DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
← Older edit
Emarmor (talk | contribs)
93 edits
Emarmor (talk | contribs)
93 edits
 
(71 intermediate revisions by the same user not shown)
Line 36: Line 36:
|  Viidud sisse parandused
|  Viidud sisse parandused
|-
|-
|  2.0
|  1.3
|  07.11.11
|  07.11.11
|  Ubuntu Server 11.10 jaoks kaasajastamise alustamine
|  Ubuntu Server 11.04 versiooniga ajakohastamine
|-
|  1.4
|  15.11.11
|  Uuendamise lõpuni viimine
|-
|  1.5
|  09.01.12
|  Vigade parandus
|}
|}


'''Autorid: Marian Leinakse, Fred Park, Kristjan Vahtra, Erki Marmor'''
'''Autorid: Marian Leinakse, Fred Park, Kristjan Vahtra, Erki Marmor'''
'''Antud juhendis on muutuvad väärtused nurksulgudes <see osa on kasutaja seadistada>'''


==Sissejuhatus==
==Sissejuhatus==
Line 69: Line 75:
- Print serverit
- Print serverit


DHCP serveri kasutamise suurim pluss on see, et vajalike muudatuste tegemiseks ei pea igat klienti eraldi ümber seadistama. Piisab DHCP serveri ümberseadistamisest ja kõik klient masinad saavad pärast järgmist võrguinfo küsimist endale uue seadistuse. Samuti lihtsustab DHCP serveri kasutamine uute arvutite võrku lisamist, sest ei ole tarvis kontrollida IP aadresside olemasolu vaid kõik toimub automaatselt. Lisaks vähendab DHCP serveri kasutamine IP aadresside konflikte.
Järgneva juhendi kasutamiseks peab administraator omama baasteadmisi unix-operatsioonisüsteemist ja TCP/IP võrkudest (IP aadressid, võrguliideste konfigureerimine). Administraator peab omama root õigusi server-masinas tarkvara installeerida ja peab saama hakkama Ubuntu serveri käsureal.
 
DHCP serveri kasutamise suurim pluss on see, et vajalike muudatuste tegemiseks ei pea igat klienti eraldi ümber seadistama. Piisab DHCP serveri ümberseadistamisest ja kõik klient-masinad saavad pärast järgmist võrguinfo küsimist endale uue seadistuse. Samuti lihtsustab DHCP serveri kasutamine uute arvutite võrku lisamist, sest ei ole tarvis kontrollida IP aadresside olemasolu vaid kõik toimib automaatselt.  


Järgneva juhendi kasutamiseks peaks administraator omama baasteadmisi unix-operatsioonisüsteemist ja TCP/IP võrkudest (IP aadressid, võrguliideste konfigureerimine). Administraator peab omama root õigusi server-masinas tarkvara installeerida ja peab saama hakkama Ubuntu serveri käsureal.
Server saab jagada IP aadresse kahte moodi - lihtsalt IP aadresse välja jagades või vastavalt MAC aadressidele.
Esimene variant lubab IP aadressi andmist igale arvutile, mis võrku siseneb. Teisel puhul on vajalik eelnev MAC aadressi registreerimine DHCP serveris.


Juhend kirjeldab Ubuntu Serverile 11.10 DHCP v3 installeerimist ja esmast konfigureerimist. Samuti on juhendis süsteemi taastamiseks, varundamiseks ja testimiseks vajalik info. Teenuse testimiseks on tarvis klient-masinat ja server-masinat.
Juhend kirjeldab Ubuntu Serverile 11.04 DHCP v3 installeerimist ja esmast konfigureerimist. Samuti on juhendis süsteemi taastamiseks, varundamiseks ja testimiseks vajalik info. Teenuse testimiseks on tarvis klient-masinat ja server-masinat.


Juhend on testitud antud versiooni korral, kuid võib olla kasutatav ka vanemate versioonide korral.
Juhend on testitud Ubuntu Server 11.04 versiooniga, kuid võib olla kasutatav ka vanemate versioonide korral.


