Windows 3.11

Windows 3.1x puhul on tegemist 16-bitiste operatsioonisüsteemide seeriaga, mida Microsoft tootis personaalarvutitele . Tooteseeria algas versiooniga Windows 3.1, mis tuli müügile 1992 aasta märtsis kui Windows 3.0 järglane. Järgmised tooted, mis kuulusid seeriasse, lasti välja ajavahemikul 1992-1994, kuni need asendati Windows 95-ga. 2008. aasta, 1. novembril võttis Microsoft Windows 3.11 lõplikult turult ära. Senimaani oli Microsoft pakkunud Windows 3.11 litsentsi võimalust paljudele tootjatele, kuigi toe pakkumise oli Microsoft juba lõpetanud 2001. aastal.

Versioonid/väljalasked

Windows 3.1

Windows 3.1 (koodnimega Janus) on Windows 3.1x esimene versioon. Toodi turule 1992. aasta aprillis. Sisaldas endas peale eel-installeeritud põhi fontide ka TrueType fondi valikut, mis tegi sellest Windows-ist, esimest korda, tõsiselt võetava publitseerimise platformi. Samasugune võimalus oli ka Windows 3.0-il, kuid see kasutas Adobe Type Manager (ATM) fondi valikut. Lisaks sellele oli Windows 3.1-l ka ühilduvus Windowsi vanemate platformidega. See tähendab, et Windows 3.1-ga sai kasutada ka programme, mis olid kasutusel juba vanematel Windowsi platformidel. Nt. File Manager ja Program Manager. Kuid erinevalt vanemate versioonidega, ei saanud Windows 3.1 ja sellele järgnevaid Windowsi versioone "jooksutada" real-mode'is. Lisaks oli Windows 3.10 Othello(Reversi) asemel MineSweeper.

Windows 3.10 meediaversioon, (koodnimega Bombay) mis ilmus ainult beeta-versioonina, 1992. aasta novembris. See Windowsi versioon oli mõeldud uut-tüüpi multimeedia arvutitele, millel oli CD-ROM-i tugi ja millega sai maha mängida videosi ja muusikat.

Windows 3.1 versioonid eri maade fondi toega

Tegemist on versioonidega, mis sisaldasid endas fontide tuge, mis olid spetsiifilised teatud geograafilistes piirkondades. Nt. Windows 3.1 for Central and Eastern Europe sisaldas endas tuge kirillitsale ja teistele, selles regioonis, levivatele tähestikele. Sarnaselt sellele tõi Microsoft turule ka Windows 3.1J, mis sisaldas endas jaapani keele tuge. Selle versiooni debüütaasta(1993) Jaapani turul tõi kaasa 1,46 miljonit tellimust.

Windows 3.11

1993. aasta 31.detsembril välja tulnud Windows 3.11 puhul oli tegemist Windows 3.1 uuendusega. Uuendus, mis muutis versiooni Windows 3.1 nime Windows 3.11-ks. Kuna Windows 3.11 puhul pole tegemist üksiseisva versiooniga, vaid pigem tarkvara uuendusega, saab seda lugeda sarnaselt uuemate versioonide uuendustega ka Service Pack-iks. Neil, kellel ei olnud varem Windows 3.1-t, said osta endale Windows 3.11 diskettide peal.

Windows 3.2 (hiina keelne versioon)

Windows 3.2 About infotulp

1994. aastal lasi Microsoft välja Windows 3.11 hiina keelse versiooni, kuigi süsteem tuvastas ennast kui Windows 3.2. Sel versioonil oli vähe uuendusi ja needki olid seotud hiina keele iseärasustest tulenevate probleemide parandamisega.

Nõudmised

   * MS-DOS 3.1 või hilisem versioon
   * Intel 80286 (või kiirem) protsessor
   * RAM- 1 MB või rohkem 
   * 6.5 MB vaba ketta ruumi (soovitatavalt 9MB)

Workgroups

Windows for Workgroups-i puhul on tegemist laiendusega, mis lubab kasutajatel omavahel saata ja pärida faile ja teha seda ilma keskserverit läbimata. Ja kasutab ta selleks SMB protokolli üle NetBIOS-e.

Windows for Workgroups 3.1

Windows for Workgroups 3.1(alguses koodnimega WinBall, hiljem Sparta)oli laiendus Windows 3.1-le, mis tuli turule 1992. aasta oktoobris. See oli esimene Windowsi operatsioonisüsteem, millel oli sisseehitatud P2P võrkude tugi. See võimaldas jagada üle võrgu jagada faile ja printereid ning see lubas lihtsalt täpsustada, milliseid faile tuleb DOS'i ja Windows'i arvutite vahel jagada. Windows for Workgroups 3.1 sisaldas ka endas Microsoft Mail e-maili haldamise programmi ja Schedule+ ajaplaneerijat. Lisaks sellele sisaldas laiendus ka Hearts kaardimängu ja VSHARE.368 rakendust.

Windows for Workgroups 3.11

Ametlik logo

Windows for Workgroups 3.11(koodnimega SnowBall) tuli turule 1994. aasta veebruaris ja oli suunatud LAN võrkudele. Firmade seas ,kes tahtsid suurendada info liikuvuse kaudu oma produktiivsust, sai see populaarseks. Võrguprotokolliks oli vaikimisi NetBEUI ja TCP/IP.Viimase kasutamise jaoks pidi olema paigaldatud Winsock pakett. Tavaliselt kasutati selleks mõne kolmanda osapoole poolt toodetud pakki, kuid 1994. aasta augustis toob Microsoft turule oma versiooni sellest, koodnimega Wolverine. Kuid seoses sellega, et Windows 3.11 oli installeeritud suhteliselt väikesesse ossa arvutitesse ja Wolverine oli ainult Windows 3.11 ühilduv, jäi Wolverine populaarsus väikeseks. Wolverine 'i kasutati hiljem Windows 95 TCP/IP lahenduse väljatöötamisel. Samuti võis lisada IPX/SPX. Windows For Workgroups 3.11 kliendid võisid ühendada ennast nii workgroup 'i kui ka domeeniga ning sellel oli ka tugi Novell NetWare Networks 'i jaoks. Lisaks täiustas Windows For Workgroups 3.11 tuge kaugjuurdepääsu jaoks.

Rakendused

Windows 3.1x tõi endaga kaasa palju erinevaid rakendusi ,eeskätt multimeedia omasi. Sellel ajal, arendas Microsoft välja suure hulga programme mis lisati keskonda nimega Microsoft Home.Ja üheks selliseks programmiks oli Microsoft Bob, mis küll sai halva hinnangu.

Program Manager

Üks sellistest rakendustest oli Program Manager, mis oli juba Windows 3.0 peal. Viimane Windowsi versioon, mis sisaldas Program Manager'i oli Windows XP Service Pack 1.

Internet Explorer

Windows 3.1x-le sobisid Internet Explorer 'i versioonid 2.0 kuni 5.0.

Turule tulek ja turu vastuvõtt

Microsoft alustas Windows 3.1x telereklaami kampaaniga 1992. aasta 1. märtsil. Reklaamid, mis olid toodetud Ogilvy & Mather 'i poolt, olid välja töötatud sihiga tutvustada Windowsi laiemale publikule. Windows 3.1 tuli turule 1992. aasta 6. aprillil ja kolme kuuga oli seda müüdud kolm miljonit ühikut. Aasta 1992 oli Microsofti jaoks edukas, sest nad nimetati ajakirja Forbes'i poolt "Ameerika kõige innovaatilisemaks firmaks", kui samal ajal sai Windowsist kõige populaarsem GUI-põhinev töökeskkond.