Ubuntu Minimal: Difference between revisions
(87 intermediate revisions by the same user not shown) | |||
Line 1: | Line 1: | ||
=Aktuaalsus= | |||
Järgnev juhend on aktuaalne 1. detsembri seisuga 2013. Kõige uuem Ubuntu on hetkel 13.10. | |||
=Sissejuhatus= | =Sissejuhatus= | ||
Kui laadida alla netist omale näiteks praegu kõige uuem [http://www.ubuntu.com/download Ubuntu (13.10)] ja see enda arvutisse paigaldada, tuleb sellega kaasa ka väga palju ebavajalikku. Ilmselt ei ole kasutajal vaja neid mitmeid tekstiredaktoreid ja kolme erinevat muusikapleierit. Lihtne on neid küll eemaldada, aga miks mitte alustada kohe algusest, paigaldades omale just need programmid ja just selline keskkond, mis meelepärane on. Siin tulebki appi Ubuntu Minimal. | |||
Ubuntu Minimal on Linux'i distributsioon, kus ei ole peale põhipakettide paigaldatud mitte midagi muud. Graafilise keskkonna, sobivate programmide jm paigaldamine on täielikult kasutaja enda kätes. | |||
Järgnev juhend on vaid ühe võimaliku minimalistliku keskkonna loomise kohta. Igaühel on õigus teha siin muudatusi ja paketid vahetada ära omale sobivaks, kuid siis ei saa autor garanteerida, et ka kõik pärast töötab. | |||
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Ubuntu Minimal ei ole ametlikult eraldiseisev distributsioon, vaid lihtsalt üks Ubuntu paigaldamise viise. Ubuntu Minimal distributsioonina on vaid kõnekeelne väljend. | |||
</div> | |||
=Ettevalmistus= | =Ettevalmistus= | ||
Kõigepealt peaks alla laadima omale [https://help.ubuntu.com/community/Installation/MinimalCD Ubuntu Minimal ISO], mis on kõigest 35MB. Et see oma arvutisse paigaldada, on soovitatav see ISO kirjutada USB pulgale. | |||
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>ISO kirjutamine USB pulgale ei tähenda ISO kopeerimist või lahti pakkimist USB pulgale. See tuleb sinna peale kirjutada spetsiaalse tööriistaga. | |||
</div> | |||
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Ubuntu Minimal'i on võimalik paigaldada vaid eeldusel, et kasutatakse [http://en.wikipedia.org/wiki/BIOS BIOS'i]. Hetkel ei ole [http://en.wikipedia.org/wiki/UEFI UEFI] veel toetatud. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[1]</nowiki>]]</sup> | |||
</div> | |||
==Windows== | ==Windows== | ||
[http://sourceforge.net/projects/win32diskimager/ Win32DiskImager] | Windowsi all on kõige parem tööriist sellise asja jaoks [http://sourceforge.net/projects/win32diskimager/ Win32DiskImager]. Programm on iseenesest mõistetav - tuleb valida tõmmatud ISO fail, mälupulk ja vajutada Write. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[2]</nowiki>]]</sup> | ||
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Windowsi all on ka palju teisi programme ISO'de kirjutamiseks USB pulgale (UNetbootin, Yumi), kuid autor leiab, et kõige parem tööriist sellise asja jaoks on siiski eelnevalt mainitu. Muud programmid ei ole kõige töökindlamad. | |||
</div> | |||
==Linux== | ==Linux== | ||
<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">dd</code> | Linuxi all saab sellise asja jaoks kasutada tööriista <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">dd</code>. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[3]</nowiki>]]</sup> Süntaks on järgmine: | ||
<pre>dd if=iso-fail-siia of=usb-pulk-siia</pre> | |||
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Näide: </strong><code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">dd if=mini.iso of=/dev/sdb</code></div> | |||
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Oma USB pulga nime saab teada käsuga <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">fdisk -l</code>. | |||
</div> | |||
=Paigaldamine= | =Paigaldamine= | ||
Autor eeldab, et [http://pcsupport.about.com/od/tipstricks/ht/bootusbflash.htm USB'lt alglaadimine] ja [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ubuntu_Serveri_Install_OS_admin_laborite_tegemiseks#Ubuntu_Serveri_installeerimine Ubuntu enda paigaldamine ] ei nõua täpsemaid juhiseid. Soovitatav on, et paigaldusprotsessi ajal ei valitud ühtegi lisapaketti. | |||
Nagu eelnevalt mainitud, on järgnevad paketid kõik vaid üks võimalik valik. Autor on näite jaoks valinud lihtsa Openbox/tint2 keskkonna. Paketid on kergemaks jälgimiseks jaotatud kolme rühma. | |||
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Järgnevate käskude juures on väga tähtis võti <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">--no-install-recommends</code>. Vaikimisi paigaldab Apt ka kõik soovitatavad paketid, mis ei ole aga minimaalse keskkonna loomisel soovitud tulemus. | |||
</div> | |||
==X.Org== | ==X.Org== | ||