NB! DHCP serveri käsitsi kasutamiseks on vaja virtuaalmasina DHCP server välja lülitada.
NB! DHCP serveri käsitsi kasutamiseks on vaja virtuaalmasina DHCP server välja lülitada.
==Legend==
Server jagab kahte subnetti, millest ühele saab ligi kindla MAC aadressiga, teisel subnetil pole ligipääsupiirangut.
Testimiseks on vajalik testmasin, mille MAC aadressile antakse fikseeritud IP. MAC aadressitega mängides saab testida piirangu toimivust.


==Nõuded süsteemile==
==Nõuded süsteemile==
Line 100: Line 105:
<pre>apt-get install dhcp3-server
<pre>apt-get install dhcp3-server
</pre>
</pre>
Pärast installeerimist on vajalik /etc/dhcp3/dhcpd.conf muuta konfiguratsioonifaili nii, et DHCP server sobiks teie isiklike vajadustega.


Konfiguratsioonifaili /etc/default/dhcp3-server kaudu tuleb määrata ära võrguliides, mille kaudu teenust välja jagama hakata.
Pärast installeerimist tuleb muuta konfiguratsioonifaili ''/etc/dhcp3/dhcpd.conf'' nii, et antud DHCP server sobiks teie isiklike vajadustega.
 
Konfiguratsioonifaili ''/etc/default/dhcp3-server/'' kaudu tuleb määrata ära võrguliides, mille kaudu teenust välja jagama hakata.
Tavaliselt on selleks eth0.
Tavaliselt on selleks eth0.
==Kõige tüüpilisem konfiguratsioon==
Kõige tihemini läheb sul vaja DHCP serveril IP aadresside jagamist suvalises järjekorras.
Sellejaoks sisesta:
<pre>nano -w /etc/dhcp3/dhcpd.conf
</pre>
<pre>
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;
option subnet-mask 255.255.255.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option routers 192.168.53.254;
option domain-name-servers 192.168.1.1, 192.168.53.2;
option domain-name "mydomain.example";
subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.10 192.168.53.100;
range 192.168.53.150 192.168.53.200;
}
</pre>
Sellejaoks, et ka Windows operatsioonisüsteem sellest serverilt IP saaks tuleb sisestada:
<pre>nano -w /etc/default/dhcp3-server</pre>
<pre>option netbios-name-servers 192.168.53.2;
</pre>
Siinkohal antakse IP aadress kahes erinevas vahemikus: 192.168.53.10 - 192.168.53.100 ja 192.168.53.150 - 192.168.53.200.


==Staatilise IP loomine DHCP serveri jaoks==
==Staatilise IP loomine DHCP serveri jaoks==


Staatilise IP loomiseks on vaja muuta järgmist faili: /etc/network/interfaces. Muudatuste tegemiseks avage see programmiga nano:
Staatilise IP loomiseks on vaja muuta järgmist faili: /etc/network/interfaces  
 
Muudatuste tegemiseks avage see programmiga nano:
<pre>nano /etc/network/interfaces</pre>
<pre>nano /etc/network/interfaces</pre>


Line 117: Line 157:
Faili lisada järgnevad read:
Faili lisada järgnevad read:
<pre>
<pre>
auto eth0
auto eth1
iface eth0 inet static
iface eth1 inet static
name Ethernet alias LAN card
name Ethernet alias LAN card
address <192.168.53.11>
address 192.168.53.1
netmask <255.255.255.0>
netmask 255.255.255.0
broadcast <192.168.53.255>
broadcast 192.168.53.255
network <192.168.53.0> </pre>
network 192.168.53.0 </pre>


Võrguliides tuleks nüüd uuesti käivitada, et muudatused jõustuksid:
Võrguliides tuleks nüüd uuesti käivitada, et muudatused jõustuksid:
Line 131: Line 171:


==DHCP serveri seadistamine==  
==DHCP serveri seadistamine==  
Enne seadistamist teeme vaikimisi seadistustest tagavarakoopia:
Sellejaoks, et DHCP server toimiks õige võrguliidese kaudu on vaja muuta faili:
<pre>nano -w /etc/default/dhcp3-server</pre>
 
muuda failis ära muutuja INTERFACES=" "
 
kirjuta jutumärkide vahele võrguliides, mida DHCP server kasutama hakkab, näiteks: INTERFACES="eth1"
 
