Debiani paki loomine

Hetkel on artikkel on loomise protsessis, kuid olge mureta, 2. maiks on valmis.

Sissejuhatus

Debiani paki süsteem on üks elegantsemaid olemasolevaid meetodeid tarkvara paigaldamiseks, uuendamiseks ning eemaldamiseks.[1]

Eesmärk

Selle artikli eesmärgiks on anda inimestele tutvustav ülevaade, mis asi on Debiani pakk, millest see koosneb ning kuidas seda tehakse.

Eeldused

Kuna antud artikli puhul on tegemist tutvustava artikliga, siis mingeid erilisi oskusi ning teadmisi pole nõutud, kuid kasuks tuleb mingisugunegi kogemus Linuxi ning tolle käsureaga. Aga kui peaks jääma hätta, siis selle lingi all peaksid põhilisemad käsklused ilusasti olemas olema. Samuti ei tee paha mõne tekstiredaktori käsitluse oskus. Mõni neist on siin lingi all ära toodud.

Referaadi ülesehitus

Referaat koosneb kahest osast. Esimese osa hõlmab teooria poolt, kus räägitakse, mis asi on Debiani pakk ja millest ta koosneb.
Referaadi teine ,praktiline, pool sisaldab endas õpetust, kuidas üks lihtne Debiani pakett kokku panna.

Debiani pakk

Üldist

Debiani pakk ,lihtsalt öelduna, on failide kogum koos juhistega mis ütlevad, mida nende failidega teha. Pakk sisaldab tavaliselt programmi või programme, kuid mõnikord sisaldab see ainult dokumentatsiooni, kujundus elemente või siis teisi faile, mida on kergem pakina levitada.

Pakk sisaldab juhiseid, mis ütlevad, kus mingi fail peaks failisüsteemis olema, mis teekidest või programmidest paki sisu sõltuv on. Samuti sisaldab pakk ka juhiseid paigaldamiseks ja põhilisi seadistamise skripte. Tähele tuleks panna, et paljude pakkide puhul ei ole võimalik või ei soovitatav kasutada vaikimisi seadeid, mis asuvad konfuguratsiooni failides. Näiteks Apache paki puhul, on vajalik paigaldamise-järgne konfigureerimine.

Pakid sisaldavad tavaliselt eelkompileeritud tarkvara, aga samas võid sa pakina sisuna kasutada ka lähtekoodi. Mõned administraatorid võivad eelistada programmi paigaldada otse lähtekoodist, või siis sinu rakendus vms. vajab muudatusi, et ta kompileeruks. Ehk siis kokkuvõtvalt, kui sa levitad tarkvara, mis on vaba või kuulub open source license alla, saad sa levitada seda nii eelkompileeritud paketina kui ka lähtekoodi paketina.

Metapakid

Metapakett on pakett, mis iseenesest midagi muud, peale kirjelduste ning sõltuvuste ei sisalda. Metapaketi paigaldamisel paigaldatakse kõik sõltuvused ja soovituslikud paketid, mis on võimalik paigaldada. Kui mõni sõltuv pakett repositooriumist puudub siis ei paigaldata ka metapaketti.[2]

Pakkide haldamine

Pakke haldab dpkg-nimeline programm, kuid tavaliselt kasutatakse seda läbi programmide apt/apitude 'i või Gdeb.

Debiani pakette on võimalik ka konventeerida teist tüüpi pakettideks ning vastupidi, kasutades selleks programmi nimega alien. Samuti on võimalik neid pakette teha otse, läbi lähtekoodi, selleks kasutatakse programmi Checkinstall või Debian Package Manager.

.deb laiend

.deb on laiendiks Debiani tarkvara paketi formaadile ning on kõige sagedamini kasutatavam laiend selliste binaar-pakettide puhul. Lühend deb tuleneb Debian-ist, mis omakorda on tulnud nimest Debra. Debra oli Debiani looja Ian Murdock'i tolleaegse tüdruksõbra ning (nüüdseks juba) eksabikaasa nimi. Debiani pakke kasutatakse ka teistes Debianil põhinevates distributsioonides, näiteks Ubuntu.

Mõned põhi Debiani pakid on olemas udeb -idena ("mikro debid") ning on kasutusel ainult Debiani paigaldamise algkäivituse jooksul. Kuigi need failid kasutavad .udeb faililaiendust, on neil ,võrreldes tavaliste .deb laiendusega failidega, sama struktuur. Kuid samas, erinevalt .deb-ist, sisaldavad udeb pakid ainult vajalike faile. Ehk siis erinevus seisneb selles, et dokumentatsioonifailid tavaliselt välja jäetud, ning .udeb pakid on ei ole paigaltatavad standartsele Debiani süsteemile.[3]

Mis osadest koosneb Debiani pakk

Paketi kontroll fail

Paketi kontroll fail ehk Control file (ingl. k.) sisaldab informatsiooni paketi, selle looja, süsteemi arhitektuuri, ning kõige muu vajaliku kohta.[4]. Lisaks sisaldab kontroll fail endas infot ka paketi sõltuvustest (inglise keeles dependencies)

Kasutatud kirjandus

http://www.ibm.com/developerworks/linux/library/l-debpkg/index.html
http://www.debian.org/doc/debian-policy/ap-pkg-binarypkg.html

Autor

Oliver Soom
A22
osoom äti-märk itcollege.ee