Bashis ajatsooni, kuupäeva ja kella seadistamine: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
← Older edit
Pniit (talk | contribs)
78 edits
No edit summary
Pniit (talk | contribs)
78 edits
 
(14 intermediate revisions by the same user not shown)
Line 1: Line 1:
Priidu Niit A22 sügis 2012
POOLELI!


=Sissejuhatus=
=Sissejuhatus=
Line 9: Line 6:
=Linux ja aeg=
=Linux ja aeg=


Nii nagu igal operatsioonisüsteemil, on ka Linuxil võimalik ära määratleda ajatsoon. Ajavööndid on vajalikud ja sellega määratakse ära see, et millises piirkonnas on teatud ajahetkel kellaaeg. Kui aga suhtleme kaugemate piirkondadega, nagu infotehnoloogias seda tihti ette tuleb, võivad tekkida probleemid. Sellisteks puhkudeks on kasutusele võetud universiaalaeg UT või UTC. Varem tuntud ka Greenwichi või GMT nime alla.
Järgnevalt käsitleme ajatsooni, riistvarakella ja Linuxi enda kella toimimist pikemalt. Nii nagu igal operatsioonisüsteemil, on ka Linuxil võimalik ära määratleda ajatsoon. Ajavööndid on vajalikud ja sellega määratakse ära see, et millises piirkonnas on teatud ajahetkel kellaaeg. Kui aga suhtleme kaugemate piirkondadega, nagu infotehnoloogias seda tihti ette tuleb, võivad tekkida probleemid. Sellisteks puhkudeks on kasutusele võetud universiaalaeg UT või UTC. Varem tuntud ka Greenwichi või GMT nime alla.
Iga kohalik aeg määratakse kindlaks ajavööndiga. Kuigi geograafia lubab samaagse keskpäeva paikadel kuuluda samasse ajavööndisse, siis praktikas see nii ei ole. Osad riigid kasutavad säästvat ajaarvestuse, mis tähendab seda, et kellaaega muudetakse nii, et oleks rohkem päikesevalgust töö ajal (talveaeg ja suveaeg).  Teised riigid seda aga ei kasuta. Ajavööndit on parem määrata asukoha järgi või öeldes erinevuse kohaliku ja  universiaalaja vahel. Linuxil on ajavööndite koha oma pakett, mida on võimalik reeglite muutumisel värskendada. Administraatoril jääb üle vaid valida sobiv ajavööde. Ka iga tavakasutaja saab seda seadistada. See on vajalik, kund inimesed töötavad arvutitega eri riikides üle maailma. Iga personaalarvutil on ka riisrvarakell. See töötab tänu akule ka siis, kui arvuti on vooluvõrgust välja lülitatud.  Riistvarakella saab seada BIOS- is häälestuskuval või ükskõik millises töötavas operatsioonisüsteemis.
Iga kohalik aeg määratakse kindlaks ajavööndiga. Kuigi geograafia lubab samaagse keskpäeva paikadel kuuluda samasse ajavööndisse, siis praktikas see nii ei ole. Osad riigid kasutavad säästvat ajaarvestuse, mis tähendab seda, et kellaaega muudetakse nii, et oleks rohkem päikesevalgust töö ajal (talveaeg ja suveaeg).  Teised riigid seda aga ei kasuta. Ajavööndit on parem määrata asukoha järgi või öeldes erinevuse kohaliku ja  universiaalaja vahel. Linuxil on ajavööndite koha oma pakett, mida on võimalik reeglite muutumisel värskendada. Administraatoril jääb üle vaid valida sobiv ajavööde. Ka iga tavakasutaja saab seda seadistada. See on vajalik, kuna inimesed töötavad arvutitega eri riikides üle maailma.  
 
Iga personaalarvutil on ka riisrvarakell. See töötab tänu akule ka siis, kui arvuti on vooluvõrgust välja lülitatud.  Riistvarakella saab seada BIOS- is häälestuskuval või ükskõik millises töötavas operatsioonisüsteemis.