Järgmiseks tee konfiguratsioonifailist tagavarakoopia sisestades:
<pre>cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf /etc/dhcp3/dhcpd_backup.conf</pre>
 
IP aadresside jagamine kõigile soovijatele:
 
<pre>nano -w /etc/dhcp3/dhcpd.conf</pre>
 
<pre>
<pre>
mkdir /etc/backup/
default-lease-time 600;
cp -r /etc/default/dhcp3-server /etc/default/backup/</pre>
max-lease-time 7200;
 
option subnet-mask 192.168.53.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option routers 192.168.53.254;
option domain-name-servers 192.168.53.1, 192.168.53.2;
option domain-name “yourdomainname.com”;


subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.10 192.168.53.200;
}
</pre>


Tee konfiguratsioonifailist koopia:
Selle seadistuse tulemusena annab DHCP server klient masinale IP aadressi vahemikus 192.168.53.10 - 192.168.53.200. Server väljastab IP aadressi 600 sekundiks, v.a. juhul, kui klient masin seda ise pikemaks ajaks ei küsi. Maksimaalselt jagatakse kliendile IP aadressi välja 7200 sekundiks. Lisaks annab server kliendile infot, et ta kasutaks aadressi 255.255.255.0 subnet maskina, 192.168.53.255 broadcast aadressina, 192.168.53.254 gateway aadressina ning 192.168.53.1 ja 192.168.53.2 aadresse nimeserverina.
<pre>*cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf /etc/backup/dhcp3/dhcpd_backup.conf</pre>


NB! soovi korral muuda backupi nimi endale sobivaks


ava fail muudatuste tegemiseks:
<pre>nano /etc/default/dhcp3-server</pre>


muuda failis ära muutuja INTERFACES="eth0 eth1"
MAC aadressi baasil IP välja jagamine:
kirjuta jutumärkide vahele võrguliidese nimi, mida DHCP server kasutama hakkab


ava DHCP serveri konfiguratsioonifail:
<pre>nano -w /etc/dhcp3/dhcpd.conf</pre>
<pre>nano /etc/dhcp3/dhcpd.conf</pre>


Lisa konfiguratsiooni faili järgmised read.
<pre>ddns-update-style none;
log-facility local7;


<pre>
subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {


subnet <192.168.53.0> netmask <255.255.255.0> {
option routers                  192.168.53.1;
range <192.168.53.12 192.168.53.15>;
option subnet-mask              255.255.255.0;
default-lease-time 600;
option broadcast-address        192.168.53.255;
max-lease-time 7200;
option domain-name-servers      194.168.53.100;
#ubuntu on testmasina nimi
option ntp-servers              192.168.53.1;
host ubuntu {
option netbios-name-servers    192.168.53.1;
  hardware ethernet <XX:XX:XX:XX:XX:XX>;
option netbios-node-type 2;
  fixed-address <192.168.53.13>;
default-lease-time 86400;
}
max-lease-time 86400;


#ubuntu1 on testmasina nimi
host bla1 {
host ubuntu1 {
hardware ethernet DD:GH:DF:E5:F7:D7;
  hardware ethernet <XX:XX:XX:XX:XX:XX>;
fixed-address 192.168.53.2;
  fixed-address <192.168.53.14>;
}
}
host bla2 {
hardware ethernet 00:JJ:YU:38:AC:45;
fixed-address 192.168.53.20;
}
}


host printer1 {
hardware ethernet 00:16:CB:AA:2A:CD;
fixed-address 192.168.53.21;
}
}
</pre>
</pre>
NB! Üleval toodud IP aadressid ja vahemikud on näitlikud. Vajadusel sisesta siia omale sobivad. <br>
<XX:XX:XX:XX:XX:XX> esindab klient-masina MAC aadressi, mida näeb <pre>ifconfig</pre> alt HWaddress realt


Konfiguratsioonifailis on hulganissti näidisseadistusi, mida saab sisse kommenteerides ja vajalike IP-aadresse sisestades kasutada.
Sellise konfiguratsiooniga antakse arvutile nimega bla1 IP aadress 192.168.53.2 ja bla2-le 192.168.53.20. Lisaks saab printer1 endale kindla IP aadressi 192.168.53.21.
 
 
 
NB! Üleval toodud IP aadressid ja vahemikud on näitlikud. Sisesta konfiguratsiooni sobivad aadressid.
 