Esimesena peaks paigaldama omale graafilise keskkonna, mida lubab meile [http://www.x.org/wiki/ X.Org server]. Ühtlasi koos sellega peaks valima omale õiged graafikakaardi draiverid. Võimalusi on kolm: | |||
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">xserver-xorg-video-intel</code> | *<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">xserver-xorg-video-intel</code> Intel'i graafikakaardi puhul | ||
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">xserver-xorg-video-ati</code> | *<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">xserver-xorg-video-ati</code> AMD/ATI graafikakaardi puhul | ||
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">xserver-xorg-video-nouveau</code> | *<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">xserver-xorg-video-nouveau</code> Nvidia graafikakaardi puhul | ||
Draiverid valitud, võib vastavad paketid ära paigaldada: | |||
<pre>sudo apt-get install --no-install-recommends graafikakaardi-draiveri-pakett-siia xorg</pre> | <pre>sudo apt-get install --no-install-recommends graafikakaardi-draiveri-pakett-siia xorg</pre> | ||
==Openbox/ | <div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Kui masinas on Nvidia või AMD graafikakaart, on võimalus paigaldada ka tootja poolt välja lastud suletud lähtekoodiga graafikadraiverid. Nende [https://help.ubuntu.com/community/BinaryDriverHowto paigaldust] autor siinkohal seletama ei hakka. | ||
</div> | |||
<pre>sudo apt-get install --no-install-recommends openbox tint2 xcompmgr gtk2-engines-pixbuf lxde-icon-theme gnome-themes-standard gnome-keyring gvfs alsa-utils network-manager</pre> | |||
==Openbox/tint2== | |||
Järgmisena võiks paigaldada põhilise keskkonna, mille peale hiljem kõik muu ehitada. | |||
Autor soovitab siinkohal aknahaldurit [http://openbox.org/ Openbox] ja paneeli [https://code.google.com/p/tint2/ tint2]. Koos nendega on järgmisesse listi pandud ka näiteks üks ikoonide teema (<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxde-icon-theme</code>), audio tööriistad (<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">alsa-utils</code>), võrgutööriistad (<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">network-manager</code>) jm. | |||
<pre>sudo apt-get install --no-install-recommends openbox tint2 xcompmgr gtk2-engines-pixbuf lxde-icon-theme gnome-themes-standard gnome-keyring policykit-gnome gvfs alsa-utils network-manager</pre> | |||
==Lisa== | ==Lisa== | ||
Põhiline keskkond paigaldatud, jääb nüüd üle vaid lisada sinna ka omale sobivad programmid. Järgnev on üks kimp pakette, millega peaks olema kõik igapäevased tegevused rahuldatud. | |||
<pre>sudo apt-get install --no-install-recommends xfce4-notifyd network-manager-gnome clipit xfce4-power-manager lxterminal geany xarchiver volumeicon-alsa feh pcmanfm firefox</pre> | <pre>sudo apt-get install --no-install-recommends xfce4-notifyd network-manager-gnome clipit xfce4-power-manager lxterminal geany xarchiver volumeicon-alsa feh pcmanfm firefox</pre> | ||
Mõned seletused - <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">geany</code> on tekstiredaktor, <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">pcmanfm</code> on failihaldur ja näiteks <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">xfce4-notifyd</code> on notifikatsiooniserver. | |||
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Kõikide pakettide kohta leiab infot kas Google'st või [http://packages.ubuntu.com/ Ubuntu paketiotsingust]. | |||
</div> | |||
=Seadistamine= | =Seadistamine= | ||
Paketid paigaldatud, peab neid nüüd natuke ka käsitsi seadistama. | |||
==Keskkond== | ==Keskkond== | ||
Faili <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.xinitrc</code> lisatakse käsud, mis teostatakse peale X serveri käivitumist. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[4]</nowiki>]]</sup> Lisame sinna, et käivitataks Openbox (ja [http://dbus.freedesktop.org/doc/dbus-launch.1.html dbus-launch]). | |||
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"> | <pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"> | ||
~/.xinitrc | ~/.xinitrc | ||
Line 43: | Line 82: | ||
exec dbus-launch openbox-session | exec dbus-launch openbox-session | ||
</pre> | </pre> | ||
Kui on soov, et X server käivitataks kohe peale sisselogimist, võib lisada järgneva <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.bash_profile</code> faili <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[5]</nowiki>]]</sup> | |||
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"> | <pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"> | ||
~/.bash_profile | ~/.bash_profile | ||
Line 51: | Line 90: | ||
<nowiki>[[ -z $DISPLAY && $XDG_VTNR -eq 1 ]]</nowiki> && exec startx | <nowiki>[[ -z $DISPLAY && $XDG_VTNR -eq 1 ]]</nowiki> && exec startx | ||