Linuxi tuum jälgib aega riistvarakellast sõltumatult. Alglaadimisel võrdsustab Linux oma kella küll riistvarakellaga, aga pärst  töötavad nad sõltumatult. Kuna riistvarakella vaatamine on keeruline ja aeglane protsess, hoiab Linux oma kella ise.  
Linuxi tuum jälgib aega riistvarakellast sõltumatult. Alglaadimisel võrdsustab Linux oma kella küll riistvarakellaga, aga pärst  töötavad nad sõltumatult. Kuna riistvarakella vaatamine on keeruline ja aeglane protsess, hoiab Linux oma kella ise.  
Line 16: Line 15:
Tuuma kell ei tea ajavöönditest midagi. See näitab vaid universiaalaega, mis omakorda tõstab töökindlust. Iga protsess käsitleb ajavööndi teisendusi ise, kasutades ajavööndipaketi vahendeid.
Tuuma kell ei tea ajavöönditest midagi. See näitab vaid universiaalaega, mis omakorda tõstab töökindlust. Iga protsess käsitleb ajavööndi teisendusi ise, kasutades ajavööndipaketi vahendeid.


Riistvarakell võib toimida nii universiaalaja kui ka kohaliku aja järgi. Üldjuhul on selleks siiski universiaalaeg, kuna siis pole vaja seadistada suve- või talveajale üleminekut. Küll aga näiteks MS-DOS, Windows ja OS/2 operatsioonisüsteemid eeldavad, et riitsvara kelle toimib kohaliku aja järgi. Linux võib käsitleda mõlemaid. Kui riistvarakelle käib kohaliku aja järgi, tuleb jälgida sesiooniaja muutumist.
Riistvarakell võib toimida nii universiaalaja kui ka kohaliku aja järgi. Üldjuhul on selleks siiski universiaalaeg, kuna siis pole vaja seadistada suve- või talveajale üleminekut. Küll aga näiteks MS-DOS, Windows ja OS/2 operatsioonisüsteemid eeldavad, et riitsvarakell toimib kohaliku aja järgi. Linux võib käsitleda mõlemaid. Kui riistvarakell käib kohaliku aja järgi, tuleb jälgida sesiooniaja muutumist.


=Ajatsooni seaded=
=Süsteemikella seaded=


Linux Debian süsteemis määrab ajavööndi link faili /etc/localtime, kus kirjeldatakse täpselt ära kohalik ajavööde. Ajavöötme andmed salvestatakse kataloogis /usr/lib/zoneinfo. Erinevusi võib esineda teistes Linuxi varjantides.
Käsk date väljastab kellaaja,kuupäeva ja ajatsooni. Mitte sassi ajada käsuga time. Time käib protsesside kohta, date praeguse aja kohta.  


Keskonnamuutuja TZ häälestamise teel saab kasutaja ajavööndit muuta. Kui häälestus puudub, võetakse kasutusele süsteemi ajavöönd.
Aega saab seadistada ainult juurkasutaja. Igal kasutajal võib olla küll erinev ajavöönd, aga kell on kõigile sama.
 
Date käsuga saame teada ajatsooni. Näiteks MST on Mountain Standard Time


<pre>
<pre>
date
date
Fri Mar 29 21:07:39 MST 2002
</pre>
</pre>
Väljastab:
<pre>
Sun Jul 13 21:53:41 EET DST 1997
</pre>
Tulemus: Väljastatakse praegune aeg ja kuupäev. „EET DST” tähistab ajavööndit, mis on Ida-Euroopa sessiooniaeg.


Universiaalaja esitamine date -u käsuga.
<pre>
date -u
</pre>
Väljastab:
<pre>
Sun Jul 13 18:53:42 UTC 1997
</pre>
Tulemus: Väljastatakse univesiaalaeg UTC.


Ajatsooni muutmine:
Süsteemikella seadistamine date käsuga.
Esiteks käivitada /etc/localtime


<pre>
<pre>
cat /etc/timezone
date 07132157
America/New_York
</pre>
Väljastab:
<pre>
Sun Jul 13 21:57:00 EET DST 1997
</pre>
</pre>


Muuta faili sisu nii, et muutuks ajatsoon.
Tulemus: Süsteemikellaks seatakse 21.57 13.juuli.
 