 
<br>
Konfiguratsioonifailis on hulganisti näidisseadistusi, mida saab sisse kommenteerides ja vajalike IP-aadresse sisestades kasutada.
Konfiguratsioonifailis esinevad mõisted:  
Konfiguratsioonifailis esinevad mõisted:  


Line 183: Line 254:
·    range – IP aadresside vahemik, mida DHCP server hakkab jagama kasutajatele.  
·    range – IP aadresside vahemik, mida DHCP server hakkab jagama kasutajatele.  


·    option domain-name-servers – DNS serverite nimekiri, mida DHCP server hakkab edastama kasutajatele. Võib korraga kirjeldada mitut · · serverit, eraldades neid komaga.   
·    option domain-name-servers – DNS serverite nimekiri, mida DHCP server hakkab edastama kasutajatele. Võib korraga kirjeldada mitut serverit, eraldades neid komaga.   


·     option domain-name – Sisemise domeeni nimi.  
·     option domain-name – Sisemise domeeni nimi.  


·    option routers – Default gateway IP aadress, mis server annab kasutajatele.  
·    option routers – Default gateway IP aadress, mis server annab kasutajatele.  
Line 195: Line 266:
·    max-lease-time –  DHCP lease maksimumkestvus sekundites. Pikemaks ajaks ei väljastada IP-d  
·    max-lease-time –  DHCP lease maksimumkestvus sekundites. Pikemaks ajaks ei väljastada IP-d  


Nendeks väärtusteks soovitaks määrata vastavalt 86400 (1 päev) ja 172800 (2 päeva), kuna default väärtused on lühikesed.




restardi DHCP serverit muudatuste jõustumiseks
Seadete jõustumiseks on vajalik serverile restart teha:
<pre>/etc/init.d/dhcp3-server restart</pre>
<pre>/etc/init.d/dhcp3-server restart</pre>
==DHCP logifaili seadistamine==
<pre>
cd /var/log
touch dhcpd-server.log
chown syslog:adm dhcpd-server.log
nano /etc/syslog.conf
</pre>
Lisa sektsiooni First some standard logfiles. Log by facility. lõppu:
<pre>local7.*                        /var/log/dhcpd-server.log</pre>
muudatuste jõustumiseks taaskäivita syslog teenus
<pre>/etc/init.d/sysklogd restart</pre>


==Varundamine==
==Varundamine==
Line 218: Line 275:


<pre>
<pre>
mkdir </etc/dhcp3/backup/>
mkdir /etc/dhcp3/backup/
cp /etc/dhcp3/dhcp3-server </etc/dhcp3/backup/dhcp3-server_backup>
cp /etc/dhcp3/ /etc/dhcp3/backup/dhcp_backup
cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf </etc/dhcp3/backup/dhcpd_backup.conf></pre>
cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf /etc/dhcp3/backup/dhcpd_backup.conf</pre>


Niimoodi varundad sa DHCP serveri konfiguratsiooni. NB! seadistust varundada on mõtet juhul, kui ei esine probleeme serveris ega klientmasinas. Mittetöötava konfiguratsiooni varundamisel tuleks kindlasti ära märkida, et tegu on tööversiooniga, sest muidu võib keegi kogemata sellest versioonist taastada ja saadakse mittetöötav süsteem!
Niimoodi varundad sa DHCP serveri konfiguratsiooni. NB! seadistust varundada on mõtet juhul, kui ei esine probleeme serveris ega klientmasinas.


kord päevas oleks soovitatav teha varukoopia ka logifailidest:
==Kasutatud leheküljed==
<pre>cp /var/log/dhcpd-server.log /var/log/backup_dhcpd-server.log
 
</pre>
 
 
==Testimine==
Testimiseks muuda konfiguratsioonifailis MAC aadress testmasina omast erinevaks. Salvesta muudatused ja klientmasinas dhclient -r ja seejärel /etc/init.d/networking restart. Kontrolli, et uus IP oleks teisest subnetist
 