</pre> | </pre> | ||
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Kui neid faile ei eksisteeri, võib need ise luua. | |||
</div> | |||
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>X serverit saab käsitsi käivitada käsuga <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">startx</code>. | |||
</div> | |||
==Programmid== | ==Programmid== | ||
Oma kasutaja tuleb lisada gruppi <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">audio</code>, et audio korralikult töötaks. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[6]</nowiki>]]</sup> Vaheta järgmises reas <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">kasutaja</code> oma kasutajanime vastu. | |||
<pre>sudo adduser | <pre>sudo adduser kasutaja audio</pre> | ||
Vaikimisi ei aktiveeri NetworkManager võrguliideseid. Et seda muuta, tuleks tema konfiguratsioonifailis <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">managed=false</code> vahetada <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">managed=true</code> vastu. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[7]</nowiki>]]</sup> | |||
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"> | <pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"> | ||
/etc/NetworkManager/NetworkManager.conf | /etc/NetworkManager/NetworkManager.conf | ||
Line 66: | Line 110: | ||
==Openbox== | ==Openbox== | ||
Kopeerime Openboxi konfiguratsioonifailid oma kodukausta. | |||
<pre>mkdir -p ~/.config/openbox | <pre>mkdir -p ~/.config/openbox | ||
cp /etc/xdg/openbox/* ~/.config/openbox</pre> | cp /etc/xdg/openbox/* ~/.config/openbox</pre> | ||
===autostart=== | |||
Lisame <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/openbox/autostart</code> faili programmid, mida me tahame, et käivitataks automaatselt koos Openboxiga. | |||
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"> | <pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"> | ||
~/.config/openbox/autostart | ~/.config/openbox/autostart | ||
Line 85: | Line 130: | ||
lxterminal & | lxterminal & | ||
</pre> | </pre> | ||
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>On kasutatud käsku <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">sleep</code>, sest osadele programmidele võib probleeme tekitada koheselt käivitumine. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[8]</nowiki>]]</sup> | |||
</div> | |||
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Pane tähele, et <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/openbox/autostart</code> failis on ka juba ära määratud taustapilt reaga <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">feh --bg-fill /home/user/wallpaper.jpg &</code>. Soovitatav oleks see vahetada millegi reaalselt eksisteeriva vastu. | |||
</div> | |||
Vaikimisi käivitab ka Openbox kõik failid kaustast <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">/etc/xdg/autostart</code>. Et vältida probleemi, et osad programmid käivitatakse mitmekordselt, eemaldame need sellest kaustast. | |||
<pre>sudo rm /etc/xdg/autostart/{nm*,polkit*,xfce4*,clipit*}</pre> | <pre>sudo rm /etc/xdg/autostart/{nm*,polkit*,xfce4*,clipit*}</pre> | ||
===menu.xml=== | |||
Openbox ei uuenda menüüd automaatselt. See tähendab, et kõik programmid, mis paigaldatakse, peab käsitsi menüüsse lisama. Menüü asub failis | |||
<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/openbox/menu.xml</code>. | |||
Autor pakub siinkohal ka üht [http://enos.itcollege.ee/~gvaikre/ubuntu/menu.xml eelnevalt valmis tehtud menüüd], mis sobib käesolevas juhendis paigaldatud programmidega. | |||
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Pakutud menüüs on näiteks arvuti taaskäivitamise käsk seatud järgnevalt: <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">sudo shutdown -r now</code>. See eeldab aga, et kasutajalt ei küsita parooli selle käsu täitmisel. Seda saab saavutada siis, kui anda kasutajale õigus käivitada käsku <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">shutdown</code> ilma parooli küsimata. Käsk eelneva realiseerimiseks on <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">echo '%user ALL = NOPASSWD: /sbin/shutdown' | sudo tee -a /etc/sudoers</code>. | |||
</div> | |||
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Reas <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;"><execute>killall -user kasutaja -15</execute></code> tuleb vahetada <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">kasutaja</code> oma kasutajanime vastu. | |||
</div> | |||
==Välimus== | ==Välimus== | ||
