Curl

Olive Soom teeb seda teemat.(POOLELI)

Versioon

1.0

Sissejuhatus

cURL on vaba tarkvara projekt, mille põhieesmärgiks on toota multi-platvormilist tarkvara mis võimaldab andmete ülekannet üle mitmete võrgu protokollide. cURL lasti esmakordselt välja aastal 1997 ning selle alla kuulub library, mille nimeks on libcurl ning käsurea tööriist nimega cURL.

Üldandmed

Nagu ülalpool mainitud, lasti cURL esmakordselt välja aastal 1997. Projekti autoriks oli Daniel Stenberg. Siinkohal oleks tark mainida, et läbi aastate on projekti sisse panustanud suur hulk inimesi. cURL'i programmeerimiskeeleks on C. Viimane, stabiilne, curl versioon, versioon 7.23.1, lasti välja 2011. aasta 17. Novembril.

libcurl

libcurl'i puhul on tegemist vabavaralise kliendi-poolse teegiga, mille eesmärgiks on URL'ide transport, kasutades mitmeid erinevaid võrguprotokolle. libcurli'i toetab neist järgnevaid: FTP, FTPS, Gopher, HTTP, HTTPS, SCP, SFTP, TFTP, Telnet, DICT, LDAP, LDAPS, IMAP, POP3, SMTP, RTSP, ning toetab URI. Samuti toetab antud teek ka HTTPS sertifikaate, HTTP POST'i , HTTP PUT'i, FTP üleslaadmist, Kerberost, HTTP põhinevat üleslaadimist, proxysi'si, "küpsiseid(cookies)", kasutajanimi+salasõna põhilist autenteerimist jpt. libcurl'i teek on suhteliselt üleviidav. See töötab samasuguselt mitmetel platvormidel. Näiteks: Solaris, NetBSD, FreeBSD, OpenBSD, Darwin, HPUX, IRIX, AIX, Tru64, Linux, UnixWare, HURD, Windows, Symbian, Amiga, OS/2, BeOS, Mac OS X, Ultrix, QNX, OpenVMS, RISC OS, Novell NetWare ning DOS. Nagu ülalpool sai mainitud, on libcurl'i nimeline teek tasuta, kindel ohtude suhtes, kokkusobiv IPv6-ga ning suhteliselt kiire. libcurl on kättesaadav enam kui 40 keeles.

cURL

cURL'i puhul on tegemist käsurea tööriistaga, mis võimaldab faile saada ja saata, kasutades URL'i süntaksi. Kuna cURL kasutab libcurl'i , toetab cURL suurel hulgal laialt levinuid Interneti protokolle, sealhulgas HTTP'd, HTTPS'i, FTP'd, FTPS'i, SCP'id, SFTP'd, TFTP'd, LDAP'i, LDAPS'i, DICT'i, TELNET'i, FILE'd, IMAP'i , POP3'e, SMTP'd ning RTSP'd. (Nimetatutest viimast nelja toetab cURL alates versioonist 7.20.0 või kuupäevast 9. veebruar 2010.). cURL'i peamine eesmärk on failide ülekandmine üle eelpool mainitud protokollide, kasutades käsurida. Selle kasulikus seisneb selles, et neid käske saab integreerida nii BASH'i skriptide kui ja Windows batch'i failide sisse, mis omakorda lasevad paljusi URL'iga seotuid tegevusi automatiseerida. Nagu on mainitud, hakkas Daniel Stenberg cURL'i kirjutama aastas 1997, loomaks tööriista failide edastamiseks. Kuna seda jagatakse MIT litsentsi all, on cURL vaba tarkvara.

Paigaldamine

Ubuntu kasutajad, kes kasutavad Ubuntu Desktop'i versiooni saavad selle paigaldada enda arvutile kasutades nii Ubuntu Software Center'it kui ka teha käsurealt. Ubuntu Server op. süsteemi kasutavad isikud saavad seda teha seda käsurealt. Käsureale tuleb sisestada järgnev käsk.

 sudo apt-get install curl

Olles root'i õigustes, tuleb lihtsalt sisestada käsk.

 apt-get install curl

Nagu varem sai mainitud, on cURL mitme-platvormiline, ning cURL'i paigaldamine erinevate platvormide peale käib erinevalt.
Järgneva lingi alt on võimalik leida õpetused erinevate platvormidele paigaldamise kohta: cURL paigaldamine

Kasutamine

cURL'i kasutamiseks tuleb vastav käsk lihtsalt kirjutada käsureale. Kui antud käsk on korrektne, väljastatakse väljundiks antud URL'i source code või process bar. Järgnevalt lisan siia hulga kasulikke käsklusi, mida võib rohkem vaja minna, kui kasutada cURL'i.

2. dsd

Võrdlus samalaadsete utilititega

Autor

Oliver Soom A32