==Taastamine==
Kui teenuse töös esineb probleeme, siis kontrolli üle järgnevad sammud. Järgnev ei ole esitatud ajalises järjestuses.
· Kontrolli DHCP serveri olekut
  <pre>etc/init.d/dhcp3-server status</pre>
· restardi DHCP serverit   
    <pre>etc/init.d/dhcp3-server restart </pre>
· kontrolli, kas DHCP server on olemas. Vajadusel installeeri see uuesti ja taasta seaded varukoopiast.
    <pre>apt-cache policy dhcp3-server
    sudo apt-get install dhcp3-server</pre>
· eemalda DHCP server koos konfiguratsiooniga ja tee puhta installi jaoks
    <pre>sudo apt-get remove --purge dhcp3-server</pre>
· taasta varukoopias viimase kinnitatult töötava versiooni seaded
 
<pre>
cp  </etc/dhcp3/backup/dhcp3-server_backup> /etc/dhcp3/dhcp3-server
cp  </etc/dhcp3/backup/dhcpd_backup.conf>/etc/dhcp3/dhcpd.conf
</pre>


==Labori läbiviimiseks vajalik==
https://help.ubuntu.com/community/dhcp3-server
Järgnev on vajalik labori läbiviimiseks ja pole otseselt DHCP serveri installeerimise ja seadistamisega seotud! <br>
Kasutades VMWaret, on esmalt vajalik ära keelata Host masina DHCP server. Selleks on tarvis arvutis administraatori õigusi. <br>
DHCP mahavõtmise juhend VMWare Knowlege Base'ist: [http://kb.vmware.com/selfservice/microsites/search.do?language=en_US&cmd=displayKC&externalId=2012]


Testimiseks vajalike virtuaalmasinate kopeerimisel kustuta ära järgmine fail: <br>
http://www.ubuntugeek.com/how-to-install-and-configure-dhcp-server-in-ubuntu-server.html
<pre>rm /etc/udev/rules.d/70-persistent-net.rules</pre>
antud failis on kirjas hosti poolt antav MAC aadress, mis satub kopeerimise käigus konflikti.  


[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Latest revision as of 21:23, 9 January 2012

Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP)

Versioon Kuupäev Muudatused
0.1 10.11.09 Loodud sisu struktuur
0.2 23.11.09 Serveri installeerimine ja esmane konfigureerimine
0.3 24.11.09 Serveri ja kliendi konfigureerimine ning testimine
0.4 01.12.09 MAC aadressi piirang
0.5 14.12.09 Dokumendi täiendamine ja struktureerimine
1.0 14.12.09 Lõplik versioon
1.1 15.12.09 Viidud sisse parandused
1.3 07.11.11 Ubuntu Server 11.04 versiooniga ajakohastamine
1.4 15.11.11 Uuendamise lõpuni viimine
1.5 09.01.12 Vigade parandus

Autorid: Marian Leinakse, Fred Park, Kristjan Vahtra, Erki Marmor

Sissejuhatus

Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) ehk dünaamilise hostikonfiguratsiooni protokoll on protokoll, mis võimaldab dünaamiliste IP-de automaatset jagamist võrku ühendatud seadmetele ning omistada vajalikele ka staatilist IP-d (serverid, ruuterid jne, mis seda vajada võivad)

Peamised aadressid, mis DHCP server välja jagab on:

- IP-Aaddress ja Netmask

- DNS

- WINS

Lisaks on võimalik seadistada DHCP serverit välja jagama:

- Arvuti nime

- Domeeni nime

- Gateway

- Aja serverit

- Print serverit

Järgneva juhendi kasutamiseks peab administraator omama baasteadmisi unix-operatsioonisüsteemist ja TCP/IP võrkudest (IP aadressid, võrguliideste konfigureerimine). Administraator peab omama root õigusi server-masinas tarkvara installeerida ja peab saama hakkama Ubuntu serveri käsureal.

DHCP serveri kasutamise suurim pluss on see, et vajalike muudatuste tegemiseks ei pea igat klienti eraldi ümber seadistama. Piisab DHCP serveri ümberseadistamisest ja kõik klient-masinad saavad pärast järgmist võrguinfo küsimist endale uue seadistuse. Samuti lihtsustab DHCP serveri kasutamine uute arvutite võrku lisamist, sest ei ole tarvis kontrollida IP aadresside olemasolu vaid kõik toimib automaatselt.

