Wireless Distribution System: Difference between revisions
No edit summary |
|||
| Line 59: | Line 59: | ||
|19.05.2011 | |19.05.2011 | ||
|Esialgne artikkel. | |Esialgne artikkel. | ||
| | |[[User:Msuursal|Msuursal]] 14:29, 28 May 2011 (EEST) | ||
|- | |- | ||
|0.2 | |0.2 | ||
|28.05.2011 | |28.05.2011 | ||
|Lisasin versioonid ja parandasin näpuvead. | |Lisasin versioonid ja parandasin näpuvead. | ||
| | |[[User:Msuursal|Msuursal]] 14:29, 28 May 2011 (EEST) | ||
|} | |} | ||
Revision as of 13:32, 28 May 2011
Wireless Distribution Service ehk (WDS) on IEE802.11 standardil baseeruv traadita võrgu suurendamist võimaldav "feature" kus kasutatakse Ethernet kaabli asemel traadita sidet tagamaks pääsupunktide vahelist liiklust. See võimaldab traadita võrku laiendada kasutades mitut pääsupunkti ilma traditsioonilise kaabli ühendusteta nende pääsupunktide vahel.[1] Ehk siis maakeeli WDS võimaldab pääsupunktide vahelist traadita sidet ning seda selleks et laiendada olemasolevat võrku ka juhtudel kui kaabli kasutamine ei ole otstarbekas või võimalik.
Tehnoloogia
Kuna WDS ei ole veel määratletud 802.11 standardis siis tegemist on pigem tehnoloogia kui standardiga. Mis piltlikult aga tähendab et igal tootjal on oma realisatsioon WDSist. Seetõttu aga ei pruugi erinevate tootjate seadmed koos toimida ning seda on ka üldiselt mainitud seadmete dokumentatsioonis.
OZI mudel
WDS ühendused on MAC aadressidel põhinevad ning kasutavad ära IEE802.11 standardis olevat 4 MAC aadressi välja. Kui tavapäraselt kasutavad pääsu punktid vaid kolme MAC aadressi välja siis WDSi puhul on kasutusele lisaks neljas aadressiväli tähistamaks saatja aadressi.[2] 
See tähendab et ühendused on toodud ühe kihi võrra alla poole OZI mudelis Datalink kihile ning lähemale Füüsilisele kihile mis teeb ühendused veidi robustsemaks. [3]
Turvalisus
Veel mõnda aega tagasi oli turvalisus oluliseks probleemiks WDSi puhul kuna enamus seadmeid toetas vaid nõrka WEP standardit. WEP on aga murtav keskmisele "häkkerile" paarikümne minutiga ning see aeg väheneb veelgi kui võrgus on suur liiklus. Tänapäevased seadmed aga võimaldavad WPA ning WPA2 kaitset kui kasutada "pre-shared keyd". Kahjuks püsib probleem siiski erinevate tootjate poolt väljalastud seadmete koostöös, seega soovitatavalt tasuks kasutada ühe tootja seadmeid. [4]
Kasutusviisid
Võrgu topoloogia WDSi kasutamisel sõltub paljuski eesmärgist ning füüsilistest asukoha iseärasustest, seetõttu ei ole kindlaid topoloogiaid, kuid laias laastus saab WDSi saab kasutada kahel viisil
- Traadita sildamine (Wireless Bridging) - WDS pääsu punktid suhtlevad ainult üksteisega ning ei luba teisi traadita kliente.
- Traadita kordamine (Wireless Repeating) - pääsupunktid räägivad üksteisega ning teiste traadita side klientidega.
Traadita sildamine (Wireless Bridging)
Point-to-Point
On kõige lihtsam WDSi kasutamise viis kus kasutatakse kahte pääsupunkti
Point-to-Multipoint
Suhtlevaid pääsupunkte on rohkem kui üks kuid, suhtlus käib läbi keskse pääsupunkti.
Traadita kordamine (Wireless Repeating)
Pääsupunkte kasutatakse translatsiooniks, Wireless Repeatingu probleemiks on aga see et iga repeateri "hüpe" järgmisele vähendab võrgu kiirust umbes kaks korda.
Seadistamine
Et WDSi seadistada on esmalt kohustuslik sisestada kõikidesse pääsupunktidesse teiste pääsupunktide MAC aadressid, kuigi mõningatel seadmetel seda tegema ei pea siis on see siiski soovitatav et vältida "võõrate" pääsupunktidel liitumast võrguga. Samuti tuleb kõik pääsupunktid seadistada ühele kindlale kanalile.
Soovitused
- määra staatiline ip kõigile pääsupunktile - et oleks lihtsam lahendada rikkeid.
- määra igale pääsupunktile erinev SSID - et vältida rändluse probleeme.
- vali hoolikalt pääsupunktide asukohti- kuna võrgukiirus sõltub signaali tugevusest ning iga repeateri hüpe niigi vähendab kiirust umbkaudu kaks korda siis halvasti paigutatud pääsupunkt võib võrguühenduse kiiruse viia veelgi madalamale.
Kasutatud kirjandus
[1] http://en.wikipedia.org/wiki/Wireless_Distribution_System#cite_note-1
Versioonid
| Versioon | Kuupäev | Kommentaar | Muutis |
|---|---|---|---|
| 0.1 | 19.05.2011 | Esialgne artikkel. | Msuursal 14:29, 28 May 2011 (EEST) |
| 0.2 | 28.05.2011 | Lisasin versioonid ja parandasin näpuvead. | Msuursal 14:29, 28 May 2011 (EEST) |
