Holographic data storage: Difference between revisions
Created page with "In progress... Category:Andmesalvestustehnoloogiad" |
No edit summary |
||
Line 1: | Line 1: | ||
== Sissejuhatus == | |||
Suuremahulise andmesalvestuse tehnoloogia maailmas domineerivad hetkel kaks suunda. Nendeks on magneetiline andmesalvestus ning optiline andmesalvestus. Samuti viimasel ajal ka välkmälu ketaste (Solid State Drive) kasutamine. Kuid on olemas ka potensiaalne tehnoloogia andmete holograafiliseks salvestamiseks. Kui teiste tehnoloogiate puhul on andmete kirjutamine lineaarne, siis holograafiline andmesalvestuse puhul saab lugeda ning kirjutada miljoneid bitte paralleelselt, mis teoreetiliselt on kordades kiirem traditsioonilistest andmesalvestus meetoditest. | |||
== Andmete kirjutamine == | |||
Tööpõhimõte on järgmine. Kasutatakse tihket valgustundlikku optilist materjali, millele suunatakse üks laserkiir, mis on jagatud kaheks või enamaks optiliseks mustriks, mis koosneb heledatest ja tumedatest pikslitest. Sellest tekib meediumile interferentsimuster. Kui muuta esialgse laserkiire nurka, lainepikkust või meediumi asukohta, saab salvestada teoreetiliselt tuhandeid hologramme ühele meediumile. | |||
== Andmete lugemine == | |||
Salvestatud andmete lugemiseks kasutatakse samasugust laserkiirt, millega loodi esialgne hologramm. Laserkiirega valgustatakse õiget interferentsimustrit valgustundlikul materjalil. Kiirel tekib mustrile sattudes difraktsioon ning muster projitseeritakse detektorile. Detektor on suuteline lugema andmeid paralleelselt ning andmed on kättesaadavad vähem kui 0.2 sekundiga. | |||
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]] | [[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]] |
Revision as of 13:56, 21 May 2018
Sissejuhatus
Suuremahulise andmesalvestuse tehnoloogia maailmas domineerivad hetkel kaks suunda. Nendeks on magneetiline andmesalvestus ning optiline andmesalvestus. Samuti viimasel ajal ka välkmälu ketaste (Solid State Drive) kasutamine. Kuid on olemas ka potensiaalne tehnoloogia andmete holograafiliseks salvestamiseks. Kui teiste tehnoloogiate puhul on andmete kirjutamine lineaarne, siis holograafiline andmesalvestuse puhul saab lugeda ning kirjutada miljoneid bitte paralleelselt, mis teoreetiliselt on kordades kiirem traditsioonilistest andmesalvestus meetoditest.
Andmete kirjutamine
Tööpõhimõte on järgmine. Kasutatakse tihket valgustundlikku optilist materjali, millele suunatakse üks laserkiir, mis on jagatud kaheks või enamaks optiliseks mustriks, mis koosneb heledatest ja tumedatest pikslitest. Sellest tekib meediumile interferentsimuster. Kui muuta esialgse laserkiire nurka, lainepikkust või meediumi asukohta, saab salvestada teoreetiliselt tuhandeid hologramme ühele meediumile.
Andmete lugemine
Salvestatud andmete lugemiseks kasutatakse samasugust laserkiirt, millega loodi esialgne hologramm. Laserkiirega valgustatakse õiget interferentsimustrit valgustundlikul materjalil. Kiirel tekib mustrile sattudes difraktsioon ning muster projitseeritakse detektorile. Detektor on suuteline lugema andmeid paralleelselt ning andmed on kättesaadavad vähem kui 0.2 sekundiga.