Eelnevalt sai paigaldatud näiteks <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxde-icon-theme</code> ja <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">gnome-themes-standard</code>. Need peab nüüd ka niiöelda aktiveerima. Kuna hetkel kasutatakse samaaegselt nii [http://www.gtk.org/ GTK 2 kui GTK 3'e], peab need mõlemad eraldi paika sättima. | |||
GTK 2 välimuse sättimise jaoks tuleb luua fail nimega <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.gtkrc-2.0</code> ja lisada sinna järgmised read. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[9]</nowiki>]]</sup> | |||
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"> | <pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"> | ||
~/.gtkrc-2.0 | ~/.gtkrc-2.0 | ||
Line 99: | Line 163: | ||
gtk-cursor-theme-name="Adwaita" | gtk-cursor-theme-name="Adwaita" | ||
</pre> | </pre> | ||
GTK 3 ja GTK 2 konfiguratsioonifailidel on väga vähe vahet. Et mitte kõike topelt teha, on lihtsam kirjutada järgmised käsud, mis tekitavad GTK 3 jaoks faili <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/gtk-3.0/settings.ini</code>. | |||
<pre>mkdir ~/.config/gtk-3.0 | <pre>mkdir ~/.config/gtk-3.0 | ||
echo '[Settings]' > ~/.config/gtk-3.0/settings.ini | echo '[Settings]' > ~/.config/gtk-3.0/settings.ini | ||
cat ~/.gtkrc-2.0 >> ~/.config/gtk-3.0/settings.ini | cat ~/.gtkrc-2.0 >> ~/.config/gtk-3.0/settings.ini | ||
sed -i -e 's/"//g' ~/.config/gtk-3.0/settings.ini</pre> | sed -i -e 's/"//g' ~/.config/gtk-3.0/settings.ini</pre> | ||
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Ära kirjuta kunagi pimedalt internetist leitud käske sisse enne, kui sa pole aru saanud, mida need täpselt teevad.</div> | |||
---- | |||
Kõige eelnevaga piirdub Ubuntu Minimali üles seadmine. Taaskäivita oma arvuti käsuga <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">sudo shutdown -r now</code> ja logi sisse. | |||
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Kindlasti ei tööta eelnev juhend ideaalselt iga arvuti ja riistvara puhul. Võib esineda väikseid probleeme, millele leiab lahenduse Google'i abil. Autor soovitab tungivalt ka väga hästi dokumenteeritud [https://wiki.archlinux.org/index.php/Main_Page Arch Linuxi Wikit]. | |||
</div> | |||
=Välimuse muutmine= | =Välimuse muutmine= | ||
Vaikimisi välimus ei pruugi tunduda just kõige meeldivam. Õnneks on aga seda lihtne muuta. | |||
==GTK 2== | ==GTK 2== | ||
Kui oled leidnud internetist omale meeldiva GTK teema, paki see lahti kausta <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.themes</code>. Sarnaselt lähevad ikoonid kausta <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.icons</code>. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[10]</nowiki>]]</sup> | |||
Teema saab sättida failis <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.gtkrc-2.0</code>. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[9]</nowiki>]]</sup> | |||
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"> | <pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"> | ||
~/.gtkrc-2.0 | ~/.gtkrc-2.0 | ||
</pre> | </pre> | ||
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"> | <pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"> | ||
gtk-theme-name="gtk | gtk-theme-name="gtk teema nimi siia" | ||
gtk-icon-theme-name="ikoonide | gtk-icon-theme-name="ikoonide teema nimi siia" | ||
gtk-font-name="fondi nimi ja suurus siia" | gtk-font-name="fondi nimi ja suurus siia" | ||
gtk-cursor-theme-name="kursorite | gtk-cursor-theme-name="kursorite teema nimi siia" | ||
</pre> | </pre> | ||
Eelneva tegemiseks on olemas ka järgmised graafilise liidesega programmid: | |||
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxappearance</code> | *<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxappearance</code> | ||
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">gtk-chtheme</code> | *<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">gtk-chtheme</code> | ||
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Juhendi loomise seisuga ei tööta Ubuntus <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxappearance</code> korrektselt. Soovitatav on teemat vahetada käsitsi. | |||
</div> | |||
==GTK 3== | ==GTK 3== | ||
Ilmselt on alla laaditud GTK 2 teemaga kaasa tulnud ka sellega sobiv GTK 3 teema. Kuna ilmselt vahetatakse teemasid mitmeid kordi, on selle määramiseks kõige lihtsam teha järgmine script, mis kopeerib GTK 2 konfiguratsioonifaili ja muudab selle GTK 3 jaoks sobivaks. | |||
<pre>#!/bin/bash | <pre>#!/bin/bash | ||
Line 131: | Line 207: | ||
cat ~/.gtkrc-2.0 >> ~/.config/gtk-3.0/settings.ini | cat ~/.gtkrc-2.0 >> ~/.config/gtk-3.0/settings.ini | ||
sed -i -e 's/"//g' ~/.config/gtk-3.0/settings.ini</pre> | sed -i -e 's/"//g' ~/.config/gtk-3.0/settings.ini</pre> | ||
Eelneva tegemiseks on olemas ka järgmine graafilise liidesega programm: | |||