Saab ka teisiti. Ehks siis date -s käsuga.


<pre>
<pre>
vim /etc/timezone
date -s "1 Jan 2012"
America/Los_Angeles
</pre>
</pre>


Eksportida ajatsooni seaded käsurealt.
Tulemus: Seab süsteemi kuupäevaks 1. Jaanuari 2012.


<pre>
<pre>
export TZ=America/Los_Angeles
date -s 15:47:51
</pre>
</pre>
Tulemus: New Yorki-i ajatsoon vahetati Los Angelese vastu.


=Tarkvara ja universiaal kella seaded=
Tulemus: Seab süsteemi kellaajaks 15:47:51


Käsk date väljastab kellaaja,kuupäeva ja ajatsooni. Mitte sassi ajada käsuga time. Time käib protsesside kohta, date praeguse aja kohta.
Saab ka koos:
 
<pre>
date -s "1 Jan 2012 15:47:51"
</pre>


Aega saab seadistada ainult juurkasutaja. Igal kasutajal võib olla küll erinev ajavöönd, aga kell on kõigile sama.
Kellaega saab esitada ka erivevates formaatides:
*%H : tund
*%M : minut
*%S : sekund
*%D: kuupäeva formaat võrdne %m/%d/%y (%m tähistab kuud, %d tähistab päeva, %y tähistab aastat)
*%Z: ajatsoon
*%j: mitmes päev aastas


<pre>
<pre>
date
date -u +"Time is %H:%M:%S on %D in %Z (%j day of the year)"
Sun Jul 13 21:53:41 EET DST 1997
</pre>
</pre>


Tulemus: Väljastatakse praegune aeg ja kuupäev. „EET DST” tähistab ajavööndit, mis on Ida-Euroopa sessiooniaeg.
Tulemus: Väljastatakse kellaeg järgnevas formaadis:
Time is 05:26:45 on 10/09/12 in UTC (283 day of the year)
 
=Riistvarakella seaded=
 
Süsteemikell ei pruugi alati õige olla. Teda hoiab käigus taimeri perioodiline katkestus, mille genereerib arvuti riistvara. Kui töötab liiga palju protsesse, võib taimeri katkestus kaua aega võtta ja süsteemikell võib taha jääda. Kuna riistvarakell käib ise, on see palju täpsem.
 
Riistvarakella on lihtne seadistada BIOS-is. See väldib probleeme, mida süsteemiaja muutmine võib tekitada. Kui BIOS-i kasutamine pole võimalik, saab uue aja seadistada hwclock käsuga. Kui mõni süsteemi osa hakkab tõrkuma, oleks mõistlik arvuti taaskäivitada.


Universiaalaja esitamine date –u käsuga.
<pre>
<pre>
date -u
hwclock --show
Sun Jul 13 18:53:42 UTC 1997
</pre>
Väljastab:
<pre>
Tue Oct 9 01:16:34 2012 -0.653095 seconds
</pre>
</pre>
Tulemus: Väljastatakse univesiaalaeg UTC.


Tarkvara kella seadistamine date käsuga.
Tulemus: Kuvatakse riistvarakella kellaaeg.


date 07132157
Riistvarakella kella ja kuupäeva on võimalik järgmiselt seadistada.
Sun Jul 13 21:57:00 EET DST 1997


Tulemus: Tarkvarakellaks seatakse 21.57 13.juuli.
<pre>
hwclock --set --date="1 Jan 2012 15:47:51"
</pre>


Saab ka teisiti. Ehks siis date –s käsuga.
Tulemus: Riistvarakella kellaajaks määratakse 15:47:51 ja kuupäevaks 1. Jaanuar 2012.


date -s "1 Jan 2012"
Kui riistvarakell ja süsteemikell näitavad erinevat aega, on neid võimalik väga lihtsate käskude abil samastada.


Tulemus: Seab süsteemi kuupäevaks 1. Jaanuari 2012.
<pre>
hwclock –systohc
</pre>


date -s 15:47:51
Tulemus: Riistvarakell samastatakse süsteemikellaga.


