Minix: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
← Older edit
Onaaris (talk | contribs)
313 edits
No edit summary
Onaaris (talk | contribs)
313 edits
 
(20 intermediate revisions by the same user not shown)
Line 4: Line 4:


== Minix 1.0 ==
== Minix 1.0 ==
Andrew S. Tanenbaum lõi MINIXi kui näidise operatsioonisüsteemide tööpõhimõttest oma raamatu „Operating Systems: Design and Implementation“ tarvis. Raamat, mis ilmus 1987. aastal, sisaldas Minixi kerneli, mäluhalduri ja failisüsteemi kohta 12 000 rida C-keeles kirjutatud lähtekoodi. Hiljem avaldati Minixi lähtekood koos õpetusega ka flopidel. MINIX 1.0 loodi ühilduma IBM PC-de ja IBM PC/AT arvutitega, sest need olid sellel ajal kõige levinumad. Hiljem lisandusid ka teised arhitektuurid.
Andrew S. Tanenbaum lõi MINIXi kui näidise operatsioonisüsteemide tööpõhimõttest oma raamatu „''Operating Systems: Design and Implementation''“ tarvis. Raamat, mis ilmus 1987. aastal, sisaldas Minixi kerneli, mäluhalduri ja failisüsteemi kohta 12 000 rida C-keeles kirjutatud lähtekoodi. Hiljem avaldati Minixi lähtekood koos õpetusega ka flopidel. MINIX 1.0 loodi ühilduma IBM PC-de ja IBM PC/AT arvutitega, sest need olid sellel ajal kõige levinumad. Hiljem lisandusid ka teised arhitektuurid.




== Minix 1.5 ==
== Minix 1.5 ==
Minix 1.5 tuli välja 1991. aastal. Võrreldes varasemaga oli lisatud tugi „MicroChannel IBM PS/2“ süsteemidele. Hiljem lisati ka tugi Motorola 68000 ja SPARC arhitektuuridele, mis toetasid Atari ST, Commodore Amiga, Apple Macintosh ja Sun SPARCstation arvutiplatvorme. Tehti ka mitteametlik Intel 386 PC versioon.  
Minix 1.5 tuli välja 1991. aastal. Võrreldes varasemaga oli lisatud tugi „''MicroChannel IBM PS/2''“ süsteemidele. Hiljem lisati ka tugi Motorola 68000 ja SPARC arhitektuuridele, mis toetasid Atari ST, Commodore Amiga, Apple Macintosh ja Sun SPARCstation arvutiplatvorme. Tehti ka mitteametlik Intel 386 PC versioon.  


== Minix 2.0 ==
== Minix 2.0 ==
Line 15: Line 15:


== Minix 3.0 ==
== Minix 3.0 ==
Minix 3.0 toodi avalikkuse ette 24. oktoobril 2005. aastal Andrew Tanenbaumi poolt "ACM Symposium Operating Systems Principles" konverentsil. Selle uueks eesmärgiks sai kasutamine väga suure töökindlusvajadusega süsteemides, millel puudub suur protsessorivõimsus või palju mälu.
Minix 3.0 toodi avalikkuse ette 24. oktoobril 2005. aastal Andrew Tanenbaumi poolt "''ACM Symposium Operating Systems Principles''" konverentsil. Selle uueks eesmärgiks sai kasutamine väga suure töökindlusvajadusega süsteemides, millel puudub suur protsessorivõimsus või palju mälu.
Minix 3 on ülimalt väike, umbes 6000 rida koodi kuulub kerneli alla. Need osad, mis töötavad user-mode'is, on jagatud väiksemateks teineteisest eraldatud mooduliteks. Iga draiver töötab eraldi ''user-mode'' protsessina. Seetõttu ei põhjusta viga draiveris terve operatsioonisüsteemi hangumist - kui mõni draiver peakski hanguma, siis see asendatakse automaatselt ilma kasutajapoolse sekkumiseta. Sealjuures pole vaja restarti ega mõjuta teisi programme. Varemmainitud omadused suurendavad süsteemi töökindlust.
Minix 3 on ülimalt väike, umbes 6000 rida koodi kuulub kerneli alla. Need osad, mis töötavad ''user-mode'is'', on jagatud väiksemateks teineteisest eraldatud mooduliteks. Iga draiver töötab eraldi ''user-mode'' protsessina. Seetõttu ei põhjusta viga draiveris terve operatsioonisüsteemi hangumist - kui mõni draiver peakski hanguma, siis see asendatakse automaatselt ilma kasutajapoolse sekkumiseta. Sealjuures pole vaja restarti ega mõjuta teisi programme. Varemmainitud omadused suurendavad süsteemi töökindlust.
Minix 3 toetab praeguse seisuga IA-32 arhitektuuriga PC süsteeme. Minix 3 on saadaval ka Live CD formaadis, mis võimaldab arvutis operatsioonisüsteemi käivitada ilma seda eelnevalt kõvakettale installeerimata.
Minix 3 toetab praeguse seisuga IA-32 arhitektuuriga PC süsteeme. Minix 3 on saadaval ka Live CD formaadis, mis võimaldab arvutis operatsioonisüsteemi käivitada ilma seda eelnevalt kõvakettale installeerimata.
Versioon 3.1.5 tuli välja 5. novembril 2009. aastal. Juurde olid lisatud X11, emacs, vi, cc, gcc, perl, python, ash, bash, zsh, ftp, ssh, telnet, pine ja veel 400 muud Unixil põhinevat programmi.
Versioon 3.1.5 tuli välja 5. novembril 2009. aastal. Juurde olid lisatud X11, emacs, vi, cc, gcc, perl, python, ash, bash, zsh, ftp, ssh, telnet, pine ja veel 400 muud Unixil põhinevat programmi.
Line 22: Line 22:


