Tehnoloogia kehakultuuris

From ICO wiki

Tagasi wiki-kirjatööde lehele | Tagasi e-ITSPEA lehele

Sissejuhatus

Kehakultuur on kultuuri valdkond, mis hõlmab inimese kehalise arendamisega seotut.[1] Tüüpiliselt mõistetakse seda terminit sportimisega võrdväärselt, kuid päris nii öelda ei saa. Kui sportimise eesmärk on tulemuste saavutamine ning võistluste võitmine, siis kehakultuur vastandlikult keskendub keha arendamisele ja tervisliku eluviisi pidamisele.

Informatsiooni ajastu on ümberkujundanud inimkonna üldist eluviisi, lihtsustades rohkelt igapäevaseid tegevusi, sealhulgas ka kehakultuuri arengut. Tänapäeva arvutite poolt pakutavad arvutus- ja sensorivõimekused aitavad meil mõista meie enda kehasi paremini, kui kunagi varem olles abiks nii professionaalsetes asutustes kui ka üldrahva elus.

Liikumine

Liikumine ja tervis

Kehaline inaktiivsus on samasugune haiguste tekke riskifaktor nagu suitsetamine ja rasvumine. Regulaarsel liikumise harrastamisel võib langeda paljude haiguste risk. Istuva eluviisiga inimestel on kaks korda suurem risk haigestuda südame-veresoonkonnahaigustesse kui kehaliselt aktviisetel inimestel. Regulaarne kehaline aktiivsus vähendab 2. tüüpi diabeeti haigestumise riski. Kehaline aktiivsus on oluline rasvumise ja ülekaalu vähendamiseks ning on elustiili juures peamine muudetav tegur, mis potentsiaalselt aitab vähendada levinumatesse vähkkasvajate vormidesse haigestumise riski. Regulaarse liikumisega saab ennetada tugi-liikumiselundkonnahaigusi. Samuti on kehaline aktiivsus igas vanuses positiivselt seotud vaimse tervise ja elukvaliteediga, enesehinnangu ja psühholoogilise ehaoluga ning avaldab positiivset mõju vaimsele töövõimele.[2]

Seega on meil võimalus mitmete tervisehädade tekkimisriski vähendada, püsides kehaliselt aktiivsed ning eksisteerib palju tehnoloogilisi lahendusi, mis meil seda teha aitavad.

Liikumisnormide täitmine Eestis

TNS Emori 2013. a andmed näitavad, et ainult 38% 15-74-aastastest Eesti elanikest on kehaliselt piisavalt aktiivsed. Inaktiivseid on koguni 34%. Ülekaalulisi mehi on kogu elanikonnast 55% ja naisi 45%, sealhulgas rasvunuid keskmiselt ligikaudu 19% kogu elanikkonnast.[2]

Südame-veresoonkonna tervis

Südame-veresoonkonna haigused on üle maailma number üks surma põhjus. Enamus südame-veresoonkonnahaiguseid on võimalik ennetada, käsitledes indiviidi tasandil teiste riskifaktorite seas ka ebatervislikku toitumist ning kehalist inaktiivsust.[3]

Aeroobne treening

Aeroobne tegevus ehk vastupidavustreening on organismile väga oluline. Selle kaudu saab mõjutada positiivselt organismi ainevahetust, hingamiselundkonda ja südame-veresoonkonda. Aeroobse treeningu soovitatavad koormustasemed ehk intensiivsusastmed on erinevad (madal, keskmine, kõrge), nende rakendamine sõltub inimese tervislikust seisundist ja treeningu eesmärkidest.[2]

Treeningul on väga erinev mõju, sõltuvalt sellest kui kiiresti süda lööb ja kui kaua vastavat tempot säilitatakse.[4]

Individuaalsed koormustasemed

Vajalikud aeroobse treeningu individuaalsed koormustasemed (südame löögisageduse vahemikud) võib saada näiteks koormustesti kaudu. Teenusepakkujaid ja pakette on aga erinevaid. Koormustest aitab hinnata tervislikku seisundit ja annab erinevaid andmeid treeningute juhtimiseks (nagu näiteks aeroobne lävi, anaeroobne lävi, maksimaalse hapnikutarbimise võime jms).[5][6]