Tulemus: Seab süsteemi kellaajaks 15:47:51
<pre>
hwclock -hctosys
</pre>


Saab ka koos:
Tulemus: Süsteemikell samastatakse riistvarakellaga.
date -s "1 Jan 2012 15:47:51"


=Ajatsooni seaded=


Kellaega saab esitada ka erivevates formaatides:
Linux Debian süsteemis määrab ajavööndi link faili /etc/localtime, kus kirjeldatakse täpselt ära kohalik ajavööde. Ajavöötme andmed salvestatakse kataloogis /usr/lib/zoneinfo. Erinevusi võib esineda teistes Linuxi varjantides.
• %H : tund
• %M : minut
• %S : sekund
• %D: kuupäeva formaat võrdne %m/%d/%y
• %Z: ajatsoon
• %j: mitmes päev aastas


Keskonnamuutuja TZ häälestamise teel saab kasutaja ajavööndit muuta. Kui häälestus puudub, võetakse kasutusele süsteemi ajavöönd. Tuleb veel lisada, et igal kasutajal võib Linuxi laadses süsteemis olla oma ajavöönd, mida kasutaja saab ise seadistada. Kui inimesed töötavad ühes serveris üle maailma, siis käsk date arvestab konkreetse kasutaja seadetega.


date -u +"Time is %H:%M:%S on %D in %Z (%j day of the year)"
Date käsuga saame teada ajatsooni. Näiteks MST on Mountain Standard Time


Tulemus: Väljastatakse kellaeg järgnevas formaadis:
<pre>
Time is 05:26:45 on 10/09/12 in UTC (283 day of the year)
date
</pre>
Väljastab:
<pre>
Fri Mar 29 21:07:39 MST 2002
</pre>


Ajatsooni muutmine:
Esiteks käivitada /etc/localtime


=Riistvara kella seaded=
<pre>
cat /etc/timezone
</pre>
Väljastab:
<pre>
America/New_York
</pre>


Muuta faili sisu nii, et muutuks ajatsoon.


<pre>
vim /etc/timezone
</pre>


Tarkvara kell ei pruugi alati õige olla. Teda hoiab käigus taimeri perioodiline katkestus, mille genereerib arvuti riistvara. Kui töötab liiga palju protsesse, võib taimeri katkestus kaua aega võtta ja tarkvarakell võib taha jääda. Kuna riistvarakell käib ise, on see palju täpsem.  
Eksportida ajatsooni seaded käsurealt.


Riistvara kella on lihtne seadistada BIOS-is. See väldib probleeme, mida süsteemiaja muutmine võib tekitada. Kui BIOS-i kasutamine pole võimalik, saab uue aja seadistada hwclock käsuga. Kui mõni süsteemi osa hakkab tõrkuma, oleks mõistlik arvuti taaskäivitada.
<pre>
export TZ=Europe/Tallinn
</pre>
Tulemus: New Yorki-i ajatsoon vahetati Los Angelese vastu.


hwclock --show
=Automaatne kella uuendamine=
Tue Oct 9 01:16:34 2012 -0.653095 seconds


Tulemus: Kuvatakse riistvara kellaaeg.
Kui arvuti asub võrgus, saab ta oma kella automaatselt kontrollida. Näiteks võrreldes seda mõne teise arvuti või serveri kellaga. Üldjuhul on selleks server. Kui teine arvuti on täpse kellaajaga, hoiavad mõlemad arvutid õiget aega. Eelnimetatud ajakontrolli saab organiseerida rdate ja netdate käskude abil. Mõlemad kontrollivad teise arvuti aega. Netdate abil saab hallata mitut arvutit. Kui käivitada käsk deemoni cron abil, hoiab teie arvuti samasugust aega nagu teine arvuti. Pikemalt ntp kohta saab lugeda siit: [[NTP - sissejuhatus]]
Kui riistvara kell ja tarkvara kell näitavad erinevat aega, on neid võimalik väga lihtsate käskude abil samastada.


