Raspberry Pi valvekaamera: Difference between revisions
No edit summary |
No edit summary |
||
Line 41: | Line 41: | ||
* jms | * jms | ||
== Installeerimine == | == Riistvara ühendamine == | ||
== Installeerimine <ref group=src>https://www.raspberrypi.org/documentation/installation/installing-images/README.md Raspbiani installeerimine. Vaadatud: 25.10.2017</ref>== | |||
''Kuna vastavalt SD spetsifikatsioonile formaadivad tööriistad SD kaardid > 32GB vaikimisi ExFat failisüsteemi, aga Raspberry Pi GPU-le laetud alglaadur (bootloader) toetab vaid FAT16 ja FAT32 lugemist, siis tuleb SD kaardid üle formaatida FAT32-s. <ref group=src>https://www.sdcard.org/developers/overview/capacity/ SD mahu standardid. Vaadatud 25.10.2017</ref><ref group=src>https://www.raspberrypi.org/documentation/installation/sdxc_formatting.md SD kaardi konverteerimine Raspberry Pi tarbeks. Vaadatud 25.10.2017</ref>'' | |||
=== Mac === | === Mac === | ||
Kasutame käsurea utiliiti '''diskutil'''<ref group=ext>diskutil https://developer.apple.com/legacy/library/documentation/Darwin/Reference/ManPages/man8/diskutil.8.html</ref>. | Kasutame käsurea utiliiti '''diskutil'''<ref group=ext>diskutil https://developer.apple.com/legacy/library/documentation/Darwin/Reference/ManPages/man8/diskutil.8.html</ref>. | ||
Alustame sellest, et kuvame kõik seadmed, mis süsteemile nähtavad on, et valmistada ette mälukaart. Kasutame selleks käsku <code>diskutil list [-plist] [device]</code> | Alustame sellest, et kuvame kõik seadmed, mis süsteemile nähtavad on, et valmistada ette mälukaart. Kasutame selleks käsku <code>diskutil list [-plist] [device]</code>. | ||
'''Näide:''' | '''Näide:''' | ||
<source lang="bash"> | <source lang="bash"> | ||
diskutil list | |||
</source> | |||
Väljund: | |||
<source lang="bash"> | |||
/dev/disk0 (internal, physical): | /dev/disk0 (internal, physical): | ||
#: TYPE NAME SIZE IDENTIFIER | #: TYPE NAME SIZE IDENTIFIER | ||
Line 74: | Line 80: | ||
''Antud artiklis kasutame /dev/disk2 seadet sest see on meie mälukaart, kuhu me Raspbiani peale paneme.'' | ''Antud artiklis kasutame /dev/disk2 seadet sest see on meie mälukaart, kuhu me Raspbiani peale paneme.'' | ||
Et näha, mis formaati saab konverteerida ja milline peab olema parameetri kirjapilt, kasutame käsku <code>diskutil listFilesystems [-plist]</code> | Et näha, mis formaati saab konverteerida ja milline peab olema parameetri kirjapilt, kasutame käsku <code>diskutil listFilesystems [-plist]</code>. | ||
'''Näide:''' | '''Näide:''' | ||
<source lang="bash"> | <source lang="bash"> | ||
diskutil listFilesystems | |||
</source> | |||
Väljund: | |||
<source lang="bash"> | |||
Formattable file systems | Formattable file systems | ||
Line 105: | Line 114: | ||
</source> | </source> | ||
Konverteerime mälukaardi FAT32 formaati ja paneme nimeks RASPBIAN (peab olema läbiva suure tähega). Kasutame selleks käsku <code>diskutil eraseDisk <format> <NAME> [APM[Format] | MBR[Format] | GPT[Format]] <device></code> | |||
Konverteerime mälukaardi FAT32 formaati ja paneme nimeks RASPBIAN (peab olema läbiva suure tähega). Kasutame selleks käsku <code>diskutil eraseDisk <format> <NAME> [APM[Format] | MBR[Format] | GPT[Format]] <device></code>. | |||
'''Näide:''' | '''Näide:''' | ||
<source lang="bash"> | <source lang="bash"> | ||
diskutil eraseDisk FAT32 RASPBIAN MBRFormat /dev/disk2 | |||
</source> | |||
