0 #F5F5F5; margin: 0.7em 0 0.7em 5%; padding: 1em 2% 1em 4%; ">mv /bin/<utiliidi nimi_back> /bin/<utiliidi nimi></blockquote> | |||
Tulemus: | |||
<blockquote style="background: none repeat scroll 0 0 #F5F5F5; margin: 0.7em 0 0.7em 5%; padding: 1em 2% 1em 4%; ">.......T /bin/<utiliidi nimi></blockquote> | |||
Eraldamise kujutamiseks kasutatakse spetsiaalseid tähistusi. Failide kontrollimise tulemus: | |||
{|border="1" | |||
!Märgistus | |||
!Kirjeldus | |||
|- | |||
| S | |||
|Faili suuruse eraldamine (size) | |||
|- | |||
| M | |||
|Oleku eraldamine (Mode) (juurdepääsu õigused ja faili tüüp) | |||
|- | |||
| 5 | |||
|MD5 summa eraldamine | |||
|- | |||
| D | |||
|Ei ühita major/minor-numbrid | |||
|- | |||
| L | |||
|Ei ühita readLink(2) tee | |||
|- | |||
| U | |||
|Ei ühita kasutajanimi | |||
|- | |||
| G | |||
|Ei ühita grupp | |||
|- | |||
| T | |||
|Eraldab mTime | |||
|} | |||
See abistab administraatorile selgitada mõned probleemid ja paketid reinstallimise jaoks. | |||
=Varundamine= | |||
Nagu varem oli mainitud, RPM andmebaas asub /var/lib/rpm. Saate varundada RPM andmebaasi kasutades järgmised käske: | |||
= | <blockquote style="background: none repeat scroll 0 0 #F5F5F5; margin: 0.7em 0 0.7em 5%; padding: 1em 2% 1em 4%; ">cd /var/lib | ||
tar cvf rpmdb.tar ./rpm</blockquote> | |||
<blockquote style="background: none repeat scroll 0 0 #F5F5F5; margin: 0.7em 0 0.7em 5%; padding: 1em 2% 1em 4%; ">tar cvf rpmdb.tar ./rpm </blockquote> | |||
<blockquote style="background: none repeat scroll 0 0 #F5F5F5; margin: 0.7em 0 0.7em 5%; padding: 1em 2% 1em 4%; ">gzip rpmdb.tar </blockquote> | |||
=Kokkuvõte= | =Kokkuvõte= | ||
Kõik eeltoodu demonstreerib RPM paketi haldussüsteemi tähtsust ja aktuaalsust. Artiklist võib leida nii teoreetilisi kui ka praktilisi aspekte, mis on seotud RPMiga. On toodud RPMi peamised eeldused ja puudused. Samuti kasutaja peamiseks kasuks on konkreetsed käsud, mida saab rakendada RPMi juhul. | |||
=Kasutatud kirjandus= | =Kasutatud kirjandus= | ||
* [http://www.rpm.org/max-rpm/rpm.8.html man- | * Scott Granneman. Linux phrasebook. Sams (2006).<br/> | ||
* Ф. Торчинский. Практическое пособие администратора UNIX. Второе издание, дополненное. Символ-Плюс (2005). | |||
* [http://rpm.org/ RPM Package Manageri lehekülg] | |||
* [http://rpm5.org/ RPM Package Manager - The Standard UNIX software packing tool] | |||
* [http://en.wikipedia.org/wiki/RPM_Package_Manager RPM Package Manager Wikipedia] | |||
* [http://susefaq.sourceforge.net/articles/rpm.html RPM RedHat Package Manager] | |||
* [http://www.cyberciti.biz/tips/rebuilding-corrupted-rpm-database.html Rebuilding corrupted RPM database] | |||
* [http://www.rpm.org/max-rpm/rpm.8.html man rpm lehekülg] | |||
=Vaata veel= | |||
* [http://fedoraproject.org/wiki/How_to_create_an_RPM_package How to create an RPM package] | |||
* [http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Redhati_kasutamine Red Hati kasutamine] | |||
* [http://refspecs.linux-foundation.org/LSB_3.2.0/LSB-Core-generic/LSB-Core-generic/pkgformat.html Package File Format] | |||
=Autor= | =Autor= | ||
Line 182: | Line 338: | ||
* vvinogra AT itcollege.ee | * vvinogra AT itcollege.ee | ||
{|border="2" | |||
!Versioon | |||
!Uuendatud | |||
!Kommentaar | |||
|- | |||
|0.1 | |||
|21.03.2011 | |||
|Artikli loomine. | |||
|- | |||
|0.2 | |||
|17.04.2011 | |||
|Artikli kirjutamise algus - struktuuri mõeldamine. | |||
|- | |||
|0.3 | |||
|01.05.2011 | |||
|Artikkel tehtud. | |||
|- | |||
|0.4 | |||
|13.05.2011 | |||
|Vigade parandus. | |||
|- | |||
|1.0 | |||
|02.05.2011 | |||
|Artikli täiendamine. Valmis ülevaatamiseks. | |||
|} | |||
[[User:Vvinogra|Vvinogra]] 09:28, 13 May 2011 (EEST) | |||
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]] | [[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]] |
Latest revision as of 10:53, 14 May 2011
Sissejuhatus
RPM (rekursiivne akroonüüm RPM Package Manager; varem nimega Red Hat Package Manager) määrab kahte üksust: tarkvarapakettide vorming ja programm, mis on loodud selle paketi kontrollimise jaoks. RPM määrab kahte asja: paketi tarkvara vormingut ja tarkvara, mis on tehtud selle paketi juhtimiseks. Programmi abil võib installeerida, kustutada ja uuendada tarkvara.