Erinevad pulsimõõtjad

Polar pulsivöö
Optiline sensor

Vajaliku koormustaseme piirides püsimisega saavad meid abistada erinevad mõõteriistad. Aeroobse treeningu abivahendite puhul räägime me enamasti südame löögisageduse mõõtmisest ehk seadmetest, mis kinnitatakse näiteks randmele (pulsikellad, nutikellad) ja mis on ise nii sensor kui vastuvõtja või kahest eraldi seadmest, millest üks on rindkere ümber ja edastatud andmeid jälgitakse teise seadmega, mõne rakenduse abil nutitelefonist või pulsikella ekraanilt.

Pulsivööd

Pulsivöö on rindkere ümber asetatav pehme tekstiilist riba, mille küljes on elektroodid ja mille külge kinnitub ka snap-on (sisuliselt trukkidega) saatja. Sellised seadmed kasutavad EKG-d (elektrokardiograafia), et mõõta südame elektrilist aktiivsust. See protsess vajab vöö küljes olevaid elektroode, mis vee või higiga niisutades edastavad südametöö elektrilise signaali saatjale. Saatja sees on mikroprotsessor, mis salvestab ja analüüsib saadud elektrilistest signaalidest kasutaja südametööd, samuti on saatja küljes ka patarei ja vastavad andmeedastustehnoloogia kiibid (näiteks Bluetooth), et tulemus kasutajale kas siis nuti/pulsikella või nutitelefoni edastada.[7]

Tänapäeval on olemas saatjad, mis suudavad südametööd edastada korraga nii Bluetooth'i kaudu (nt nutitelefoni) või ANT+ tehnoloogia kaudu mõnele muule seadmele (nt pulsikellale või jooksutrenažöörile).[8]

Optilise sensoriga seadmed

Optilised südamelöögimonitorid on kõige levinumad pulsisensorid kantavates seadmetes. Enamus neist saavad oma südametöö andmed läbi fotopletismograafia ehk protsessi, kus verevoolu mõõtmiseks kasutatakse valgust. Seadmete alumisel poolel, mis selliselt töötavad on väiksed LED lambikesed, mis lasevad rohelist valgust kasutaja randme nahale. Nendest saatjatest tuleva valguse erinevad lainepikkused „suhtlevad“ erinevalt kasutaja randmepiirkonna verevooluga. Selle valguse verevoolu pealt murdumise või peegeldumise informatsiooni püüab kinni seadme teine sensor. Neid andmeid siis töödeldakse, et väljastada kasutajale arusaadav südametöö esitus. Enamasti mõõdetakse südametööd optiliselt randme pealt, aga on ka teisi variatsioone, näiteks kõrvaklapid või hoopiski peapaela sees olev sensor, mis mõõdab pulssi oimukohast.[7]

Täpsus

Südametöö elektriline mõõtmine kipub ikka veel olema täpsem kui optiline, seega mida olulisem on kasutaja jaoks (näiteks treeningutel) tulemuse täpsus, seda mõistlikum on kasutada pulsivööd.[4][7]

Südame löögisageduse variaablus

HRV R-R intervallid

Kui südame löögisagedus ütleb meile mitu korda minutis süda lööb, siis südame löögisageduse variaablus (inglise keeles heart rate variability; lühendatult HRV) mõõdab iga südamelöögi vahelist intervalli (R-R intervall) millisekundites ja nende intervallide pikkuste muutlikkust. Südamelöökide vaheline intervall on üldiselt pikem välja hingates ja lühem sisse hingates ehk süda ei löö tegelikult nagu metronoom. Indiviidi HRV sõltub paljudest erinevatest faktoritest, sealhulgas treeningutest, hormoonidest, stressist, geneetikast, dieedist ja unest. [9]