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxappearance</code> | *<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxappearance</code> | ||
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Juhendi loomise seisuga ei tööta Ubuntus <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxappearance</code> korrektselt. Soovitatav on teemat vahetada käsitsi. | |||
</div> | |||
==Openbox== | ==Openbox== | ||
Openboxi teemad lähevad sarnaselt GTK teemadega kausta <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.themes</code> ja määratakse failis <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/openbox/rc.xml</code>. | |||
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"> | <pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"> | ||
~/.config/openbox/rc.xml | ~/.config/openbox/rc.xml | ||
Line 142: | Line 221: | ||
... | ... | ||
<theme> | <theme> | ||
<name>openboxi | <name>openboxi teema nimi siia</name> | ||
... | |||
</pre> | </pre> | ||
Eelneva tegemiseks on olemas ka järgmine graafilise liidesega programm: | |||
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">obconf</code> | *<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">obconf</code> | ||
== | ==tint2== | ||
tint2 konfiguratsioonifail asub <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/tint2/tint2rc</code>. Selle modifitseerimise kohta leiab internetist palju [https://code.google.com/p/tint2/wiki/Configure infot]. | |||
< | |||
Eelneva tegemiseks on olemas ka järgmine graafilise liidesega programm: | |||
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">tintwizard</code> | *<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">tintwizard</code> (ei leidu repodes) | ||
==Fondid== | ==Fondid== | ||
Võib tunduda, et fondid ei ole vaikimisi kõige ilusamad. Need võivad olla karvaste äärtega või just vastupidiselt udused. Asi ei ole fontides endas, vaid selles, kuidas need fondid esitatakse. | |||
Seda saab muuta, kui paigaldada omale [http://www.infinality.net/ infinality] parandused. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[11]</nowiki>]]</sup> | |||
Laeme need alla, pakime lahti ja paigaldame need. | |||
<pre>wget enos.itcollege.ee/~gvaikre/ubuntu/infinality.tar.gz | <pre>wget enos.itcollege.ee/~gvaikre/ubuntu/infinality.tar.gz | ||
tar -zxvf infinality.tar.gz | tar -zxvf infinality.tar.gz | ||
sudo dpkg -i *.deb | sudo dpkg -i *.deb</pre> | ||
sudo apt-get install --no-install-recommends ttf-mscorefonts-installer xfonts-terminus dpkg-dev | |||
sudo bash /etc/fonts/infinality/infctl.sh setstyle</pre> | Soovitatav on paigaldada ka järgmised paketid, mis sisaldavad Microsofti fonte ja terminalifonti Terminus. | ||
<pre>sudo apt-get install --no-install-recommends ttf-mscorefonts-installer xfonts-terminus dpkg-dev</pre> | |||
Järgneva käsuga määratakse, millise keskkonna fontide esitamist simuleeritakse. Kuna eelnevalt sai paigaldatud Microsofti fondid, oleks mõttekas valida win7. | |||
<pre>sudo bash /etc/fonts/infinality/infctl.sh setstyle</pre> | |||
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Pakett <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">dpkg-dev</code> paigaldatakse, sest muidu võivad infinality'ga seoses esile tulla mitmed häirivad veateated. | |||
</div> | |||
< | <div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Infinality paketid on autor kompileerinud [https://github.com/chenxiaolong/Debian-Packages chenxiaolong'i GitHubist] 64-bitisel süsteemil. Kui tuleb välja uuendatud versioon või kui kasutatakse 32-bitist süsteemi, oleks hea mõte need sealt uuesti kompileerida. | ||
</div> | |||
=Kokkuvõte= | =Kokkuvõte= | ||
[[File:ubuntu_minimal.png|thumb|Ubuntu | [[File:ubuntu_minimal.png|thumb|Lõpptulemus võiks välja näha näiteks selline]] | ||
Autor on käesolevasse artiklisse kokku kogunud erinevatest allikatest saadud informatsiooni ning kõike arvesse võttes kokku pannud juhendi, mis töötab käesoleva Ubuntu versiooniga (13.10). On läbi proovitud nii virtuaalselt (kasutades [https://www.virtualbox.org/ VirtualBox'i]) kui ka päris-riistvara peale paigaldatult. | |||
Kõik paketid, mis siin artiklis soovitatakse paigaldada, on üks võimalik valik ja peegeldab vaid autori enda harjumusi. Kõik igapäevaprogrammid, nagu näiteks tekstiredaktor ja veebilehitseja, võib vabalt ümber vahetada endale sobivaks. Teisi pakette ei soovita vahetada, sest siis ei saa garanteerida, et kõik töötab. | |||
Antud artiklis käidi üle kõigest (mitte laskudes ülimatesse detailidesse nagu näiteks USB pealt alglaadimine), mis võib küsimusi ja probleeme tekitada Ubuntu Minimali paigaldamisel. Alustati alglaadiva USB pulga tegemisest ja ei jäänud puutumata ka hilisemad muudatused, et teha keskkond just kasutajale endale sobivaks. Näiteks on seletatud ka teema- ja fontide vahetus. | |||
