IP aliase loomine Ubuntus: Difference between revisions
No edit summary |
|||
| (30 intermediate revisions by 4 users not shown) | |||
| Line 1: | Line 1: | ||
IP aliase loomiseks | ==Sissejuhatus.== | ||
IP aliase loomine (ing.k. IP aliasing) on tegevus, kus ühele võrgukaardile omistatakse rohkem kui üks ip aadress. Linuxi kernelisse implementeeris selle esimesena Juan José Ciarlante 1995. aastal. Laiemalt kasutatakse seda lahendust just virtuaalserverite (näit veebi- või ftp serveri) jooksutamisel arvutis. | |||
==IP aliase konfigureerimine Ubuntus.== | |||
Põhimõtteliselt on võimalik ühele võrgukaardile luua kuni 256 IP-aliast. Selleks, et omistada arvuti võrgukaardile aliast on mitmeid võimalusi. | |||
====Ajutine IP-alias ==== | |||
Ajutine seadistus tähendab, et võrgukaardile antud IP-alias säilib kuni arvuti välja lülitamiseni või taaskäivituseni. | |||
Kasutame käsku | |||
<pre>ifconfig</pre> et saada teada oma arvuti võrguseaded. Saan teada, et minu virtualboxis jooksval Estobuntul on 2 võrguadapterit eth0 ip-aadressiga 10.0.2.15 ja eth1 ip-aadressiga 192.168.54.101. | |||
Selleks, et teha võrguadapterile eth1 üks IP-alias annan juurkasutaja õigustes terminalis käsu | |||
<pre> ifconfig eth1:0 192.168.54.102 up</pre> - See käsk lisab võrgukaardile eth1 ühe uue ip aadressi 192.168.54.102 | |||
Kui tahad aga lisada võrgukaardile ipv6 aadressi, siis selleks kasuta käsku <pre>ifconfig eth1 inet6 add <sinu-uusipv6aadress/prefix></pre> Ip aliase olemasolu saad kontrollida kas ''ifconfig'' käsuga või ''ping'' -ida seda loodud ip aliast. | |||
IP-aliast saab luua ka kasutades <pre>ip</pre>käsku, mille süntaks on pisut keerulisem. Kui soovid lisada IP-aliast ipv4 aadressiga, siis anna terminalis käsk <pre> ip addr add 192.168.56.102/24 dev eth1</pre> See käsk lisas võrgukaardile eth1 ipv4 aadressi 192.168.56.102 paneb selle alamvõrku 255.255.255.0 | |||
OLULINE! Et paigutada lisa ip-aadress õigesse alamvõrku, pead kasutama ip aadressi taga vastavat prefiksit, sest vaikimisi on prefiks 32. | |||
Ipv6 aadressi loomiseks kasutame sama käsku, vaid ip aadress on pikem. Näit. <pre> ip addr add fe80::a00:27ff:fe21:cccc/64 dev eth1 </pre> | |||
''IP'' käsuga loodud IP-aliasi kontrolli neid kasutades ''ping''-i või käsuga <pre> ip addr ls eth1</pre> kus eth1 on see võrgukaart mille ip aadresse sa soovid näha. ''ifconfig'' käsu kasutamine võrgusätete vaatamiseks on kasutu, kuna ''ip'' käsuga loodud ipv4 IP aliasi ei kuvata eraldi. | |||
====Püsiv IP - alias==== | |||
Selle seadistusega jäävad võrgukaardile antud IP aliased paika ka pärast arvuti taaskäivitust. | |||
Kui sul on vajadus, et arvutil säiliks etteantud võrgukonfiguratsioon, siis selleks peab tegema muudatused võrguseadistustes. Juurkasutajana avan need seadistused tekstiredaktoris <pre>nano /etc/network/interfaces</pre> ja ipv4 puhul lisan sinna jägmise lõigu : | |||
<pre> | <pre> | ||
</pre> | auto eth1 | ||
iface eth1 inet static | |||
address 192.168.56.101 | |||
netmask 255.255.255.0 | |||
broadcast 192.168.56.255 | |||
auto eth1:1 | |||
iface eth1:1 inet static | |||