Seda variaablust kontrollib närvisüsteemi primitiivne osa, nimega autonoomne närvisüsteem (ANS). ANS jaotatakse veel kaheks alamharuks, sümpateetiliseks (fight-or-flight) ja parasümpateetiliseks (rest and digest) närvisüsteemiks. Vastavalt meie tegemistele saadab ANS pidevalt kehale signaale, kas mingeid funktsioone stimuleerida või maha keerata. Kui meil on pidevalt n-ö negatiivseid mõjutusi nagu stress, kehv uni, ebatervislik toitumine, düsfunktsionaalsed suhted või vähene liikumine, siis tasakaal kahe süsteemi vahel võib saada häiritud ja n-ö fight-or-flight süsteem võib domineerima hakata. See ei ole pikas perspektiivis hea.[10]

Mis HRV näitab

HRV on mitteinvasiivne meetod identifitseerimaks ANS-i düsbalansse. Mida tervem on ANS, seda kiiremini oled sa võimeline „käike vahetama“, mis näitab suuremat vastupanuvõimet ja paindlikkust. Uuringud on näidanud seost madala HRV ning suurenenud depressiooni ja ärevuse vahel, samuti on madal HRV seostatud isegi suurenenud südame-veresoonkonnahaiguste ja surma riskiga. Inimesed, kellel on kõrge HRV, võivad olla paremas kardiovaskulaarses vormis ja suurema vastupanuvõimega stressile.[10] Lihtsustades võib öelda, et kõrgem HRV on parem.

Mõõtmine

Nagu südame löögisageduse mõõtmisel, jälgime ka HRV mõõtmisel südame tööd, siis HRV jaoks on tavakasutajatel sisendandmete saamiseks samad meetodid - elektriline (pulsivöö) ja optiline. Kui südame löögisageduse mõõtmist/jälgimist kasutatakse enamasti treeningu/tegevuse ajal, siis HRV mõõtmisi on hea kasutada puhanud olekus e näiteks hommikul peale ärkamist.[11]

Tulemuste kasutamine

Üksikud HRV mõõtmised ei anna meile enamasti eriti kasulikku informatsiooni, olulisem oleks tulemusi tõlgendada pikema aja jooksul trendi kaudu ja võrrelda eelnevate mõõtmistega. Tulemused võivad näidata, kuidas keha erinevate stressoritega (treeningud ja muu igapäevaelu stress) toime tuleb.[12]

HRV-d saab kasutada igapäevase check-in’ina, et välja selgitada keha valmisolek stressi (nt treeningut) taluda. HRV-d kasutatakse sageli treeningprogrammide optimeerimiseks ja individualiseerimiseks vastavalt isiku valmisolekule/taastumisele.[11]

Meditsiin

Uuringud

Spordimeditsiiniline terviseuuring annab ülevaate sportija tervislikust seisundist ja kehalisest võimekusest. Spordi- ja liikumisharrastajatel on soovitatav spordimeditsiiniline terviseuuring läbida kord aastas.[13] Peamisteks eesmärkideks on välja selgitada, kas patsiendil on spordiga tegelemiseks vastunäidustusi ja/või piiranguid. Uuringud aitavad kaardistada patsiendi terviseriske, mis võivad tulevikus olla vigastuste, haiguste ja ka äkksurma tekke põhjusteks.

Koormustestid

Koormustest jooksulindil

Koormustest on diagnostiline südameveresoonkonna uuring, mis võimaldab hinnata patsiendi koormustaluvust, südamelihaste hapnikuvarustust, rütmihäireid ja vererõhu reaktsiooni koormusel.[14] Tulemuste abil on võimalik hinnata patsiendi võimekust võrreldes soolise ja vanuselise keskmisega ning korduval uuringul ka iseendaga. See annab uuritavale objektiivse ülevaate oma keha hetkeseisukorrast.

Treeninguga alustajatel tasub mõelda koormustesti tegemise peale, et nad oskasid valida endale sobiliku treeningrütmi. Ka kogenud treenijad saavad läbi koormustesti objektiivselt hinnata oma varasemate treeningute efektiivsust.