RPM - see on paketide põhine vorming Linux Standards Base-s. RPM kasutab litsentsina GPLv2.
Failide hoidmiseks RPM vormingus kasutatakse arhiivset konteinerit cpio, kasutades utiliiti gzip. Hilisemates versioonides võib kasutada arhiveerimiseks ka stari ja kokkupakkimiseks bzip2, LZMA või XZ. Alustades versioonist RPM 5.0 on võimalik arhiveerimismeetodi XAR kasutamine.
Eesmärk
- Artikli eesmärgiks on tutvustada RPM Package Manageri
- Ülevaade, mida võib teha selle programmi abil
- Vaadata üle tihti kasutatavad käsud
Sisukord
Artiklis on olemas teoreetiline ja praktiline osa.
Teoreetilises osas uuritakse, mis on RPM ja mille jaoks teda on vaja.
Praktilises osas vaatame, kuidas seda programmi saab kasutada.
Kasutus
Selles artiklis on kirjutatud käsud, mida kõige tihidamini kasutatakse.
Lisaks on olemas spikker.
Nõuded
- GNU/Linuxi teadmine
- GNU/Linuxi käsurea teadmine
- Inglise keele arusaamine ja mõistmine
Struktuur
RPM sisaldab .spec faili, mis annab informatsiooni paketist, tema sõltuvutest (millised paketid oli installeeritud, et see pakett võiks töötada). Fail .spec sisaldab failipaketide manifesti, infot sellest, kuhu need failid peavad olema süsteemis paigaldatud ja millised on nende põhilised õigused. RPM sisaldab veel eelpaigaldatud scripti, mis on kirjutatud paketi töötleja poolt. Lisaks sisaldab RPM kompileeritud binaarset faili ja paigaldatud skripti.
.spec | eelpaigaldatud skript | binaarne fail | binaarne fail | ... | binaarne fail | paigaldatud skript |
Andmebaas
RPM andmebaas asub /var/lib/rpm kataloogis. See koosneb ühest andmebaasist (Packages), milles hoiatakse kogu informatsiooni paketidest. Sisaldab ka palju väikeseid andmebaase (__db.001, __db.002 jne), mis indekseerivad ja sisaldavad teateid sellest, millised failid muutusid ja loodud paketide installerimise ja kustutamise protsessis.
Kui andmebaas läheb katki (see võib juhtuda, kui installerimise või kustutamise protsess oli «tapetud» või ketas on täis), siis saab seda taastada käsu abil:
rpm --rebuilddb
Andmebaasi initsialiseerimine:
rpm --initdb
RPMi installerimise protsessi käigus süsteem kontrollib sõltuvusi. Kui sõltuvused puuduvad, siis installerimise protsess lõpetab. Välja arvatud need juhtumid, kui kasutatakse spetsiaalseid suvandeid, mis sunnivad teostada installerimist.
Kui installerimine on tehtud ilma probleemita, käivitatakse eelpaigaldatud skripti. Tavaliselt see loob kasutajaid ja katalooge. Kuid ta võib genereerida dünaamilise konfiguratsiooni erinevaid tüüpe.
Kui eelpaigaldatud skript on täidetud edukalt, binaarsed failid kopeeritakse süsteemi vastavalt paketi manifestiga. Kui kõik failid on juba kopeeritud ja õigused on nendele tehtud, siis käivitatakse paigaldatud skript.