Ubuntu Minimal on hea valik, kui soovitakse omale minimaalset, kuid igati funktsionaalset Ubuntu installatsiooni. Lisaks on sarnane lähenemine rangelt soovitatav aeglasemate ja vanemate arvutite puhul, sest selline lahendus on isegi näiteks [http://xubuntu.org/ Xubuntu] ja [http://www.lubuntu.net/ Lubuntuga] võrreldes veelgi vähenõudlikum. | |||
=Kasutatud allikad= | =Kasutatud allikad= | ||
#[http:// | #[https://help.ubuntu.com/community/Installation/MinimalCD Installation/MinimalCD - Community Ubuntu Documentation] | ||
#[http:// | #[https://help.ubuntu.com/community/Installation/FromImgFiles Installation/FromImgFiles - Community Ubuntu Documentation] | ||
#[https://wiki.archlinux.org/index.php/USB_Flash_Installation_Media#In_GNU.2FLinux USB Flash Installation Media - Arch Linux Wiki] | |||
#[https://wiki.archlinux.org/index.php/Xinitrc xinitrc - Arch Linux Wiki] | |||
#[https://wiki.archlinux.org/index.php/Start_X_at_Login Start X at Login - Arch Linux Wiki] | |||
#[https://wiki.debian.org/ALSA#Checklist ALSA#Checklist - Debian Wiki] | |||
#[http://askubuntu.com/questions/71159/network-manager-says-device-not-managed network manager says “device not managed” - AskUbuntu] | |||
#[http://crunchbanglinux.org/wiki/howto/autostart_programs#the_sleep_invocation Autostart Programs#The Sleep Invocation - CrunchBang Linux Wiki] | |||
#[https://wiki.archlinux.org/index.php/GTK%2B#GTK.2B_2.x GTK+ - Arch Linux Wiki] | |||
#[http://wiki.xfce.org/howto/install_new_themes How To Install New Themes - Xfce Wiki] | |||
#[http://forums.debian.net/viewtopic.php?f=16&t=88545 HOWTO install infinality font-settings for Debian - Debian User Forums] | |||
=Kasulikud lingid= | |||
* [https://wiki.archlinux.org/index.php/Openbox Openbox - Arch Linux Wiki] | |||
* [https://wiki.archlinux.org/index.php/Tint2 tint2 - Arch Linux Wiki] | |||
* [https://wiki.archlinux.org/index.php?title=List_of_Applications List of Applications - Arch Linux Wiki] | |||
=Autor= | =Autor= | ||
Gert Vaikre A21 | Gert Vaikre A21 | ||
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]] | [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]] |
Latest revision as of 17:40, 2 January 2014
Aktuaalsus
Järgnev juhend on aktuaalne 1. detsembri seisuga 2013. Kõige uuem Ubuntu on hetkel 13.10.
Sissejuhatus
Kui laadida alla netist omale näiteks praegu kõige uuem Ubuntu (13.10) ja see enda arvutisse paigaldada, tuleb sellega kaasa ka väga palju ebavajalikku. Ilmselt ei ole kasutajal vaja neid mitmeid tekstiredaktoreid ja kolme erinevat muusikapleierit. Lihtne on neid küll eemaldada, aga miks mitte alustada kohe algusest, paigaldades omale just need programmid ja just selline keskkond, mis meelepärane on. Siin tulebki appi Ubuntu Minimal.
Ubuntu Minimal on Linux'i distributsioon, kus ei ole peale põhipakettide paigaldatud mitte midagi muud. Graafilise keskkonna, sobivate programmide jm paigaldamine on täielikult kasutaja enda kätes.
Järgnev juhend on vaid ühe võimaliku minimalistliku keskkonna loomise kohta. Igaühel on õigus teha siin muudatusi ja paketid vahetada ära omale sobivaks, kuid siis ei saa autor garanteerida, et ka kõik pärast töötab.
Ettevalmistus
Kõigepealt peaks alla laadima omale Ubuntu Minimal ISO, mis on kõigest 35MB. Et see oma arvutisse paigaldada, on soovitatav see ISO kirjutada USB pulgale.
Windows
Windowsi all on kõige parem tööriist sellise asja jaoks Win32DiskImager. Programm on iseenesest mõistetav - tuleb valida tõmmatud ISO fail, mälupulk ja vajutada Write. [2]
Linux
Linuxi all saab sellise asja jaoks kasutada tööriista dd
. [3] Süntaks on järgmine:
dd if=iso-fail-siia of=usb-pulk-siia
Paigaldamine
Autor eeldab, et USB'lt alglaadimine ja Ubuntu enda paigaldamine ei nõua täpsemaid juhiseid. Soovitatav on, et paigaldusprotsessi ajal ei valitud ühtegi lisapaketti.
Nagu eelnevalt mainitud, on järgnevad paketid kõik vaid üks võimalik valik. Autor on näite jaoks valinud lihtsa Openbox/tint2 keskkonna. Paketid on kergemaks jälgimiseks jaotatud kolme rühma.
X.Org
Esimesena peaks paigaldama omale graafilise keskkonna, mida lubab meile X.Org server. Ühtlasi koos sellega peaks valima omale õiged graafikakaardi draiverid. Võimalusi on kolm:
xserver-xorg-video-intel
Intel'i graafikakaardi puhulxserver-xorg-video-ati
AMD/ATI graafikakaardi puhulxserver-xorg-video-nouveau
Nvidia graafikakaardi puhul
Draiverid valitud, võib vastavad paketid ära paigaldada:
sudo apt-get install --no-install-recommends graafikakaardi-draiveri-pakett-siia xorg
Openbox/tint2
Järgmisena võiks paigaldada põhilise keskkonna, mille peale hiljem kõik muu ehitada.