Koormustesti tegemisel kleebitakse uuritava rindkerele ühekordsed elektroodid. Kardiopulmonaalseks uuringuks kinnitatakse uuritava näole ka mask ja ühendatakse kõik aparatuuriga. Patsiendi eelistusi, varasemaid koormusteste, üldist tervislikku seisundit ja spordiala arvestades tehakse astmeliselt tõusvate koormustega test kas veloergomeetril või jooksulindil.

Koormustest lõpetatakse maksimaalse tulemuse saavutamisel või uuritava tervisenäitajate/enesetunde halvenemisel. Pärast koormustesti teeb spordiarst kokkuvõtte terviseuuringu tulemustest, mille alusel hinnatakse sportlase töövõime näitajaid. Terviseuuringu kokkuvõte ja tulemused võivad olla treenerile abiks personaalse treeningkava koostamisel.[15]

Burdick Heartstride Stress Treadmill kasutab veel praegugi operatsioonisüsteemina Windows XP-d. Parim enne möödas tarkvaraga varustatud meditsiiniseadmed on maailmas pigem süvenev probleem.[16][17]

Vereanalüüsid

Vereproovid laboris

Vere kliiniline analüüs on oluline uuring, mis lubab hinnata organismi terviseseisundit ja/või kahtlustada haiguslikku protsessi. Kompleksuuringus mõõdetakse hemoglobiini sisaldust veres ja loendatakse vererakud: leukotsüüdid (valgelibled), erütrotsüüdid (punaverelibled), trombotsüüdid (vereliistakud) ning arvutatakse neid iseloomustavad indeksid.[18]

  • Hemoglobiini tase veres võib sportijale peegeldada tema organismi väsimustaset, töövõimekust, südametöö kiirust ja lihaskrampide esinemist.
  • Erütrotsüütide arvu järsk muutus veres võib tõenäoliselt viidata erinevatele terviseseisunditele ja kroonilistele haigustele.
  • Leukotsüütide kõrge hulk veres peegeldab keha võimalikku põletikulist seisundit, organismi üldist väsimust ja kurnatust.

Lisaks eelmainitule on vereproovi abil võimalik ka ära kaardistada patsiendi keha keemiline hetkeseisund. Mõned näited: [19]

  • Kaltsium - tagab tugevad luud, terved hambad ja lihaste töökindluse
  • Ferriit - parandab lihasjõudlust, sooritusvõimet ja aeroobset vastupidavust
  • Magneesium - aitab vältida lihaskrampide teket
  • Vitamiin D - kindlustab keha treeningvõimekuse ja aitab hoida lihaseid toonuses

Maxon Group AG täisautomaatne vereanalüüsi süsteem on varustatud 3-teljelise robotiga ja mahutab kuni 215 proovi ning 1000 testanumat. Masin töötab täiesti iseseisvalt, kontrollib tulemusi, võrdleb neid ja monitoorib kogu protsessi. Selline seade säästab bioloogidel ja tehnikutel väga palju aega.[20]

Kehakoostise määramine

Neiu spetsiaalsel BIA kaalul

Kehakoostise määramise kaudu on võimalik vähese vaevaga hinnata inimese tervislikku seisundit.

Kehakoostise määramisel selgub:

  • kehamassi indeks KMI ehk BMI (Body Mass Index)
  • puhkeasendis oleva keha ööpäevane energiakulu BMR (Basal Metabolic Rate)
  • rasvavarude mass kilogrammides, sealhulgas rasvasisalduse protsent kogu keha massist
  • lihaste, sidekoe, vee ja teiste rasvavabade kudede mass FFM (Fat Free Mass)
  • kehas sisalduva vee mass kilogrammides TBW (Total Body Water)

Kehakoostise määramisel kasutatakse bioelektrilise takistuse määramise meetodit BIA (Bioelectric Impedance Analysis). See põhineb keha mahu ja takistuse vahelisel seosel. BIA meetod on kiire, valutu ja ohutu. Mõõdetav seisab paljajalu umbes 20 sekundit vastava kaalu peal ja jalgade kaudu läbib teda mittetuntav elektrivool.[21]

InBody 570 on võitnud rahvusvaheliselt väga kõrgelt hinnatud Red Dot disainiauhinna. See näitab, et ka keerukaid meditsiiniseadmeid on võimalik kasutajasõbralikuks ehitada.