Kui protsess lõpeb, informatsioon paketist lisatakse RPM andmebaasi ja installeerimine lõpeb.
RPM pakettide installeerimise protsessis toimub failide kopeerimine süsteemi ja skriptide käivitamine. Root käivitab RPMi, kõik need tegevused on kättesaadavad ainult root kasutaja jaoks. Sellepärast enne paketi installerimist süstemi, on vaja teada selle paketi päritolu.
Mis on sees
Paar sõna sellest, mis toimub paigaldamise või kustutamise protsessi jooksul. RPM automatiseerib rutiinseid operatsioone. Paketide paigaldamise või kustutamise tegevusi saab skriptida. Standaartne operatsioonide järjekord, mida tehakse rpm paketi paigaldamise jooksul on:
- Kontrollitatakse sõltuvusi
- Kontrollitatakse võimalike konflikte (kõige tihedam konfliktide põhjus - süsteemis paigaldatud ühenimeline pakett on paigaldatud enne uuemat versiooni)
- Töödeldakse konfiguratsiooni faili
- Kooperitakse binaarfailid vajalikku kataloogi
- Pärast installerimist käivitatakse skriptid
- Uuendatakse pakettide andmebaas
Paketide nimetused
Igal RPM paketil on nimetus, mis koosneb mitmest osast:
- Programmi nimetus
- Programmi versioon
- Redaktsiooni number (arv kui palju kordi programm oli uuendatud). Tihti kasutatakse distributsiooni määramise jaoks, mille ajaoks on tehtud pakett
- Arhitektuur, millele on tehtud pakett (i386, ppc jne)
Paketil on tavaliselt niisugune nimetuse vorming:
<nimetus>-<versioon>-<redaktsioon>.<arhitektuur>.rpm
Näiteks:
nano-2.2.6-1.i386.rpm
RPMi eripärad, eelised ja puudused
RPMi eelised
- Kustutamise kergus ja programmide uuendamine
- Populaarsus: väga palju programme on kokku kogutud RPMi, see tähendab, et ei ole vajadust teha programmi lähtekoodis muudatusi
- "Pole interaktiivne" installerimine: kergesti automatiseeritud installerimise/uuendamise/kustutamise protsess
- Paketide tervikluse kontroll kontrollsummade abil ja GPG-allkirjadega
- DeltaRPM - see on apache'i analoog, millega võib uuendada installitud tarkvara minimaalse pingitusega
- Spec-failide relatiivne kompaktsus makrode kasutamise abil
RPM eripärad
Uuendamine
RPMi abil saate uuendada oma süsteemi individuaalseid komponente ja installimata üle kogu süsteem. RPM tagab intellektuaalse, täis automaatse uuendamise viisi süsteemi ja paketide installeerimiseks. RPM jälgib eraldi konfiguratsioonifaile ja dokumentatsiooni pakette ja annab installerimise/uuendamise võimaluse iga paketi osale eraldi.
Tugev päringute vahend
RPM on loodud tugeva päringute töötluse jaoks. Te võite otsida pakette andmebaasist või mõnest failist. Te võite lihtsasti leida, millisele paketile, milline fail kuulub, ja kust see paket oli võetud. Te võite teha andmebaasi järelepärimise või .rpm faili järelpärimise, sest tema pealkiri sisaldab kõike vajaliku informatsiooni tema sisust.
Süsteemide kontroll
RPM annab võimalusi süsteemi terviklikkuse ja erifailide kontrollimise jaoks. Kui teil tekkis kahtlus, mis on seotud iga paketiga (näiteks te kahtlete, kas te ei kustutanud vajaliku faili) - te võite kontrollida paketi terviklust. RPMis saab teha sõltuvuste kontrolli, failide kontrollsummasid, juurdepääsu õigusi, suurust jne kõikide installitud süsteemis paketide jaoks.
RPMi paketi allikad (.src.rpm) sisaldavad programmi algkoodi, kõik paigad pluss täisinstruktsioon paketi koostamise kohta. Uue tarkvara versiooni ilmumisel, piisab algkoodi vahetamisest. RPM paketi uuendamiseks on võimalik parandada koostamise instruktsioone ja viidates RPMile uuendada antud pakett.
Põhilised puudused
- Distributsioonide vahelised makropaketid võivad olla üsna erinevad.