Autor soovitab siinkohal aknahaldurit Openbox ja paneeli tint2. Koos nendega on järgmisesse listi pandud ka näiteks üks ikoonide teema (lxde-icon-theme
), audio tööriistad (alsa-utils
), võrgutööriistad (network-manager
) jm.
sudo apt-get install --no-install-recommends openbox tint2 xcompmgr gtk2-engines-pixbuf lxde-icon-theme gnome-themes-standard gnome-keyring policykit-gnome gvfs alsa-utils network-manager
Lisa
Põhiline keskkond paigaldatud, jääb nüüd üle vaid lisada sinna ka omale sobivad programmid. Järgnev on üks kimp pakette, millega peaks olema kõik igapäevased tegevused rahuldatud.
sudo apt-get install --no-install-recommends xfce4-notifyd network-manager-gnome clipit xfce4-power-manager lxterminal geany xarchiver volumeicon-alsa feh pcmanfm firefox
Mõned seletused - geany
on tekstiredaktor, pcmanfm
on failihaldur ja näiteks xfce4-notifyd
on notifikatsiooniserver.
Seadistamine
Paketid paigaldatud, peab neid nüüd natuke ka käsitsi seadistama.
Keskkond
Faili ~/.xinitrc
lisatakse käsud, mis teostatakse peale X serveri käivitumist. [4] Lisame sinna, et käivitataks Openbox (ja dbus-launch).
~/.xinitrc
... exec dbus-launch openbox-session
Kui on soov, et X server käivitataks kohe peale sisselogimist, võib lisada järgneva ~/.bash_profile
faili [5]
~/.bash_profile
... [[ -z $DISPLAY && $XDG_VTNR -eq 1 ]] && exec startx
Programmid
Oma kasutaja tuleb lisada gruppi audio
, et audio korralikult töötaks. [6] Vaheta järgmises reas kasutaja
oma kasutajanime vastu.
sudo adduser kasutaja audio
Vaikimisi ei aktiveeri NetworkManager võrguliideseid. Et seda muuta, tuleks tema konfiguratsioonifailis managed=false
vahetada managed=true
vastu. [7]
/etc/NetworkManager/NetworkManager.conf
... [ifupdown] managed=true
Openbox
Kopeerime Openboxi konfiguratsioonifailid oma kodukausta.
mkdir -p ~/.config/openbox cp /etc/xdg/openbox/* ~/.config/openbox
autostart
Lisame ~/.config/openbox/autostart
faili programmid, mida me tahame, et käivitataks automaatselt koos Openboxiga.
~/.config/openbox/autostart
... xcompmgr & (sleep 1s && tint2) & (sleep 1s && xfce4-power-manager) & (sleep 1s && volumeicon) & (sleep 1s && clipit) & (sleep 3s && nm-applet) & /usr/lib/policykit-1-gnome/polkit-gnome-authentication-agent-1 & feh --bg-fill /home/user/wallpaper.jpg & lxterminal &
Vaikimisi käivitab ka Openbox kõik failid kaustast /etc/xdg/autostart
. Et vältida probleemi, et osad programmid käivitatakse mitmekordselt, eemaldame need sellest kaustast.
sudo rm /etc/xdg/autostart/{nm*,polkit*,xfce4*,clipit*}
Openbox ei uuenda menüüd automaatselt. See tähendab, et kõik programmid, mis paigaldatakse, peab käsitsi menüüsse lisama. Menüü asub failis
~/.config/openbox/menu.xml
.
Autor pakub siinkohal ka üht eelnevalt valmis tehtud menüüd, mis sobib käesolevas juhendis paigaldatud programmidega.
Välimus
Eelnevalt sai paigaldatud näiteks lxde-icon-theme
ja gnome-themes-standard
. Need peab nüüd ka niiöelda aktiveerima. Kuna hetkel kasutatakse samaaegselt nii GTK 2 kui GTK 3'e, peab need mõlemad eraldi paika sättima.
GTK 2 välimuse sättimise jaoks tuleb luua fail nimega ~/.gtkrc-2.0
ja lisada sinna järgmised read. [9]
~/.gtkrc-2.0
gtk-theme-name="Adwaita" gtk-icon-theme-name="nuoveXT2" gtk-font-name="Sans 9" gtk-cursor-theme-name="Adwaita"
GTK 3 ja GTK 2 konfiguratsioonifailidel on väga vähe vahet. Et mitte kõike topelt teha, on lihtsam kirjutada järgmised käsud, mis tekitavad GTK 3 jaoks faili ~/.config/gtk-3.0/settings.ini
.
mkdir ~/.config/gtk-3.0 echo '[Settings]' > ~/.config/gtk-3.0/settings.ini cat ~/.gtkrc-2.0 >> ~/.config/gtk-3.0/settings.ini sed -i -e 's/"//g' ~/.config/gtk-3.0/settings.ini
Kõige eelnevaga piirdub Ubuntu Minimali üles seadmine. Taaskäivita oma arvuti käsuga sudo shutdown -r now
ja logi sisse.
Välimuse muutmine
Vaikimisi välimus ei pruugi tunduda just kõige meeldivam. Õnneks on aga seda lihtne muuta.