[[File:450px-OS-structure.png|450px]]
[[File:450px-OS-structure.png|450px]]
=Allalaadimine ja installeerimine=
==Allalaadimine==
Esmalt tuleks allalaadida Minix 3 CD-ROM image, mis on saadaval lingil: http://www.minix3.org/download/
Kui tegemist on IDE CD-ROM´iga siis tasuks allalaadida USB CD-ROM image või USB mälupulga image. Alternatiivselt võib Minix 3-e kasutada ka virtuaalmasina peal.
== Buuditava Minix 3 CD loomine ==
Paki allalaetud fail lahti ning kasuta meelepärast plaatidele kirjutamise tarkvara.
== Buuditava Minix 3 mälupulga loomine ==
Windows masinatel image faili kopeerimisel kasuta käsku:
dd if=usb_image-3.1.2a of=\\.\f: --progress
Linux masinatel image faili kopeerimisel kasuta käsku:
dd if=usb_image-3.1.2a of=/dev/sdb
== Buutimine==
Sisesta enda kirjutatud CD või buuditav USB arvutisse ning arvuti buudi üles.
== Setup skripti käivitamine ==
Kui Minix on ennast ilusti üles buutind, siis peaks ilmuma selline ekraan:
[[File:Minix3loadscreen.JPG|450px]]
Logi sisse root kasutajaga, kui küsitakse parooli, siis vajuta enter.
Minix 3 kõvakettale installeerimiseks trüki käsureale:
setup
*Installi ajal küsitakse kasutaja käest klaviatuuri paigutust. Kuna Eesti klaviatuuri ei ole siis tasub valida default.
*Ethernet kiibi tüüpi tuleb numbriliselt määrata, milline kasutajal on.
*Minix 3 partitsiooni loomine.
*Home kataloogi suurus.
*Bloki suurus.
Peale setup lõppu on ekraanil näha trelle, mille korral tuleks trükkida käsureale käsk:
shutdown


== Minix 3.0 kasutusalad ==
== Minix 3.0 kasutusalad ==
Line 28: Line 65:
*Kaamerad, DVD mängijad.
*Kaamerad, DVD mängijad.
*Õppe-eesmärk.
*Õppe-eesmärk.
== Süsteemi nõuded ==
*Miinimum Pentium PC.
*Standard konfiguratsioon 16MB RAM-i.
*Live CD puhul ei kulu kõvaketta ruumi. Kui aga on soov installeerida Minix arvutile siis miinimum nõuded kõvaketta puhul on 50MB. Kõikide Minixiga kaasas olevate programmide installeerimise puhul minimaalselt 600MB.


== Kasutatud kirjandus ==
== Kasutatud kirjandus ==
*http://www.minix3.org/
*http://www.minix3.org/download/ -----  Minix 3.0 download link
*http://et.wikipedia.org/wiki/MINIX
*http://et.wikipedia.org/wiki/MINIX
*http://en.wikipedia.org/wiki/MINIX
*http://en.wikipedia.org/wiki/MINIX
Line 36: Line 78:


== Autor ==
== Autor ==
*Oliver Naaris aka Trolla
*Oliver Naaris
*A21
*A21
*2011 sügis
*2011 sügis
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Latest revision as of 11:22, 14 December 2011

Minix

Minix on Unixi-laadne operatsioonisüsteem, mis baseerub mikrokernel-arhitektuuril. Minixist on saadud ka inspiratsiooni Linuxi kerneli loomisel. Praegu on kasutusel MINIX 3.1.8 versioon.

Minix 1.0

Andrew S. Tanenbaum lõi MINIXi kui näidise operatsioonisüsteemide tööpõhimõttest oma raamatu „Operating Systems: Design and Implementation“ tarvis. Raamat, mis ilmus 1987. aastal, sisaldas Minixi kerneli, mäluhalduri ja failisüsteemi kohta 12 000 rida C-keeles kirjutatud lähtekoodi. Hiljem avaldati Minixi lähtekood koos õpetusega ka flopidel. MINIX 1.0 loodi ühilduma IBM PC-de ja IBM PC/AT arvutitega, sest need olid sellel ajal kõige levinumad. Hiljem lisandusid ka teised arhitektuurid.