- Erinevate versioonide killustatus ja ühitamatus. Näiteks, on olemas erinevad RPM 4 (rpm.org), RPM5 (rpm5.org) väljatöötamis/arendamisprojektid, ning samas eksisteerib palju RPM pakke distributsioonides. Selline mitmekesisus võib põhjustada:
- Distributsioonide vaheliste spec-failide ühitamatust (tihti ALT Linux spec-faile ei ole võimalik kokku panna Red Hat ja SUSEle ilma tunduvate muudatusteta)
- Pakettsõltuvuste nimetuste ühildamatust, juhul kui püütakse instaleerida paketti teiselt distributsioonilt (näiteks, Connectiva kokkupanekuga RPM sõltuvusi luuakse teiste, erinevate Mandrivast, reeglite järgi).
Toetavad Linuxi distributsioonid
Nimekiri mõnede tuntumatest distributsioonidest, mis on asutatud RPM baasil:
(See on mittetäielik nimekiri)
Lisaprogrammid RPMi jaoks
Töö programmiga rpm konsoolis ei ole raske, kuid mõnikord on lihtsam kasutada graafilist liidest. Linux tavaliselt sisaldab lisaprogramme, mis on graafilised. Igal distributsioonil on oma lisaprogrammid ja nad võivad erineda. Seda infot võib leida distrubutsiooni dokumentatsioonis.
Praktiline kasutamine
Kasutusjuhend
Kõikides Linuxi programmides võib vaadata kasutusjuhendit. Selle jaoks kirjutage:
man rpm
Paketi installerimine
Kui te tahate installida paketi RPMi abil, siis kirjutage:
rpm -i <paketi nimi>
Paketi uuendamine
Paketi uuendamise jaoks kasutatakse:
rpm -U <paketi nimi>
Pärast paketti allalaadimist, piisab käivitada rpm käsk ja anda kolm omadust:
-U (upgrade) Miks -U parem, kui -i? Asi on selles, et -i võib ainult installida, aga -U annab uuendusi ja installeerimisi. Sõltumatult sellest, kas te tahate uuendada programmi või paigaldada, see käsk teeb vajalikud tegevused.
-h (installeerimise protsessi kujutamise jaoks)
-v (verbose, väljastus laiemalt informatsiooni täidetavast tegevustest)
rpm -Uhv <paketi nimi>
Paketi kustutamine
Kustutada paketi on väga lihtne:
rpm -e <paketi nimi>
Paigaldatud paketi kontrollimine
Kontrollida, kas paket on paigaldatud:
rpm -qa | grep <paketi nimi>
Info paketist
Kui te tahate uurida informatsiooni paketi kohta, siis kirjutage:
rpm -qi | grep <paketi nimi>
Veel üks võimalus informatsiooni vaatamiseks:
rpm -q --queryformat '%{NAME}-%{VERSION}-%{RELEASE}\n' <paketi nimi>
Paketi failide nimekiri
Vaadata failide nimekiri, mida sisaldab pakett:
rpm -ql | grep <paketi nimi>
Paketi kirjeldus
Suur kollektsioon võimalusi annab infot režiimi päringude omaduste kohta. Paketist ja tema failidest võib saada praktiliselt kogu informatsiooni. Need võimalusi realiseeritakse enda võti-filtri abil või --queryformat abil. --queryformat näitab ainult tellitud ametlikke välju. Näiteks selline käsk näitab paketi kirjeldust:
rpm -q --queryformat %{DESCRIPTION} <paketi nimi>
Distributsiooni nimetus
Distributsiooni nimetuse saab teada selle käsu abil:
rpm -q --queryformat %{DISTRIBUTION} <paketi nimi>
NB! Märkus
Nagu teised programmid Linuxi jaoks, programm rpm alati areneb. Ja selle tõttu versioonide vahel võib tekkida probleeme ja raskusi pakettide installeerimisega, mis loodi eelmistes versioonides. On vaja kasutada pakette, mis sobivad teie installeeritud versiooniga.
Spikker
See on väike spikker RPMi käsu kohta.
Need käsud on kontrollitud Fedora 14 (Laughlin) distributsioonis.
Nende käskude käivitamiseks on vaja olla root.
