Tehnoloogia kehakultuuris: Difference between revisions
Telemeetria peatüki luukere täiendus |
Chalmers'i ja Michigan'i juhitavad proteesid |
||
| Line 15: | Line 15: | ||
* Vereanalüüsid | * Vereanalüüsid | ||
* Kehakeemia | * Kehakeemia | ||
===Proteesid=== | |||
Kehakultuuri ainuke eesmärk ei ole võimaldada inimkeha arengut soodustada, kuid see tuleb ka kasuks puuduste lahendamisel. | |||
Edukaid arengusamme tehakse ka juhtivate proteesidega. Rootsi ülikoolis [http://chalmers.se/ Chalmers University of Technology] toimunud uuringu käigus paigaldati neljale patsiendile käeprotees, mida on võimalik juhtida kasutades triitseps ja biitseps lihaseid. Antud protees on otse ühenduses patsiendi luu, lihas ja närvisüsteemiga käes ning ühendus ajuga ei olnud vajalik. Võimaldati ka mingil määral tunnetamine, kuid patsientide tagasiside tõttu selle võimsus ehk sensitiivsus sätiti nõrgemaks - kirjeldati elektrilist sensatsiooni. Antud meetodi tugevus seisneb selles, et patsiendil või algoritmil ei ole ümber õppida olukorraga, kuna sai kasutada olemasolevaid ja töötavaid lihaseid, närve. Kolme patsiendi seas säilisid proteesid töökorras 3-7 aastat. Tänu proteesile said mõned patsiendid naasneda oma aktiivsetele eluviisidele: suusatamine, mootorsaani sõit, rallisõit, autoremont. | |||
<ref>https://www.nejm.org/doi/full/10.1056/NEJMoa1917537</ref> | |||
Ühes teises uuringus [https://umich.edu/ Michigan'i Ülikoolis] võimaldati kaugjuhtivust vähem intrusiivsemalt, kuid see toimus kahes etapis. Siin võeti eelist sellest, et jäsemetest ilma jäänud inimesed edastavad sellegipoolest närvisignaale oma fantoom-jäseme suunas. Nendele samadele poolikutele närviotstele nn. RPNI'd, mis seisneb närvi otsa ühendamises tüki lihaskoega. Selle protseduuri eesmärk on vältida mõnedes patsientides seisundi halvenemisi ning valusi, kuid Michigan'i Ülikooli uuringus kasutati seda ära elektriliste signaalide tekitamiseks. Neid signaale sai seejärel lindistada, paludes patsiendil teha erinevaid käeliigutusi. Loetud andmete põhjal sai koostada algoritmi, mille abil sai patsient lõpuks juhtida proteesi kasutades neid samu poolikuid närviühendusi. Antud meetod ei ole piiratud vaid sellega, et protees on füüsiliselt keha küljes, kuna elektrisignaale saab edastada ka üle õhu. Õppimisperioodil liigutati ka käsi virtuaalselt arvutiekraanil.<ref>https://spotlight.engin.umich.edu/mind-control-prosthesis/</ref><ref>https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5222635/</ref> | |||
| Line 45: | Line 53: | ||
* Lühidalt rääkida tulevatest põnevatest asjadest | * Lühidalt rääkida tulevatest põnevatest asjadest | ||
* CRISPR'i potentsiaal | |||
==Viited== | ==Viited== | ||
Revision as of 20:21, 29 April 2021
Tagasi wiki-kirjatööde lehele | Tagasi e-ITSPEA lehele
Sissejuhatus
Kehakultuur on kultuuri valdkond, mis hõlmab inimese kehalise arendamisega seotut.[1] Tüüpiliselt mõistetakse seda terminit sportimisega võrdväärselt, kuid päris nii öelda ei saa. Kui sportimise eesmärk on tulemuste saavutamine ning võistluste võitmine, siis kehakultuur vastandlikult keskendub keha arendamisele ja tervisliku eluviisi pidamisele.
- Natukene sellest, kuidas 30-50 aastat tagasi asja tehti.
Meditsiin
(või pealkirjaks midagi muud? Biomeetrika?)
- ECG
- Vereanalüüsid
- Kehakeemia
Proteesid
Kehakultuuri ainuke eesmärk ei ole võimaldada inimkeha arengut soodustada, kuid see tuleb ka kasuks puuduste lahendamisel.
Edukaid arengusamme tehakse ka juhtivate proteesidega. Rootsi ülikoolis Chalmers University of Technology toimunud uuringu käigus paigaldati neljale patsiendile käeprotees, mida on võimalik juhtida kasutades triitseps ja biitseps lihaseid. Antud protees on otse ühenduses patsiendi luu, lihas ja närvisüsteemiga käes ning ühendus ajuga ei olnud vajalik. Võimaldati ka mingil määral tunnetamine, kuid patsientide tagasiside tõttu selle võimsus ehk sensitiivsus sätiti nõrgemaks - kirjeldati elektrilist sensatsiooni. Antud meetodi tugevus seisneb selles, et patsiendil või algoritmil ei ole ümber õppida olukorraga, kuna sai kasutada olemasolevaid ja töötavaid lihaseid, närve. Kolme patsiendi seas säilisid proteesid töökorras 3-7 aastat. Tänu proteesile said mõned patsiendid naasneda oma aktiivsetele eluviisidele: suusatamine, mootorsaani sõit, rallisõit, autoremont. [2]
Ühes teises uuringus Michigan'i Ülikoolis võimaldati kaugjuhtivust vähem intrusiivsemalt, kuid see toimus kahes etapis. Siin võeti eelist sellest, et jäsemetest ilma jäänud inimesed edastavad sellegipoolest närvisignaale oma fantoom-jäseme suunas. Nendele samadele poolikutele närviotstele nn. RPNI'd, mis seisneb närvi otsa ühendamises tüki lihaskoega. Selle protseduuri eesmärk on vältida mõnedes patsientides seisundi halvenemisi ning valusi, kuid Michigan'i Ülikooli uuringus kasutati seda ära elektriliste signaalide tekitamiseks. Neid signaale sai seejärel lindistada, paludes patsiendil teha erinevaid käeliigutusi. Loetud andmete põhjal sai koostada algoritmi, mille abil sai patsient lõpuks juhtida proteesi kasutades neid samu poolikuid närviühendusi. Antud meetod ei ole piiratud vaid sellega, et protees on füüsiliselt keha küljes, kuna elektrisignaale saab edastada ka üle õhu. Õppimisperioodil liigutati ka käsi virtuaalselt arvutiekraanil.[3][4]
Nutiseadmed
Aktiivsusmonitorid
- Nutikellad, muud monitorid
- Mõju kehakultuuri ja tervisliku eluviisi populaarsusele
Telemeetria
- Kui lihtne on nüüd koguda enda tegemiste kohta statistikat
- Kui lihtne on seda statistikat jagada ja analüüsida. Strava jms. rakendused
- Side aktiivsusmonitoride peatükiga
Interneti mõju
Rääkida, kuidas interneti poolt pakutav infole vaba ligipääs on tekitanud kehakultuuri ühiskonnas uue sädeme. Ei ole inimühiskonnal olnud enne sellist võimalust aidata teineteist trenniasjades - trenni- ja toitumiskavade jagamine, ohutuse tavad, näpunäited jms.
Oluline on ka mainida negatiivset poolt (väärinfo, terviseoht, ebamõistlikud toitumiskavad)
Tulevik
- Lühidalt rääkida tulevatest põnevatest asjadest
- CRISPR'i potentsiaal
Viited
Tiimile: http://www.kk.ut.ee/et https://www.tlu.ee/kehakultuur