address 192.168.56.102 | |||
</pre> Sellega olen loonud oma võrgukaardile eth1 uue ip aliase eth1:1 ip aadressiga 192.168.56.102 | |||
Kui aga on soov kasutada mitut ipv6 aadressi ühel võrgukaardil, siis tuleb täiendada võrguseadistuste faili järgmiselt: | |||
<pre> | <pre> | ||
auto | auto eth1 | ||
iface | iface eth1 inet6 static | ||
address <sinu-uusipv6aadress> | |||
address < | netmask 64 | ||
netmask < | </pre> Tuleb silmas pidada, et kui soovid et säiliks ka ipv4 aadress tuleb seegi sinna faili lisada. Minu poolt toodud näites kasutab võrgukaart 2-te ipv6 aadressi. | ||
Peale faili salvestamist tuleb võrguliides taaskäivitada | |||
Peale faili salvestamist tuleb võrguliides taaskäivitada | <pre>/etc/init.d/networking restart</pre> | ||
<pre> | |||
Selliselt loodud IP-aliased on püsivad ja võrgukonfiguratsioon säilib ka peale arvuti taaskäivitust. | |||
</pre> | |||
====IP aliase loomine ''rc.local''-i kaudu.==== | |||
Veel üks võimalus saada ip alias tööle arvuti käivitamisel on muuta faili <pre>/etc/rc.local</pre> sisu. Selleks ava terminalis antud fail ja lisa sinna oma skript. Näiteks see mida kasutasime ajutise ip-aliase seadistamisel. Silmas tuleb pidada seda, et fail peab lõppema reaga <pre> exit 0</pre> Kui nüüd arvuti välja lülitada ja siis uuesti sisse lülitada, siis see skript käivitub ning võrgukaardile luuakse ip-alias. | |||
Selle mooduse kaudu aga pole soovitatav võrku seadistada kuna mõni teenus võib vajada seda võrguaadressi enne kui see skript käivitub! | |||
==Kasutatud matejalid== | |||
http://www.linuxhomenetworking.com/wiki/index.php/Quick_HOWTO_:_Ch03_:_Linux_Networking#The_.2Fetc.2Fnetwork.2Finterfaces_File | |||
http://www.cyberciti.biz/tips/ubuntu-linux-creating-ethernet-alias-for-eth0-network-device.html | |||
http://linuxpoison.blogspot.com/2011/09/configuring-ip-aliases-under-ubuntu.html | |||
http://en.kioskea.net/faq/3348-ubuntu-executing-a-script-at-startup-and-shutdown | |||
https://wiki.ubuntu.com/IPv6#IPv6_Introduction | |||
http://www.policyrouting.org/iproute2.doc.html#ss9.2.3 | |||
==Autor == | |||
Ülo Vardja AK21 | |||
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]] | |||
Latest revision as of 22:36, 27 November 2012
Sissejuhatus.
IP aliase loomine (ing.k. IP aliasing) on tegevus, kus ühele võrgukaardile omistatakse rohkem kui üks ip aadress. Linuxi kernelisse implementeeris selle esimesena Juan José Ciarlante 1995. aastal. Laiemalt kasutatakse seda lahendust just virtuaalserverite (näit veebi- või ftp serveri) jooksutamisel arvutis.
IP aliase konfigureerimine Ubuntus.
Põhimõtteliselt on võimalik ühele võrgukaardile luua kuni 256 IP-aliast. Selleks, et omistada arvuti võrgukaardile aliast on mitmeid võimalusi.
Ajutine IP-alias
Ajutine seadistus tähendab, et võrgukaardile antud IP-alias säilib kuni arvuti välja lülitamiseni või taaskäivituseni.
Kasutame käsku
ifconfig
et saada teada oma arvuti võrguseaded. Saan teada, et minu virtualboxis jooksval Estobuntul on 2 võrguadapterit eth0 ip-aadressiga 10.0.2.15 ja eth1 ip-aadressiga 192.168.54.101.