Väljund: | |||
<source lang="bash"> | |||
Started erase on disk2 | Started erase on disk2 | ||
Unmounting disk | Unmounting disk | ||
Line 122: | Line 135: | ||
</source> | </source> | ||
Laeme alla ja pakime lahti Raspbian operatsioonisüsteemi. Lahti pakkimiseks kasutame '''TAR''' utiliiti ja käsku <code>tar -xf <archive-filename></code> | Laeme alla ja pakime lahti Raspbian operatsioonisüsteemi. Lahti pakkimiseks kasutame '''TAR'''<ref group=ext>TAR https://developer.apple.com/legacy/library/documentation/Darwin/Reference/ManPages/man1/tar.1.html</ref> utiliiti ja käsku <code>tar -xf <archive-filename></code>. | ||
'''Näide:''' | '''Näide (asukohaks kaust, kus pakk asub):''' | ||
<source lang="bash"> | <source lang="bash"> | ||
tar -xf 2017-09-07-raspbian-stretch.zip | |||
</source> | </source> | ||
Kirjutame lahti pakitud tõmmise mälukaardile '''dd''' utiliidi käsuga <code></code> | Kirjutame lahti pakitud tõmmise mälukaardile '''dd'''<ref group=ext>dd https://developer.apple.com/legacy/library/documentation/Darwin/Reference/ManPages/man1/dd.1.html</ref> utiliidi käsuga <code>dd [bs=n if=[file] of=[file] conv=[value]]</code>.<ref group=src>https://www.raspberrypi.org/documentation/installation/installing-images/mac.md Vaadatud: 25.10.2017</ref> | ||
'''Näide:''' | '''Näide:''' | ||
Ühendame seadme lahti: | |||
<source lang="bash"> | |||
diskutil unmountDisk /dev/disk2 | |||
</source> | |||
Väljund: | |||
<source lang="bash"> | |||
Unmount of all volumes on disk2 was successful | |||
</source> | |||
Kirjutame tõmmise kaardile (asukohaks kaust, kus tõmmis asub): | |||
<source lang="bash"> | |||
dd bs=1m if=2017-09-07-raspbian-stretch.img of=/dev/disk2 conv=sync | |||
</source> | |||
Väljund<ref>Võib üksjagu aega võtta enne, kui terminali aknasse mingit informatsiooni ilmub. Aktiivsuse jälgimiseks avada Activity Monitor, Disk vaheleht, dd protsess. Bytes written ja Bytes read näitab ära kui palju on tõmmisest andmeid kirjutatud ja loetud.</ref>: | |||
<source lang="bash"> | <source lang="bash"> | ||
4688+1 records in | |||
4689+0 records out | |||
4916772864 bytes transferred in 1716.593197 secs (2864262 bytes/sec) | |||
</source> | |||
Väljastame mälukaardi diskutiliidiga: | |||
<source lang="bash"> | |||
diskutil eject /dev/disk2 | |||
</source> | |||
Väljund: | |||
<source lang="bash"> | |||
Disk /dev/disk2 ejected | |||
</source> | </source> | ||
Line 141: | Line 178: | ||
== Raspbiani seadistamine == | == Raspbiani seadistamine == | ||
''Jätkamise eelduseks on, et eelinstalleeritud mälukaart on sisestatud Raspberry Pi lugejasse.'' | |||
Kõige esimese asjana ühendame Raspberry Pi võrku, et saaksime edasised toimingud mugavalt üle SSH teha. | |||
== Kaamera seadistamine == | == Kaamera seadistamine == | ||
Line 147: | Line 187: | ||
== Vaata lisaks == | == Vaata lisaks == | ||
tar https://wiki.itcollege.ee/index.php/Tar_kasutamine | |||
dd https://wiki.itcollege.ee/index.php/Dd | |||
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Getting_started_with_Raspberry_Pi | |||
ssh https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ssh | |||
ssh võtmega autentimine https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ssh_authorized_keys_fail | |||
== Kasutatud allikad == | == Kasutatud allikad == |
Revision as of 17:19, 25 October 2017
Süsteemi kirjeldus
Eeldused
- Oskus lugeda tehnilisi dokumentatsioone.