Server saab jagada IP aadresse kahte moodi - lihtsalt IP aadresse välja jagades või vastavalt MAC aadressidele. Esimene variant lubab IP aadressi andmist igale arvutile, mis võrku siseneb. Teisel puhul on vajalik eelnev MAC aadressi registreerimine DHCP serveris.

Juhend kirjeldab Ubuntu Serverile 11.04 DHCP v3 installeerimist ja esmast konfigureerimist. Samuti on juhendis süsteemi taastamiseks, varundamiseks ja testimiseks vajalik info. Teenuse testimiseks on tarvis klient-masinat ja server-masinat.

Juhend on testitud Ubuntu Server 11.04 versiooniga, kuid võib olla kasutatav ka vanemate versioonide korral.

NB! DHCP serveri käsitsi kasutamiseks on vaja virtuaalmasina DHCP server välja lülitada.

Nõuded süsteemile

· Kaks arvutit, millest üks on klient ja teine on server. Serverile installeerime DHCP serveri, klient masinaga testime DHCP serveri korrasolekut.

· Serverile on installeeritud Ubuntu 11.10 server-versioon, kliendi masinas jookseb kas Ubuntu 11.10 Server või Desktop versioon.

· Serverile on seadistatud staatiline IP, mis on samas vahemikus, mida hakkab välja jagama dhcp3-server.

· Klient-masinas on seadistatud võrguliides, millele jagab IP aadressi DHCP server.

· Serveris on vajalik root õiguste omamine.

dhdcp3-serveri installeerimine

root õigustes sisestage: 

apt-get install dhcp3-server

Pärast installeerimist tuleb muuta konfiguratsioonifaili /etc/dhcp3/dhcpd.conf nii, et antud DHCP server sobiks teie isiklike vajadustega.

Konfiguratsioonifaili /etc/default/dhcp3-server/ kaudu tuleb määrata ära võrguliides, mille kaudu teenust välja jagama hakata. Tavaliselt on selleks eth0.

Kõige tüüpilisem konfiguratsioon

Kõige tihemini läheb sul vaja DHCP serveril IP aadresside jagamist suvalises järjekorras. Sellejaoks sisesta: 

nano -w /etc/dhcp3/dhcpd.conf

default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;
option subnet-mask 255.255.255.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option routers 192.168.53.254;
option domain-name-servers 192.168.1.1, 192.168.53.2;
option domain-name "mydomain.example";

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.10 192.168.53.100;
range 192.168.53.150 192.168.53.200;
}

Sellejaoks, et ka Windows operatsioonisüsteem sellest serverilt IP saaks tuleb sisestada: 

nano -w /etc/default/dhcp3-server
option netbios-name-servers 192.168.53.2;

Siinkohal antakse IP aadress kahes erinevas vahemikus: 192.168.53.10 - 192.168.53.100 ja 192.168.53.150 - 192.168.53.200.

Staatilise IP loomine DHCP serveri jaoks

Staatilise IP loomiseks on vaja muuta järgmist faili: /etc/network/interfaces

Muudatuste tegemiseks avage see programmiga nano: 

nano /etc/network/interfaces

Välja tuleks kommenteerida järgnevad read: 

auto eth0
iface eth0 inet dhcp

Faili lisada järgnevad read: 

auto eth1
iface eth1 inet static
name Ethernet alias LAN card
address 192.168.53.1
netmask 255.255.255.0
broadcast 192.168.53.255
network 192.168.53.0

Võrguliides tuleks nüüd uuesti käivitada, et muudatused jõustuksid: 

/etc/init.d/networking restart

NB! Üleval välja toodud IP-d võid valida endale sobivad, jälgi ainult, et need klapiks ka järgneva seadistustega.