Proteesid

Les Baugh aka "Biooniline mees"

Kehakultuuri ainuke eesmärk ei ole võimaldada inimkeha arengut soodustada, kuid see tuleb ka kasuks puuduste lahendamisel. Sedaviisi on ka proteeside ning muude kehatäienduste areng hüppeliselt edasi jõudnud. Samuti annavad proteesid mõnedele puudega inimestele võimaluse trenni teha.

Kõige mõjukam osa on 3D printimise funktsionaalsus, mis annab võrreldes traditsiooniliste meetoditega mitu eelist:

  • Kiire prototüüpimine
  • Kergem isikustada
  • Odavaim hind
  • Vajalik kõigest 3D printeri olemasolu
  • Internetist allalaetavad mudelid[22]

3D prinditud proteesid alati iseseisvalt ei saa lahendada puudujääki, kuid abiks tuleb traditsiooniliste meetoditega paigaldatud liidesed.[23]

Edukaid arengusamme tehakse ka juhtivate proteesidega. Rootsi ülikoolis Chalmers University of Technology toimunud uuringu käigus paigaldati neljale patsiendile käeprotees, mida on võimalik juhtida kasutades triitseps ja biitseps lihaseid. Antud protees on otse ühenduses patsiendi luu, lihas ja närvisüsteemiga käes ning ühendus ajuga ei olnud vajalik. Võimaldati ka mingil määral tunnetamine, kuid patsientide tagasiside tõttu selle võimsus ehk sensitiivsus sätiti nõrgemaks - kirjeldati elektrilist sensatsiooni. Antud meetodi tugevus seisneb selles, et patsiendil või algoritmil ei ole vaja ümber õppida olukorraga, kuna sai kasutada olemasolevaid ja töötavaid lihaseid, närve. Kolme patsiendi seas säilisid proteesid töökorras 3-7 aastat. Tänu proteesile said mõned patsiendid naasta oma aktiivsetele eluviisidele: suusatamine, mootorsaani sõit, rallisõit, autoremont. [24]

Ühes teises uuringus Michigan'i Ülikoolis võimaldati kaugjuhtivust vähem intrusiivsemalt, kuid see toimus kahes etapis. Siin võeti eelist sellest, et jäsemetest ilma jäänud inimesed edastavad sellegipoolest närvisignaale oma fantoom-jäseme suunas. Nendele samadele poolikutele närviotstele luuakse nn. Regenerative Peripheral Nerve Interface,[25] mis seisneb närvi otsa ühendamises tüki lihaskoega. Selle protseduuri eesmärk on vältida mõnedes patsientides seisundi halvenemisi ning valusid, kuid Michigan'i Ülikooli uuringus kasutati seda ära elektriliste signaalide tekitamiseks. Neid signaale sai seejärel lindistada, paludes patsiendil mõelda erinevate käeliigutuste soorituste peale. Loetud andmete põhjal sai koostada algoritmi, mille abil sai patsient lõpuks juhtida proteesi kasutades neid samu poolikuid närviühendusi. Antud meetod ei ole piiratud vaid sellega, et protees on füüsiliselt keha küljes, kuna elektrisignaale saab edastada ka üle õhu. Õppimisperioodil liigutati ka käsi virtuaalselt arvutiekraanil.[26][27]

Nutiseadmed

Apple Watch 4 nutikell

Nutiseadmed ja aktiivsusmonitorid

Kuigi nutiseadmete (eelkõige nutitelefonid) kasutuselevõtt on laialdaselt vähendanud rahvastiku aktiivsust[28], on neil ka positiivne mõju üldisele kehakultuuri arengule. Seda siis eelkõige vajalike vahendite kättesaadavuses ning nende integreerimisel meie igapäevastesse seadmetesse. Nutiseadmed oma sensorite komplektidega ning tarkvaralise võimekusega saavad abi pakkuda füüsilistel treeningutel[29], mediteerimisel[30], magades[31] ning ka muudel juhtudel.