- Algteadmised linuxi käsureast.
- Algteadmised programmeerimisest (et skriptide sisu mõista ja vastavalt vajadustele muuta).
- Oskus käsitleda jootekolbi tuleb kasuks.
- Loomingulisus.
Riistvara
- Raspberry Pi mikroarvuti [1]
- Pi kaameramoodul [2] või Pi infrapuna kaameramoodul (Pi NoIR) [3]
- 10 klass mälukaart [4]
- Wifi pulk või LAN kaabel [5] [6]
- Toiteplokk [6]
- Korpus [7]
- Klaviatuur
- Hiir
- Monitor
Lisad
- Mälupulk, et lokaalselt bufferdada või kohe suurem mälukaart
- PIR ehk infrapunaliikumisandur
- Emane-emane ühendusjuhtmed PIR-ile, kui neid kaasas pole (jumper wire F/F)
- Katkematu vooluallika tarbeks võib veel lisada ka akupanga -n8
- Lisada võib ka telefonile mõeldud kaamera objektiivi adapteri, et vaatevälja suurendada (wide angle lens) või miks mitte kalasilma või teleobjektiivi. -n9
Tarkvara
- Raspbian operatsioonisüsteem[ext 1]
- SD-kaardi formaatimise utiliit (nt Windows ja Mac: SD Formatter[ext 2]; Linux: GParted[ext 3])
- lahti pakkija (nt Windows: 7-Zip[ext 4]; Linux: Unzip[ext 5]; Mac: The Unarchiver[ext 6])
- tõmmise kirjutamise utiliit (nt Etcher- toetab nii Windowsi, Linuxit kui ka Maci[ext 7])
NB! Kuigi välja on toodud graafilise liidesega tarkvarad, siis õppe eesmärgil kasutatakse antud artiklis maksimaalselt käsurea vahendeid (sudo õigustes).
Töövahendid
- Jootmisvahendid
- Kruvikeeraja
- Kartonginuga
- Kuumaliim
- Teip
- jms
Riistvara ühendamine
Installeerimine [src 1]
Kuna vastavalt SD spetsifikatsioonile formaadivad tööriistad SD kaardid > 32GB vaikimisi ExFat failisüsteemi, aga Raspberry Pi GPU-le laetud alglaadur (bootloader) toetab vaid FAT16 ja FAT32 lugemist, siis tuleb SD kaardid üle formaatida FAT32-s. [src 2][src 3]
Mac
Kasutame käsurea utiliiti diskutil[ext 8].
Alustame sellest, et kuvame kõik seadmed, mis süsteemile nähtavad on, et valmistada ette mälukaart. Kasutame selleks käsku diskutil list [-plist] [device]
.
Näide:
diskutil list
Väljund:
/dev/disk0 (internal, physical):
#: TYPE NAME SIZE IDENTIFIER
0: GUID_partition_scheme *121.3 GB disk0
1: EFI EFI 209.7 MB disk0s1
2: Apple_CoreStorage Macintosh HD 120.5 GB disk0s2
3: Apple_Boot Recovery HD 650.0 MB disk0s3
/dev/disk1 (internal, virtual):
#: TYPE NAME SIZE IDENTIFIER
0: Apple_HFS Macintosh HD +120.1 GB disk1
Logical Volume on disk0s2
A311BC5A-A369-4C74-8FBB-E76B7904BB6D
Unlocked Encrypted
/dev/disk2 (internal, physical):
#: TYPE NAME SIZE IDENTIFIER
0: FDisk_partition_scheme *7.9 GB disk2
1: Windows_NTFS Untitled 7.9 GB disk2s1
Antud artiklis kasutame /dev/disk2 seadet sest see on meie mälukaart, kuhu me Raspbiani peale paneme.