Minix 1.5

Minix 1.5 tuli välja 1991. aastal. Võrreldes varasemaga oli lisatud tugi „MicroChannel IBM PS/2“ süsteemidele. Hiljem lisati ka tugi Motorola 68000 ja SPARC arhitektuuridele, mis toetasid Atari ST, Commodore Amiga, Apple Macintosh ja Sun SPARCstation arvutiplatvorme. Tehti ka mitteametlik Intel 386 PC versioon.

Minix 2.0

Minix 2.0 tuli välja 1997. aastal. Operatsioonisüsteem toetas ainult x86 ja Solaris SPARC arhitektuuril baseeruvaid arvuteid.


Minix 3.0

Minix 3.0 toodi avalikkuse ette 24. oktoobril 2005. aastal Andrew Tanenbaumi poolt "ACM Symposium Operating Systems Principles" konverentsil. Selle uueks eesmärgiks sai kasutamine väga suure töökindlusvajadusega süsteemides, millel puudub suur protsessorivõimsus või palju mälu. Minix 3 on ülimalt väike, umbes 6000 rida koodi kuulub kerneli alla. Need osad, mis töötavad user-mode'is, on jagatud väiksemateks teineteisest eraldatud mooduliteks. Iga draiver töötab eraldi user-mode protsessina. Seetõttu ei põhjusta viga draiveris terve operatsioonisüsteemi hangumist - kui mõni draiver peakski hanguma, siis see asendatakse automaatselt ilma kasutajapoolse sekkumiseta. Sealjuures pole vaja restarti ega mõjuta teisi programme. Varemmainitud omadused suurendavad süsteemi töökindlust. Minix 3 toetab praeguse seisuga IA-32 arhitektuuriga PC süsteeme. Minix 3 on saadaval ka Live CD formaadis, mis võimaldab arvutis operatsioonisüsteemi käivitada ilma seda eelnevalt kõvakettale installeerimata. Versioon 3.1.5 tuli välja 5. novembril 2009. aastal. Juurde olid lisatud X11, emacs, vi, cc, gcc, perl, python, ash, bash, zsh, ftp, ssh, telnet, pine ja veel 400 muud Unixil põhinevat programmi.


Allalaadimine ja installeerimine

Allalaadimine

Esmalt tuleks allalaadida Minix 3 CD-ROM image, mis on saadaval lingil: http://www.minix3.org/download/ Kui tegemist on IDE CD-ROM´iga siis tasuks allalaadida USB CD-ROM image või USB mälupulga image. Alternatiivselt võib Minix 3-e kasutada ka virtuaalmasina peal.

Buuditava Minix 3 CD loomine

Paki allalaetud fail lahti ning kasuta meelepärast plaatidele kirjutamise tarkvara.

Buuditava Minix 3 mälupulga loomine

Windows masinatel image faili kopeerimisel kasuta käsku: 

dd if=usb_image-3.1.2a of=\\.\f: --progress

Linux masinatel image faili kopeerimisel kasuta käsku: 

dd if=usb_image-3.1.2a of=/dev/sdb

Buutimine

Sisesta enda kirjutatud CD või buuditav USB arvutisse ning arvuti buudi üles.

Setup skripti käivitamine

Kui Minix on ennast ilusti üles buutind, siis peaks ilmuma selline ekraan:

Logi sisse root kasutajaga, kui küsitakse parooli, siis vajuta enter. Minix 3 kõvakettale installeerimiseks trüki käsureale: 

setup
  • Installi ajal küsitakse kasutaja käest klaviatuuri paigutust. Kuna Eesti klaviatuuri ei ole siis tasub valida default.
  • Ethernet kiibi tüüpi tuleb numbriliselt määrata, milline kasutajal on.
  • Minix 3 partitsiooni loomine.
  • Home kataloogi suurus.
  • Bloki suurus.

Peale setup lõppu on ekraanil näha trelle, mille korral tuleks trükkida käsureale käsk: 

shutdown

Minix 3.0 kasutusalad

  • Programmid, mis nõuavad suurt töökindlust.
  • Ühe kiibi ja vähese RAM-iga "sajadollarised" sülearvutid vaestele.
  • Kaamerad, DVD mängijad.
  • Õppe-eesmärk.

Süsteemi nõuded

  • Miinimum Pentium PC.
  • Standard konfiguratsioon 16MB RAM-i.
  • Live CD puhul ei kulu kõvaketta ruumi. Kui aga on soov installeerida Minix arvutile siis miinimum nõuded kõvaketta puhul on 50MB. Kõikide Minixiga kaasas olevate programmide installeerimise puhul minimaalselt 600MB.

Kasutatud kirjandus

Autor

  • Oliver Naaris
  • A21
  • 2011 sügis
Retrieved from "https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Minix&oldid=44611"