Eelmine aasta kolledžis õppivate naiste seas läbiviidud uuring[32] näitas, et aktiivsusmonitoride kasutus suurendas üleüldist liikumissagedust ning piiras toitumist. Osalejate seas enamik tegid päeva jooksul kompenseerimiseks lisategevusi eesmärgi saavutamiseks (sammude arv, kulutatud kalorid). Uuringu läbiviijad ei võta seda kõike positiivses valguses ning otsustasid seda nimetada isegi sõltuvuseks. Selline sõna toodi välja, kuna digiekraanil olevate eesmärkide saavutamiseks pidi mõni kord järgima pigem ebatervislikke meetodeid: näljutamine, ületreenimine. Aktiivsusmonitorid (sh. ka muud kantavad nutiseadmed) ei ole veel jõudnud sinna faasi, kus neil oleks võimalik konstrueerida isiklike parameetrite järgi treeningu või toitumise soovitusi. Igaüks kes ostab mingi antud mudeli elektroonikapoest saab samasuguse algoritmi, mis ta eluviisi peaks kujundama hakkama. Antakse muidugi ka võimalus ise konfigureerida, kuid algajad ei tea mis õige. Sarnasel põhjusel noorte seas aktiivsusmonitoride püstitatavad eesmärgid on statistiliselt kahjulikumad[33] vähendades naudingutunnetust ning motivatsiooni pikemas perspektiivis. Lühikese perioodi jooksul aktiivsus tõusis võistlustahte või sisemise süü (saavutamata eesmärgid) tõttu. Pittsburgh'i ülikooli uuringu käigus[34] leiti, et kaalukaotamisel aktiivsusmonitorid osalejate seas tulemust ei mõjutanud. USAs pea kolmandik seadmetest hüljatakse oma vähese kasutuse tõttu.[35] Tõenäoliselt suur osakaal on põhjustatud sellest, et aktiivsusmonitorid ei paku kasutaja jaoks midagi uut, mida nende taskus olev nutitelefon juba ei võimalda.

Telemeetria

Tänu kergelt soetavatele nutiseadmetele on pea igal ühel nüüd võimalik koguda enda kohta elementaarseid andmeid oma tegevuste kohta. Tarbija jaoks soetavad seadmed on võimelised järgmisi andmeid jälgima:

  • GPS asukoht, kiirus ja kõrgus merepinnast
  • Suhteline õhurõhk
  • Südamerütm ja elektrokardiogramm
  • Hingamise rütm
  • Kehakaal
    • Elektrilise takistuse mõõtmisega ka keha rasvaprotsent, kuigi ebatäpselt[36]
  • Unekvaliteet
  • Güroskoopiline asend ja kiirendus, omakorda võimaldades:
    • Sammulugemine
    • Soorituskoormuse jälgimine
    • Muu keha ja jäsemete suhteline liikumine

Tootjast sõltuvalt võib kogutavat telemeetriat lugeda Big Data alla.

Populaarne rakendus enda sooritusvõime jälgimiseks ning jagamiseks on Strava. Tegemist on tasuta rakendusega ning töötab suvalises nutitelefonis ning see-eest pakub telemeetria kogumiseks tööriistu, mis 10-20 aastat tagasi leidusid vaid spetsialiseeritud ning kallites toodetes: GPS asukohad, südamerütmi jälgimine, kehaline koormus, kiirus jne.[37] Jälitatud andmed salvestatakse pilve ning neid on võimalik vaadata tagantjärgi - mõni pikaajaline kasutaja saab üle vaadata näiteks oma 2015 aasta alguses tehtud rattasõidu teekonda. Lisaks isiklikule aspektile, Strava võimaldab enda tulemusi jagada ning ennast teistega võrrelda, tõstes võistlushimu ning omakorda veel motiveerides osalisi. Rakendus on mõnedes kommuunides tekitanud kultuuri, kus kui Strava'ga oma tegevust ei salvestanud siis antud treeningut ei toimunud.[38][39] Sarnaselt aktiivsusmonitoride peatükis mainitud sõltuvusele esineb seda ka siin tarkvaraliste rakendusega, aga vara on öelda, et kas pikas perspektiivis on tegemist positiivse või negatiivse nähtusega.