Kellaja ühekordne seadmine toimub näiteks järgmiselt, eeldusel, et on paigaldatud pakett rdate


hwclock –systohc
<pre>
apt-get install rdate
</pre>


Tulemus: Riistvara kell samastatakse tarkvara kellaga.
ning öeldes


hwclock –hctosys
<pre>
rdate ajaserver.loomaaed.tartu.ee
</pre>


Tulemus: Tarkvara kell samastatakse riistvara kellaga.
Kellaaja sünkronisseerimiseks sobib kasutada paketti ntp


Riistvara kella ja kuupäeva on võimalik samatu seadistada.
<pre>
apt-get install ntp
</pre>


hwclock --set --date="1 Jan 2012 15:47:51"
ning seadistusfailis /etc/ntpd.conf leida üles read


Tulemus: Riistvara kella kellaajaks määratakse 15:47:51 ja kuupäevaks 1. Jaanuar 2012.
<pre>
server 0.debian.pool.ntp.org
server 1.debian.pool.ntp.org
server 2.debian.pool.ntp.org
server 3.debian.pool.ntp.org
</pre>


(Käsk clock –u väljastab riistavarakella universiaalaja.  Suvandit –u tuleb õigesti kasutada. See tähendab, kui kasutasite seda seadistamisel, siis peate ka kasutama lugemisel. Vastasel korral võib süsteem sattuda segadusse, et mis see õige kellaaeg on.)
ning soovi korral asendada need oma teenese pakkuja nime kasutava ühe reaga, näiteks


=Automaatne kella uuendamine=
<pre>
server ajaserver.loomaaed.tartu.ee
</pre>


Kulub mõni aega, umbes 10 minutit kuni ntp töötamine stabiliseerub, sellest annab tunnistust, et ntptrace vastab kus arvuti asub ntp hierarhias, näiteks midagi sellist


Kui arvuti asub võrgus, saab ta oma kella automaatselt kontrollida. Näiteks võrreldes seda mõne teise arvuti või serveri kellaga. Üldjuhul on selleks server. Kui teine arvuti on täpse kellaajaga, hoiavad mõlemad arvutid õiget aega. Eelnimetatud ajakontrolli saab organiseerida rdate ja netdate käskude abil. Mõlemad kontrollivad teise arvuti aega. Netdate abil saab hallata mitut arvutit. Kui käivitada käsk deemoni cron abil, hoiab teie arvuti samasugust aega nagu teine arvuti.  
<pre>
ntptrace -n
127.0.0.1: stratum 3, offset -0.001927, synch distance 0.038145
192.168.30.8: stratum 2, offset -0.000066, synch distance 0.020106
192.168.30.15: stratum 1, offset 0.000010, synch distance 0.002270, refid 'GPS'
</pre>


=Kokkuvõte=
=Kokkuvõte=


Kella peaks seadistama väga ettevaatlikult, sest mitmed Unixi süsteemid nõuavad, et kellad töötaksid õigesti. Näiteks deemon cron käivitab programme perioodiliselt. Kui te muudate kella, võib deemonil tekkida kõhklusi. Näiteks ühes vanemas Unixi süsteemis muutis keegi kella 10 aastat tulevikku ja cron üritas käivitada kõiki protsess kümne aasta kohta korraga. Õnneks uuemates versioonides esinevad cron versioonid lahendavad selle probleemi tavaliselt õigesti, kuid siiski tuleks olla ettevaatlik. Suured hüpped tagasi on tavaliselt ohtlikumad kui väiksed edasi.
Kella peaks seadistama väga ettevaatlikult, sest mitmed Unixi süsteemid nõuavad, et kellad töötaksid õigesti. Näiteks deemon cron käivitab programme perioodiliselt. Kui te muudate kella, võib deemonil tekkida kõhklusi. Näiteks ühes vanemas Unixi süsteemis muutis keegi kella 10 aastat tulevikku ja cron üritas käivitada kõiki protsesse kümne aasta kohta korraga. Õnneks uuemates versioonides esinevad cron versioonid lahendavad selle probleemi tavaliselt õigesti, kuid siiski tuleks olla ettevaatlik. Suured hüpped tagasi on tavaliselt ohtlikumad kui väiksed edasi.
 