DHCP serveri seadistamine

Sellejaoks, et DHCP server toimiks õige võrguliidese kaudu on vaja muuta faili: 

nano -w /etc/default/dhcp3-server

muuda failis ära muutuja INTERFACES=" "

kirjuta jutumärkide vahele võrguliides, mida DHCP server kasutama hakkab, näiteks: INTERFACES="eth1"

Järgmiseks tee konfiguratsioonifailist tagavarakoopia sisestades: 

cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf /etc/dhcp3/dhcpd_backup.conf

IP aadresside jagamine kõigile soovijatele: 

nano -w /etc/dhcp3/dhcpd.conf
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;

option subnet-mask 192.168.53.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option routers 192.168.53.254;
option domain-name-servers 192.168.53.1, 192.168.53.2;
option domain-name “yourdomainname.com”;

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.10 192.168.53.200;
}

Selle seadistuse tulemusena annab DHCP server klient masinale IP aadressi vahemikus 192.168.53.10 - 192.168.53.200. Server väljastab IP aadressi 600 sekundiks, v.a. juhul, kui klient masin seda ise pikemaks ajaks ei küsi. Maksimaalselt jagatakse kliendile IP aadressi välja 7200 sekundiks. Lisaks annab server kliendile infot, et ta kasutaks aadressi 255.255.255.0 subnet maskina, 192.168.53.255 broadcast aadressina, 192.168.53.254 gateway aadressina ning 192.168.53.1 ja 192.168.53.2 aadresse nimeserverina.


MAC aadressi baasil IP välja jagamine: 

nano -w /etc/dhcp3/dhcpd.conf
ddns-update-style none;
log-facility local7;

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {

option routers                  192.168.53.1;
option subnet-mask              255.255.255.0;
option broadcast-address        192.168.53.255;
option domain-name-servers      194.168.53.100;
option ntp-servers              192.168.53.1;
option netbios-name-servers     192.168.53.1;
option netbios-node-type 2;
default-lease-time 86400;
max-lease-time 86400;

host bla1 {
hardware ethernet DD:GH:DF:E5:F7:D7;
fixed-address 192.168.53.2;
}
host bla2 {
hardware ethernet 00:JJ:YU:38:AC:45;
fixed-address 192.168.53.20;
}

host printer1 {
hardware ethernet 00:16:CB:AA:2A:CD;
fixed-address 192.168.53.21;
}
}

Sellise konfiguratsiooniga antakse arvutile nimega bla1 IP aadress 192.168.53.2 ja bla2-le 192.168.53.20. Lisaks saab printer1 endale kindla IP aadressi 192.168.53.21.


NB! Üleval toodud IP aadressid ja vahemikud on näitlikud. Sisesta konfiguratsiooni sobivad aadressid.



Konfiguratsioonifailis on hulganisti näidisseadistusi, mida saab sisse kommenteerides ja vajalike IP-aadresse sisestades kasutada. Konfiguratsioonifailis esinevad mõisted:

· subnet ... netmask ... - Võrguaddress ja netmask, mida hakkab kasutama DHCP server.

· range – IP aadresside vahemik, mida DHCP server hakkab jagama kasutajatele.

· option domain-name-servers – DNS serverite nimekiri, mida DHCP server hakkab edastama kasutajatele. Võib korraga kirjeldada mitut serverit, eraldades neid komaga.

· option domain-name – Sisemise domeeni nimi.

· option routers – Default gateway IP aadress, mis server annab kasutajatele.

· option broadcast-address – Võrgu üldleviaadress, mida DHCP server hakkab välja andma.

· defaul-lease-time – Vaikimise DHCP lease aeg ehk kui klient ei küsi muuks ajavahemikuks, antakse talle IP aadress just selleks ajavahemikuks

· max-lease-time – DHCP lease maksimumkestvus sekundites. Pikemaks ajaks ei väljastada IP-d


Seadete jõustumiseks on vajalik serverile restart teha: 

/etc/init.d/dhcp3-server restart

Varundamine

DHCP serveri varudamiseks on vajalik järgmiste asukohtade varundamine. 

mkdir /etc/dhcp3/backup/
cp /etc/dhcp3/ /etc/dhcp3/backup/dhcp_backup
cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf /etc/dhcp3/backup/dhcpd_backup.conf

Niimoodi varundad sa DHCP serveri konfiguratsiooni. NB! seadistust varundada on mõtet juhul, kui ei esine probleeme serveris ega klientmasinas.

Kasutatud leheküljed

https://help.ubuntu.com/community/dhcp3-server

http://www.ubuntugeek.com/how-to-install-and-configure-dhcp-server-in-ubuntu-server.html

Retrieved from "https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=DHCP_teenus_Ubuntu_Server_süsteemis&oldid=45617"