Interneti mõju

Interneti teke on oluliselt soodustanud vaba ligipääsu informatsioonile. Tekkinud on suhtluseks foorumid, tarkvaralised abirakendused ning kuulsused tänapäeva suunamudijate näol. Pakutakse erinevatel kujudel näpunäiteid algajatele, treening- ja toidukavade näiteid, korrektseid protseduure ning seltskonda selle kõige arutlemiseks.

Mõned näited populaarsetest veebisaitidest kehakultuuri alal:

  • Nordic Sports Science Forum Malmö ülikooli väljaanne
  • ExRx Kasulik info kogum, mõned neist viidetega akadeemilistele paberitele
  • bodybuilding.com Jõutreeningu foorum
  • r/fitness ja muud teemakohased alamredditid
  • /fit/ pole kõigile mõeldud ning siinset informatsiooni ei tasu usaldada. Silmaringi laiendamiseks kasulik.
  • YouTube ja muud voogedastus platvormid

Oma vaba loomuse tõttu soodustab internet ka kahjuliku informatsiooni levitamist. Nagu ka mitmetes muudes valdkondades, levib ka siin valeinformatsiooni, pettuseid ning ekstremiste. Algajal on täiesti võimalik kahjustada enda või teiste tervist internetis tarbitud halbade või otseselt pahatahtlike soovituste põhjal.


Tulevik

Tehnoloogia areng on kehakultuuri juba muutnud ja muudab ka edaspidi. Järgnevalt vaatleme tehnoloogiaid, mis on juba olemas või alles arendusjärgus, ja millest tõotavad tulla järgmised fitnessi trendid.

Droonid

Traverse droon

Droonide kasutus on jõudnud ka kehakultuuri. Esimene katsetus tehti juba aastal 2012, mil Melbourne´i Ülikoolis loodi jooksjatele mõeldud Joggobot. Droon lendas jooksja kohal 3 meetri kõrgusel ja orienteerus T-särgi peal oleva visuaalse markeri järgi. Joggoboti efekt seisnes selles, et aitas jooksjal hoida tempot ja samal ajal oli nagu trennikaaslase eest. Joggobotil oli ka mitmeid puudusi, näiteks suutis droon järgida ainult sirget joont ja aku ei kestnud üle 30 minuti. 2020. aastal loodi Hongiki Ülikoolis Traverse drooni kontseptsioon, mis peaks imiteerima personaaltreenerit. Pööratava toe peal asetsev kaamera fokusseerub jooksjale ja monitoorib tema kiirust, sooritust, tehnikat, läbitud vahemaad ja progressi. Jooksmise ajal teeb droon fotosid ja videosid, mis annab jooksutehnika ja kehaasendi kohta visuaalset tagasisidet. Jooksjal on kaelas spetsiaalne seade, mis on drooniga ühenduses ja mille kaudu saab droonilt ka verbaalset tagasisidet. Kuigi seade on alles kontseptuaalses faasis, on selle üks loojatest, Jinseon Lee, veendunud, et on ainult aja küsimus, mil see populaarseks saab. Droonist võib abi olla ka puuetega inimeste sportimisele, eriti nägemispuudega inimestele. Lisaks jooksmisele leiavad droonid rakendust ka muudel aladel. Jalgpallurid kasutavad neid, et salvestada treeningutel oma taktikat ja palli teekonda. Filmimiseks kasutavad droone mägironijad ja suusasportlased. [40]

Hetkel on droonide probleemiks tehnoloogilised piirangud, mille tõttu saab neid praegu kasutada vaid välitingimustes, ja nende kasutuse regulatsioonide puudus. Spetsialistid toovad murekohtadena välja mürareostuse (nt avalikes parkides) ja ohu, et droonid võivad rahvarohketes kohtades teiste objektidega kokku põrgata.[41]