=Kasutatud kirjandus=
 
http://www.garron.me/linux/set-time-date-timezone-ntp-linux-shell-gnome-command-line.html
 
http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Operatsioonis%C3%BCsteemi_Debian_GNU/Linux_kasutamine
 
http://www.ise.ee/cdrom/cd2/linux/ptk8.htm
 
http://www.lostsaloon.com/technology/how-to-set-time-and-date-in-linux/
 
http://www.linux.com/learn/tutorials/649727-how-to-change-the-linux-date-and-time-simple-commands


=Autor=
=Autor=


Priidu Niit A22
Priidu Niit A22
=Kasutatud kirjandus=






[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Latest revision as of 14:17, 3 January 2013

Sissejuhatus

Järgnev wiki artikkel tutvustab lähemalt kuidas Linux aega hoiab ja mida on vaja teha probleemide vältimiseks. Tavajuhtudel pole kasutajatel tarvis ajaseadeid seadistada, aga vahel võib seda siiski ette tulla. Sellisel juhul on hea teada, kuidas seda kõige mõistlikumalt teha.

Linux ja aeg

Järgnevalt käsitleme ajatsooni, riistvarakella ja Linuxi enda kella toimimist pikemalt. Nii nagu igal operatsioonisüsteemil, on ka Linuxil võimalik ära määratleda ajatsoon. Ajavööndid on vajalikud ja sellega määratakse ära see, et millises piirkonnas on teatud ajahetkel kellaaeg. Kui aga suhtleme kaugemate piirkondadega, nagu infotehnoloogias seda tihti ette tuleb, võivad tekkida probleemid. Sellisteks puhkudeks on kasutusele võetud universiaalaeg UT või UTC. Varem tuntud ka Greenwichi või GMT nime alla. Iga kohalik aeg määratakse kindlaks ajavööndiga. Kuigi geograafia lubab samaagse keskpäeva paikadel kuuluda samasse ajavööndisse, siis praktikas see nii ei ole. Osad riigid kasutavad säästvat ajaarvestuse, mis tähendab seda, et kellaaega muudetakse nii, et oleks rohkem päikesevalgust töö ajal (talveaeg ja suveaeg). Teised riigid seda aga ei kasuta. Ajavööndit on parem määrata asukoha järgi või öeldes erinevuse kohaliku ja universiaalaja vahel. Linuxil on ajavööndite koha oma pakett, mida on võimalik reeglite muutumisel värskendada. Administraatoril jääb üle vaid valida sobiv ajavööde. Ka iga tavakasutaja saab seda seadistada. See on vajalik, kuna inimesed töötavad arvutitega eri riikides üle maailma.

Iga personaalarvutil on ka riisrvarakell. See töötab tänu akule ka siis, kui arvuti on vooluvõrgust välja lülitatud. Riistvarakella saab seada BIOS- is häälestuskuval või ükskõik millises töötavas operatsioonisüsteemis.

Linuxi tuum jälgib aega riistvarakellast sõltumatult. Alglaadimisel võrdsustab Linux oma kella küll riistvarakellaga, aga pärst töötavad nad sõltumatult. Kuna riistvarakella vaatamine on keeruline ja aeglane protsess, hoiab Linux oma kella ise.

Tuuma kell ei tea ajavöönditest midagi. See näitab vaid universiaalaega, mis omakorda tõstab töökindlust. Iga protsess käsitleb ajavööndi teisendusi ise, kasutades ajavööndipaketi vahendeid.

Riistvarakell võib toimida nii universiaalaja kui ka kohaliku aja järgi. Üldjuhul on selleks siiski universiaalaeg, kuna siis pole vaja seadistada suve- või talveajale üleminekut. Küll aga näiteks MS-DOS, Windows ja OS/2 operatsioonisüsteemid eeldavad, et riitsvarakell toimib kohaliku aja järgi. Linux võib käsitleda mõlemaid. Kui riistvarakell käib kohaliku aja järgi, tuleb jälgida sesiooniaja muutumist.

