ILO: Difference between revisions
No edit summary |
mNo edit summary |
||
Line 31: | Line 31: | ||
Hea ülevaate süsteemi tervisest annab System Information alamleht. | Hea ülevaate süsteemi tervisest annab System Information alamleht. | ||
=Allikad= | =Allikad= | ||
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]] |
Latest revision as of 09:53, 20 May 2018
Sissejuhatus
Füüsiliste serverite puhul on tänapäeval ilmselge fakt, et enamasti hallatakse neid kaughaldusvahenditega mingist eemalolevast asukohast. Telnet on turvakaalutlustel sisuliselt hüljatud, populaarne on näiteks SSH kasutamine. Serverite puhul on ka tootjad ise loonud vahendeid selleks, et nende serverid oleks hõlpsalt kaugelt hallatavad, püüdes sealjuures protsessi lahti siduda serveris kasutatavast operatsioonisüsteemist. Üheks selliseks on HP iLO. Kuna tegu on väga multifunktsionaalse komplektiga võimalustest seadmeid hallata, antakse käesolevas artiklis asjast pigem kokkuvõtlik ülevaade.
Tutvustus
Hewlett-Packardi poolt loodud iLO ehk Integrated Lights-Out on tehnoloogia, mida kasutatakse HPE (Hewlett-Packard Enterprise) serverites ja Synergy arvutusmoodulites seadmete monitooringuks, kaughalduseks, uuendamiseks, veaotsinguks jmt. Viimane versiooninumber tehnoloogial on iLO 5. Vastavates HPE toodetes on iLO eelseadistatult kasutatav, infot selle olemasolu kohta leiab iga konkreetse serveri/arvutusmooduli spetsifikatsioonist. [1]
iLO võimaldab muuhulgas[2]:
- monitoorida süsteemi riistvaralisi komponente, sh protsessoreid, mälu, võrgukaarte, andmesalvestusruumi jt seadmeid, mis võivad emaplaadile olla paigaldatud. Jahutuskomponentide puhul saab rääkida ka nende automaatsest juhtimisest vastavalt potentsiaalselt muutuvatele oludele.
- siduda lahti süsteemi ja tema alamkomponentide haldamine operatsioonisüsteemist, kasutades iLO enda tarkvara koos SNMP-protokolliga. Selle lähenemise kohaselt tegeleb iLO ise mitmete ülesannetega, mis muidu jääks operatsioonisüsteemi kanda, sh jääb lõpprakendustele rohkem vaba ressurssi iLO püsivara poolt äratehtava töö arvelt.
- saada süsteemilt teavitusi rikete ja muude eeldefineeritud sündmuste kohta.
- hallata süsteemi sekundaarse võrguühenduse ja -liidese kaudu. Sellises konfiguratsioonis võib äripoole võrk, mille ülesandeid server täidab, olla eraldatud serveri haldusvõrgust. [3]
- hallata süsteemi nii veebiserveri, konsooli kui RESTful API võimalusi kasutades.
- iLO Federation abil hallata mitmeid süsteeme korraga ühest kohast.
Halduskonsool
iLO halduskonsooli on võimalik kasutada kolmel eri moel: .NET-põhine veebihaldusliides, Java-põhine applet-konsool või iOS/Android rakendus. Nende kaudu saab kasutada KVM funktsionaalsust, hallata voolusätteid, virtuaalseid meediaid jpm, seda kõike Windowsi kliendi puhul läbi lihtsa veebirakenduse. [4]
Antud kuvatõmmisel on näha ülevaade serveri kohta käivast infost. Navigeerimine iLO menüüdes on intuitiivselt lahendatud puustruktuuriga vasakul tulbas.
Siin on näha voolukäskluste leht, mida saab potentsiaalselt kasutada hangunud operatsioonisüsteemi või erinevate riistvaraprobleemide ilmnemise olukordades.
Hea ülevaate süsteemi tervisest annab System Information alamleht.