Et näha, mis formaati saab konverteerida ja milline peab olema parameetri kirjapilt, kasutame käsku diskutil listFilesystems [-plist]
.
Näide:
diskutil listFilesystems
Väljund:
Formattable file systems
These file system personalities can be used for erasing and partitioning.
When specifying a personality as a parameter to a verb, case is not considered.
Certain common aliases (also case-insensitive) are listed below as well.
-------------------------------------------------------------------------------
PERSONALITY USER VISIBLE NAME
-------------------------------------------------------------------------------
ExFAT ExFAT
Free Space Free Space
(or) free
MS-DOS MS-DOS (FAT)
MS-DOS FAT12 MS-DOS (FAT12)
MS-DOS FAT16 MS-DOS (FAT16)
MS-DOS FAT32 MS-DOS (FAT32)
(or) fat32
HFS+ Mac OS Extended
Case-sensitive HFS+ Mac OS Extended (Case-sensitive)
(or) hfsx
Case-sensitive Journaled HFS+ Mac OS Extended (Case-sensitive, Journaled)
(or) jhfsx
Journaled HFS+ Mac OS Extended (Journaled)
(or) jhfs+
Konverteerime mälukaardi FAT32 formaati ja paneme nimeks RASPBIAN (peab olema läbiva suure tähega). Kasutame selleks käsku diskutil eraseDisk <format> <NAME> [APM[Format] | MBR[Format] | GPT[Format]] <device>
.
Näide:
diskutil eraseDisk FAT32 RASPBIAN MBRFormat /dev/disk2
Väljund:
Started erase on disk2
Unmounting disk
Creating the partition map
Waiting for partitions to activate
Formatting disk2s1 as MS-DOS (FAT32) with name RASPBIAN
512 bytes per physical sector
/dev/rdisk2s1: 15485368 sectors in 1935671 FAT32 clusters (4096 bytes/cluster)
bps=512 spc=8 res=32 nft=2 mid=0xf8 spt=32 hds=255 hid=8192 drv=0x80 bsec=15515648 bspf=15123 rdcl=2 infs=1 bkbs=6
Mounting disk
Finished erase on disk2
Laeme alla ja pakime lahti Raspbian operatsioonisüsteemi. Lahti pakkimiseks kasutame TAR[ext 9] utiliiti ja käsku tar -xf <archive-filename>
.
Näide (asukohaks kaust, kus pakk asub):
tar -xf 2017-09-07-raspbian-stretch.zip
Kirjutame lahti pakitud tõmmise mälukaardile dd[ext 10] utiliidi käsuga dd [bs=n if=[file] of=[file] conv=[value]]
.[src 4]
Näide:
Ühendame seadme lahti:
diskutil unmountDisk /dev/disk2
Väljund:
Unmount of all volumes on disk2 was successful
Kirjutame tõmmise kaardile (asukohaks kaust, kus tõmmis asub):
dd bs=1m if=2017-09-07-raspbian-stretch.img of=/dev/disk2 conv=sync
Väljund[8]:
4688+1 records in
4689+0 records out
4916772864 bytes transferred in 1716.593197 secs (2864262 bytes/sec)
Väljastame mälukaardi diskutiliidiga:
diskutil eject /dev/disk2
Väljund:
Disk /dev/disk2 ejected
Linux
Windows
Raspbiani seadistamine
Jätkamise eelduseks on, et eelinstalleeritud mälukaart on sisestatud Raspberry Pi lugejasse.
Kõige esimese asjana ühendame Raspberry Pi võrku, et saaksime edasised toimingud mugavalt üle SSH teha.