Juhtimine
Tuleb kasutada koos käsuga:
rpm -<täht> <paketi nimi>
Käsk | Kirjeldus |
---|---|
-e või --erase | Paketi kustutamine |
-c või --configfiles | Konfiguratsioonifailide nimekiri |
-h või --hash | Räsimine |
-i või --install | Paketi intalleerimine |
-K või --checksig | Võimalus kontrollida kõiki ülevaate väljaandeid ja allkirju sisalduvaid PACKAGE_FILE, et tagada terviklust ja päritolu paketist. |
-U või --upgrade | Paketi uuendamine või installeerimine, kui ta ei olnud varem installitud |
Paketi valimise suvandid
Järgmiseid käske kasutatakse koos käsuga:
rpm -q<täht> <paketi nimi>
Käsk | Kirjeldus |
---|---|
-a või --all | Päring kõikide installeeritud pakettide kohta |
-c või --configfiles | Konfiguratsiooni failide nimekiri |
-d või --docfiles | Dokumentatsiooni failide nimekiri |
-f või --file FILE | Paketi omanikud FILE |
-g või --group GROUP | Paketi gruppid GROUP |
-i või --info | Näitab paketi infot, sealhulgas nime, versiooni ja kirjeldust |
-l või --list | Paketi failide nimekiri |
-V või --verify | Paketi kontrollimine |
-R või --requires | Pakettide nimekiri, mis sõltuvad sellest paketist |
-s või --state | Näitab failide olekut paketis (on olemas kolm olekud: normal, not installed või replaced) |
Paketi verifitseerimine
Verifitseerimine on väga kasulik, sest ta võib võrrelda käesoleva oleku installitud failide nende algse olekuga.
Tavaliselt kataloogi /bin käskude nimekirjas tuleb fail, mida võib kontrollida. See võti näitab informatsiooni süsteemi protsessori arhitektuuri. Et saada teada millisest paketist on see fail, on vaja kirjutada järgmise käsu (-f näitab, millisele paketile suhtub selline fail):
rpm -qf /bin/<utiliidi nimi>
Peale seda teeme varukoopia ja lisame failisse sõna "Tere":
cp /bin/<utiliidi nimi> /bin/<utiliidi nimi_back>
echo "Tere" >> /bin/<utiliidi nimi>
Ja peale seda verifitseerimise mehhanism näitab probleeme:
rpm -V <käsu rpm -qf /bin/<utiliidi nimi> tulemus>
S.?....T. /bin/<utiliidi nimi>
Taastame faili ja kontrollime veel kord:
rm /bin/<utiliidi nimi>
mv /bin/<utiliidi nimi_back> /bin/<utiliidi nimi>
Tulemus:
.......T /bin/<utiliidi nimi>
Eraldamise kujutamiseks kasutatakse spetsiaalseid tähistusi. Failide kontrollimise tulemus:
Märgistus | Kirjeldus |
---|---|
S | Faili suuruse eraldamine (size) |
M | Oleku eraldamine (Mode) (juurdepääsu õigused ja faili tüüp) |
5 | MD5 summa eraldamine |
D | Ei ühita major/minor-numbrid |
L | Ei ühita readLink(2) tee |
U | Ei ühita kasutajanimi |
G | Ei ühita grupp |
T | Eraldab mTime |
See abistab administraatorile selgitada mõned probleemid ja paketid reinstallimise jaoks.
Varundamine
Nagu varem oli mainitud, RPM andmebaas asub /var/lib/rpm. Saate varundada RPM andmebaasi kasutades järgmised käske:
cd /var/lib tar cvf rpmdb.tar ./rpm
tar cvf rpmdb.tar ./rpm
gzip rpmdb.tar
Kokkuvõte
Kõik eeltoodu demonstreerib RPM paketi haldussüsteemi tähtsust ja aktuaalsust. Artiklist võib leida nii teoreetilisi kui ka praktilisi aspekte, mis on seotud RPMiga. On toodud RPMi peamised eeldused ja puudused. Samuti kasutaja peamiseks kasuks on konkreetsed käsud, mida saab rakendada RPMi juhul.
Kasutatud kirjandus
- Scott Granneman. Linux phrasebook. Sams (2006).
- Ф. Торчинский. Практическое пособие администратора UNIX. Второе издание, дополненное. Символ-Плюс (2005).
- RPM Package Manageri lehekülg
- RPM Package Manager - The Standard UNIX software packing tool
- RPM Package Manager Wikipedia
- RPM RedHat Package Manager
- Rebuilding corrupted RPM database
- man rpm lehekülg
Vaata veel
Autor
- Vadim Vinogradin A21
- vvinogra AT itcollege.ee
Versioon | Uuendatud | Kommentaar |
---|---|---|
0.1 | 21.03.2011 | Artikli loomine. |
0.2 | 17.04.2011 | Artikli kirjutamise algus - struktuuri mõeldamine. |
0.3 | 01.05.2011 | Artikkel tehtud. |
0.4 | 13.05.2011 | Vigade parandus. |
1.0 | 02.05.2011 | Artikli täiendamine. Valmis ülevaatamiseks. |
Vvinogra 09:28, 13 May 2011 (EEST)