Süsteemikella seaded

Käsk date väljastab kellaaja,kuupäeva ja ajatsooni. Mitte sassi ajada käsuga time. Time käib protsesside kohta, date praeguse aja kohta.

Aega saab seadistada ainult juurkasutaja. Igal kasutajal võib olla küll erinev ajavöönd, aga kell on kõigile sama. 

date

Väljastab: 

Sun Jul 13 21:53:41 EET DST 1997

Tulemus: Väljastatakse praegune aeg ja kuupäev. „EET DST” tähistab ajavööndit, mis on Ida-Euroopa sessiooniaeg.

Universiaalaja esitamine date -u käsuga. 

date -u

Väljastab: 

Sun Jul 13 18:53:42 UTC 1997

Tulemus: Väljastatakse univesiaalaeg UTC.

Süsteemikella seadistamine date käsuga. 

date 07132157

Väljastab: 

Sun Jul 13 21:57:00 EET DST 1997

Tulemus: Süsteemikellaks seatakse 21.57 13.juuli.

Saab ka teisiti. Ehks siis date -s käsuga. 

date -s "1 Jan 2012"

Tulemus: Seab süsteemi kuupäevaks 1. Jaanuari 2012. 

date -s 15:47:51

Tulemus: Seab süsteemi kellaajaks 15:47:51

Saab ka koos: 

date -s "1 Jan 2012 15:47:51"

Kellaega saab esitada ka erivevates formaatides:

  • %H : tund
  • %M : minut
  • %S : sekund
  • %D: kuupäeva formaat võrdne %m/%d/%y (%m tähistab kuud, %d tähistab päeva, %y tähistab aastat)
  • %Z: ajatsoon
  • %j: mitmes päev aastas
date -u +"Time is %H:%M:%S on %D in %Z (%j day of the year)"

Tulemus: Väljastatakse kellaeg järgnevas formaadis: Time is 05:26:45 on 10/09/12 in UTC (283 day of the year)

Riistvarakella seaded

Süsteemikell ei pruugi alati õige olla. Teda hoiab käigus taimeri perioodiline katkestus, mille genereerib arvuti riistvara. Kui töötab liiga palju protsesse, võib taimeri katkestus kaua aega võtta ja süsteemikell võib taha jääda. Kuna riistvarakell käib ise, on see palju täpsem.

Riistvarakella on lihtne seadistada BIOS-is. See väldib probleeme, mida süsteemiaja muutmine võib tekitada. Kui BIOS-i kasutamine pole võimalik, saab uue aja seadistada hwclock käsuga. Kui mõni süsteemi osa hakkab tõrkuma, oleks mõistlik arvuti taaskäivitada. 

hwclock --show

Väljastab: 

Tue Oct 9 01:16:34 2012 -0.653095 seconds

Tulemus: Kuvatakse riistvarakella kellaaeg.

Riistvarakella kella ja kuupäeva on võimalik järgmiselt seadistada. 

hwclock --set --date="1 Jan 2012 15:47:51"

Tulemus: Riistvarakella kellaajaks määratakse 15:47:51 ja kuupäevaks 1. Jaanuar 2012.

Kui riistvarakell ja süsteemikell näitavad erinevat aega, on neid võimalik väga lihtsate käskude abil samastada. 

hwclock –systohc

Tulemus: Riistvarakell samastatakse süsteemikellaga. 

hwclock -hctosys

Tulemus: Süsteemikell samastatakse riistvarakellaga.

Ajatsooni seaded

Linux Debian süsteemis määrab ajavööndi link faili /etc/localtime, kus kirjeldatakse täpselt ära kohalik ajavööde. Ajavöötme andmed salvestatakse kataloogis /usr/lib/zoneinfo. Erinevusi võib esineda teistes Linuxi varjantides.

Keskonnamuutuja TZ häälestamise teel saab kasutaja ajavööndit muuta. Kui häälestus puudub, võetakse kasutusele süsteemi ajavöönd. Tuleb veel lisada, et igal kasutajal võib Linuxi laadses süsteemis olla oma ajavöönd, mida kasutaja saab ise seadistada. Kui inimesed töötavad ühes serveris üle maailma, siis käsk date arvestab konkreetse kasutaja seadetega.