GTK 2
Kui oled leidnud internetist omale meeldiva GTK teema, paki see lahti kausta ~/.themes
. Sarnaselt lähevad ikoonid kausta ~/.icons
. [10]
Teema saab sättida failis ~/.gtkrc-2.0
. [9]
~/.gtkrc-2.0
gtk-theme-name="gtk teema nimi siia" gtk-icon-theme-name="ikoonide teema nimi siia" gtk-font-name="fondi nimi ja suurus siia" gtk-cursor-theme-name="kursorite teema nimi siia"
Eelneva tegemiseks on olemas ka järgmised graafilise liidesega programmid:
lxappearance
gtk-chtheme
GTK 3
Ilmselt on alla laaditud GTK 2 teemaga kaasa tulnud ka sellega sobiv GTK 3 teema. Kuna ilmselt vahetatakse teemasid mitmeid kordi, on selle määramiseks kõige lihtsam teha järgmine script, mis kopeerib GTK 2 konfiguratsioonifaili ja muudab selle GTK 3 jaoks sobivaks.
#!/bin/bash rm ~/.config/gtk-3.0/settings.ini echo '[Settings]' > ~/.config/gtk-3.0/settings.ini cat ~/.gtkrc-2.0 >> ~/.config/gtk-3.0/settings.ini sed -i -e 's/"//g' ~/.config/gtk-3.0/settings.ini
Eelneva tegemiseks on olemas ka järgmine graafilise liidesega programm:
lxappearance
Openbox
Openboxi teemad lähevad sarnaselt GTK teemadega kausta ~/.themes
ja määratakse failis ~/.config/openbox/rc.xml
.
~/.config/openbox/rc.xml
... <theme> <name>openboxi teema nimi siia</name> ...
Eelneva tegemiseks on olemas ka järgmine graafilise liidesega programm:
obconf
tint2
tint2 konfiguratsioonifail asub ~/.config/tint2/tint2rc
. Selle modifitseerimise kohta leiab internetist palju infot.
Eelneva tegemiseks on olemas ka järgmine graafilise liidesega programm:
tintwizard
(ei leidu repodes)
Fondid
Võib tunduda, et fondid ei ole vaikimisi kõige ilusamad. Need võivad olla karvaste äärtega või just vastupidiselt udused. Asi ei ole fontides endas, vaid selles, kuidas need fondid esitatakse.
Seda saab muuta, kui paigaldada omale infinality parandused. [11]
Laeme need alla, pakime lahti ja paigaldame need.
wget enos.itcollege.ee/~gvaikre/ubuntu/infinality.tar.gz tar -zxvf infinality.tar.gz sudo dpkg -i *.deb
Soovitatav on paigaldada ka järgmised paketid, mis sisaldavad Microsofti fonte ja terminalifonti Terminus.
sudo apt-get install --no-install-recommends ttf-mscorefonts-installer xfonts-terminus dpkg-dev
Järgneva käsuga määratakse, millise keskkonna fontide esitamist simuleeritakse. Kuna eelnevalt sai paigaldatud Microsofti fondid, oleks mõttekas valida win7.
sudo bash /etc/fonts/infinality/infctl.sh setstyle
Kokkuvõte
Autor on käesolevasse artiklisse kokku kogunud erinevatest allikatest saadud informatsiooni ning kõike arvesse võttes kokku pannud juhendi, mis töötab käesoleva Ubuntu versiooniga (13.10). On läbi proovitud nii virtuaalselt (kasutades VirtualBox'i) kui ka päris-riistvara peale paigaldatult.
Kõik paketid, mis siin artiklis soovitatakse paigaldada, on üks võimalik valik ja peegeldab vaid autori enda harjumusi. Kõik igapäevaprogrammid, nagu näiteks tekstiredaktor ja veebilehitseja, võib vabalt ümber vahetada endale sobivaks. Teisi pakette ei soovita vahetada, sest siis ei saa garanteerida, et kõik töötab.
Antud artiklis käidi üle kõigest (mitte laskudes ülimatesse detailidesse nagu näiteks USB pealt alglaadimine), mis võib küsimusi ja probleeme tekitada Ubuntu Minimali paigaldamisel. Alustati alglaadiva USB pulga tegemisest ja ei jäänud puutumata ka hilisemad muudatused, et teha keskkond just kasutajale endale sobivaks. Näiteks on seletatud ka teema- ja fontide vahetus.
Ubuntu Minimal on hea valik, kui soovitakse omale minimaalset, kuid igati funktsionaalset Ubuntu installatsiooni. Lisaks on sarnane lähenemine rangelt soovitatav aeglasemate ja vanemate arvutite puhul, sest selline lahendus on isegi näiteks Xubuntu ja Lubuntuga võrreldes veelgi vähenõudlikum.
Kasutatud allikad
- Installation/MinimalCD - Community Ubuntu Documentation
- Installation/FromImgFiles - Community Ubuntu Documentation
- USB Flash Installation Media - Arch Linux Wiki
- xinitrc - Arch Linux Wiki
- Start X at Login - Arch Linux Wiki
- ALSA#Checklist - Debian Wiki
- network manager says “device not managed” - AskUbuntu
- Autostart Programs#The Sleep Invocation - CrunchBang Linux Wiki
- GTK+ - Arch Linux Wiki
- How To Install New Themes - Xfce Wiki
- HOWTO install infinality font-settings for Debian - Debian User Forums
Kasulikud lingid
Autor
Gert Vaikre A21