Selleks, et teha võrguadapterile eth1 üks IP-alias annan juurkasutaja õigustes terminalis käsu
ifconfig eth1:0 192.168.54.102 up
- See käsk lisab võrgukaardile eth1 ühe uue ip aadressi 192.168.54.102 Kui tahad aga lisada võrgukaardile ipv6 aadressi, siis selleks kasuta käsku
ifconfig eth1 inet6 add <sinu-uusipv6aadress/prefix>
Ip aliase olemasolu saad kontrollida kas ifconfig käsuga või ping -ida seda loodud ip aliast.
IP-aliast saab luua ka kasutades
ip
käsku, mille süntaks on pisut keerulisem. Kui soovid lisada IP-aliast ipv4 aadressiga, siis anna terminalis käsk
ip addr add 192.168.56.102/24 dev eth1
See käsk lisas võrgukaardile eth1 ipv4 aadressi 192.168.56.102 paneb selle alamvõrku 255.255.255.0
OLULINE! Et paigutada lisa ip-aadress õigesse alamvõrku, pead kasutama ip aadressi taga vastavat prefiksit, sest vaikimisi on prefiks 32.
Ipv6 aadressi loomiseks kasutame sama käsku, vaid ip aadress on pikem. Näit.
ip addr add fe80::a00:27ff:fe21:cccc/64 dev eth1
IP käsuga loodud IP-aliasi kontrolli neid kasutades ping-i või käsuga
ip addr ls eth1
kus eth1 on see võrgukaart mille ip aadresse sa soovid näha. ifconfig käsu kasutamine võrgusätete vaatamiseks on kasutu, kuna ip käsuga loodud ipv4 IP aliasi ei kuvata eraldi.
Püsiv IP - alias
Selle seadistusega jäävad võrgukaardile antud IP aliased paika ka pärast arvuti taaskäivitust.
Kui sul on vajadus, et arvutil säiliks etteantud võrgukonfiguratsioon, siis selleks peab tegema muudatused võrguseadistustes. Juurkasutajana avan need seadistused tekstiredaktoris
nano /etc/network/interfaces
ja ipv4 puhul lisan sinna jägmise lõigu :
auto eth1 iface eth1 inet static address 192.168.56.101 netmask 255.255.255.0 broadcast 192.168.56.255 auto eth1:1 iface eth1:1 inet static address 192.168.56.102
Sellega olen loonud oma võrgukaardile eth1 uue ip aliase eth1:1 ip aadressiga 192.168.56.102
Kui aga on soov kasutada mitut ipv6 aadressi ühel võrgukaardil, siis tuleb täiendada võrguseadistuste faili järgmiselt:
auto eth1 iface eth1 inet6 static address <sinu-uusipv6aadress> netmask 64
Tuleb silmas pidada, et kui soovid et säiliks ka ipv4 aadress tuleb seegi sinna faili lisada. Minu poolt toodud näites kasutab võrgukaart 2-te ipv6 aadressi.
Peale faili salvestamist tuleb võrguliides taaskäivitada
/etc/init.d/networking restart
Selliselt loodud IP-aliased on püsivad ja võrgukonfiguratsioon säilib ka peale arvuti taaskäivitust.
IP aliase loomine rc.local-i kaudu.
Veel üks võimalus saada ip alias tööle arvuti käivitamisel on muuta faili
/etc/rc.local
sisu. Selleks ava terminalis antud fail ja lisa sinna oma skript. Näiteks see mida kasutasime ajutise ip-aliase seadistamisel. Silmas tuleb pidada seda, et fail peab lõppema reaga
exit 0
Kui nüüd arvuti välja lülitada ja siis uuesti sisse lülitada, siis see skript käivitub ning võrgukaardile luuakse ip-alias.
Selle mooduse kaudu aga pole soovitatav võrku seadistada kuna mõni teenus võib vajada seda võrguaadressi enne kui see skript käivitub!
Kasutatud matejalid
http://www.cyberciti.biz/tips/ubuntu-linux-creating-ethernet-alias-for-eth0-network-device.html
http://linuxpoison.blogspot.com/2011/09/configuring-ip-aliases-under-ubuntu.html
http://en.kioskea.net/faq/3348-ubuntu-executing-a-script-at-startup-and-shutdown
https://wiki.ubuntu.com/IPv6#IPv6_Introduction
http://www.policyrouting.org/iproute2.doc.html#ss9.2.3
Autor
Ülo Vardja AK21