Date käsuga saame teada ajatsooni. Näiteks MST on Mountain Standard Time 

date

Väljastab: 

Fri Mar 29 21:07:39 MST 2002

Ajatsooni muutmine: Esiteks käivitada /etc/localtime 

cat /etc/timezone

Väljastab: 

America/New_York

Muuta faili sisu nii, et muutuks ajatsoon. 

vim /etc/timezone

Eksportida ajatsooni seaded käsurealt. 

export TZ=Europe/Tallinn

Tulemus: New Yorki-i ajatsoon vahetati Los Angelese vastu.

Automaatne kella uuendamine

Kui arvuti asub võrgus, saab ta oma kella automaatselt kontrollida. Näiteks võrreldes seda mõne teise arvuti või serveri kellaga. Üldjuhul on selleks server. Kui teine arvuti on täpse kellaajaga, hoiavad mõlemad arvutid õiget aega. Eelnimetatud ajakontrolli saab organiseerida rdate ja netdate käskude abil. Mõlemad kontrollivad teise arvuti aega. Netdate abil saab hallata mitut arvutit. Kui käivitada käsk deemoni cron abil, hoiab teie arvuti samasugust aega nagu teine arvuti. Pikemalt ntp kohta saab lugeda siit: NTP - sissejuhatus

Kellaja ühekordne seadmine toimub näiteks järgmiselt, eeldusel, et on paigaldatud pakett rdate 

apt-get install rdate

ning öeldes 

rdate ajaserver.loomaaed.tartu.ee

Kellaaja sünkronisseerimiseks sobib kasutada paketti ntp 

apt-get install ntp

ning seadistusfailis /etc/ntpd.conf leida üles read 

server 0.debian.pool.ntp.org
server 1.debian.pool.ntp.org
server 2.debian.pool.ntp.org
server 3.debian.pool.ntp.org

ning soovi korral asendada need oma teenese pakkuja nime kasutava ühe reaga, näiteks 

server ajaserver.loomaaed.tartu.ee

Kulub mõni aega, umbes 10 minutit kuni ntp töötamine stabiliseerub, sellest annab tunnistust, et ntptrace vastab kus arvuti asub ntp hierarhias, näiteks midagi sellist 

ntptrace -n
127.0.0.1: stratum 3, offset -0.001927, synch distance 0.038145
192.168.30.8: stratum 2, offset -0.000066, synch distance 0.020106
192.168.30.15: stratum 1, offset 0.000010, synch distance 0.002270, refid 'GPS'

Kokkuvõte

Kella peaks seadistama väga ettevaatlikult, sest mitmed Unixi süsteemid nõuavad, et kellad töötaksid õigesti. Näiteks deemon cron käivitab programme perioodiliselt. Kui te muudate kella, võib deemonil tekkida kõhklusi. Näiteks ühes vanemas Unixi süsteemis muutis keegi kella 10 aastat tulevikku ja cron üritas käivitada kõiki protsesse kümne aasta kohta korraga. Õnneks uuemates versioonides esinevad cron versioonid lahendavad selle probleemi tavaliselt õigesti, kuid siiski tuleks olla ettevaatlik. Suured hüpped tagasi on tavaliselt ohtlikumad kui väiksed edasi.

Kasutatud kirjandus

http://www.garron.me/linux/set-time-date-timezone-ntp-linux-shell-gnome-command-line.html

http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Operatsioonis%C3%BCsteemi_Debian_GNU/Linux_kasutamine

http://www.ise.ee/cdrom/cd2/linux/ptk8.htm

http://www.lostsaloon.com/technology/how-to-set-time-and-date-in-linux/

http://www.linux.com/learn/tutorials/649727-how-to-change-the-linux-date-and-time-simple-commands

Autor

Priidu Niit A22

Retrieved from "https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Bashis_ajatsooni,_kuupäeva_ja_kella_seadistamine&oldid=60042"