Kaamera seadistamine
Kokkuvõte
Vaata lisaks
tar https://wiki.itcollege.ee/index.php/Tar_kasutamine
dd https://wiki.itcollege.ee/index.php/Dd
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Getting_started_with_Raspberry_Pi
ssh https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ssh
ssh võtmega autentimine https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ssh_authorized_keys_fail
Kasutatud allikad
- ↑ https://www.raspberrypi.org/documentation/installation/installing-images/README.md Raspbiani installeerimine. Vaadatud: 25.10.2017
- ↑ https://www.sdcard.org/developers/overview/capacity/ SD mahu standardid. Vaadatud 25.10.2017
- ↑ https://www.raspberrypi.org/documentation/installation/sdxc_formatting.md SD kaardi konverteerimine Raspberry Pi tarbeks. Vaadatud 25.10.2017
- ↑ https://www.raspberrypi.org/documentation/installation/installing-images/mac.md Vaadatud: 25.10.2017
Välised lingid
- ↑ Raspbian https://www.raspberrypi.org/downloads/raspbian/
- ↑ SD Formatter https://www.sdcard.org/downloads/formatter_4/
- ↑ GParted https://gparted.org/download.php
- ↑ 7-Zip http://www.7-zip.org/
- ↑ Unzip http://www.info-zip.org/mans/unzip.html
- ↑ The Unarchiver http://unarchiver.c3.cx/unarchiver
- ↑ Etcher https://etcher.io/
- ↑ diskutil https://developer.apple.com/legacy/library/documentation/Darwin/Reference/ManPages/man8/diskutil.8.html
- ↑ TAR https://developer.apple.com/legacy/library/documentation/Darwin/Reference/ManPages/man1/tar.1.html
- ↑ dd https://developer.apple.com/legacy/library/documentation/Darwin/Reference/ManPages/man1/dd.1.html
Märkused
- ↑ Käesolevas artiklis on kasutatud Raspberry Pi 1 (Model B), kuid sobivad ka teised mudelid.
- ↑ Ei sobi öövõtete jaoks.
- ↑ Vajab infrapuna valgusallikat lisaks. Valgusallikana võib kasutada Raspberry Pi ametlikku öövaatlusmoodulit (night vision board, mis on müügil ka koos kaameraga) või Bright Pi lisakaarti (eelis on see, et on kasutatav nii tavakaameraga, kui ka öökaameraga. Lisaks on see, tänu kaardil oleva kiibi, 100% konfigureeritav. Võib ka ise meisterdada. Erinevaid sobivaid infrapuna kaarte võib teisigi leida, aga tasub eelnevalt juurde uurida voolutarbe ja võimalike probleemide kohta).
- ↑ Min. 8GB või suurem, kui on soov lokaalselt andmeid talletada.
- ↑ Raspberry Pi 3 on integreeritud wifiga.
- ↑ 6.0 6.1 Võimalik on kasutada ka POE jagurit, et vähem juhtmeid oleks.
- ↑ Sobivaks korpuseks võib kasutada ka pettekaameraid (dummy security camera), mis ebay's jms kohtades on kättesaadavad päris soodsa hinnaga. Pettekaamera puhul on võimalik ka ära kasutada nende infrapuna valgusallikat. Puuduseks on pettekaameratel see, et nad pole enamasti ilmastikukindlad ning valmistatud plastikust, kuid leidub ka kvaliteetsemaid. Kasutada võib ka päris valvekaamerate korpusi (CCTV encloser), mis tihti peale on kütteelemendiga. Kütteelemente müüakse ka eraldi.
- ↑ Võib üksjagu aega võtta enne, kui terminali aknasse mingit informatsiooni ilmub. Aktiivsuse jälgimiseks avada Activity Monitor, Disk vaheleht, dd protsess. Bytes written ja Bytes read näitab ära kui palju on tõmmisest andmeid kirjutatud ja loetud.
Autor
Evelin Padjus, AK31
2017