Kantavad seadmed

Nutikad riided

Nadi X nutikad joogapüksid

Kantavad seadmed ehk wearables hõlmavad endas nüüdseks palju enamat kui randmel kantavad pulsikellad. Praegu arendatakse nutikat riietust (smart clothing). Nutiriided on tavapärased riideesemed, mis on integreeritud tehnoloogiaga. Riietesse on paigaldatud sensorid, mis suhtlevad nutitelefoni rakendusega. Näiteks Neviano nutikates trikoodes on veekindel UV-sensor, mis annab märku, kui UV-kiirgus on liiga kõrge ja nahk vajab lisakaitset. Nadi X joogapüksid tunnevad ära, kui joogapoos vajab parandamist. Kehaosale, mille asendit on vaja kohendada, antakse nõrk vibratsioon. Tegemist on haptilise tagasisidega, mis imiteerib puudutust. Nadi X iOS rakendus juhendab, kuidas poose optimeerida. Kogu süsteem käitub seega nagu personaaltreener. Sensoria fitness-sokkide komplektis on tekstiilsed sensorid ja pahkluu ümber käiv seadeldis, mis võtab vastu sensoritelt saadud signaalid ja edastab need rakendusele. Rakenduselt saab infot, kuidas jalg joostes või kõndides pinnale maandub. Rakendus juhendab seejärel, kuidas oma jooksu- või kõnnitehnikat parandada. Tegemist on ainulaadse tootega, kuna siiani pole veel olnud tooteid, mis annaksid tehnika kohta tagasisidet.[42]

Aksessuaarid

Oura Smart Ring

Nutikad aksessuaarid, nagu näiteks ehted, on väikesed, mugavad ja märkamatud. Siin on lisaks tehnoloogiale oluline ka esteetiline disain. Materjalidena kasutatakse enamasti roostevaba metalli, aga ka puitu ja nahka.[43] Üheks 2021. aasta parimaks nutiaksessuaariks valiti The Business Insider´i poolt Oura Smart Ring, mis mõõdab südamelöögisagedust, kehatemperatuuri, kehalist aktiivsust ja unerütme. Sõrmuses on valgustundlikud LED sensorid, NTC (negative thermal coefficient) kehatemperatuuri sensor, 3D kiirendusandur ja güroskoop. Kehatemperatuuri sensor jälgib ka menstruaaltsüklit. [44] Uus trend on aktiivsusmonitorid, mis on piisavalt väiksed, et neid saab ühendada tavaliste ehetega ja on seega täiesti märkamatud. Üks toode sellest vallast on Joule Earring Backing. Aksessuaaride puuduseks on hetkel nende kõrge hind.

Eksoturvised

Eksoturvis

Eksoturvis (exoskeleton) on robootiline ülikond. Neid kasutatakse praegu tootmisettevõtetes tööliste sooritusvõime parandamiseks, näiteks võimaldab see tõsta suuremaid raskusi väiksema vigastuste ohuga. Hyndai Motor Group on vabrikutingimustes testimas Hyndai Vest Exoskeleton´i, mis vähendab survet selja- ja kaelapiirkonnale. Hyndai sõnul on eksoturvised abiks vigastuste ennetamisel ja inimeste töövõimekuse suurendamisel. Ennustatakse, et turvised võetakse tootmises laialdaselt kasutusele.[45]

Neist võib abi olla füüsilise võimekuse tõstmisel ka treeningutel ja füsioteraapias. Eksoturvisest võivad kasu saada inimesed, kellel on liikumisprobleemid, kuid vajavad siiski kehalist koormust, et lisanduvaid füüsilisi probleeme ennetada. Näiteks Sclerosis multiplex diagnoosiga inimesed peaksid olema kehaliselt aktiivsed kolm korda päevas vähemalt 30 minutit korraga. Et kehaline liikumine oleks efektiivne, tuleb südamelöögisagedus tõsta teatud tasemele, ent kaugelearenenud SMga inimestel on seda raske saavutada. Praegu uuritakse, kas eksoturvistest on siin kasu. Turvis aitab nõrkade jäsemetega inimestel seista ja kõndida, kuid siin on vaja kindlaks teha, kas turvisega saab südamelöögisagedust tõsta treeninguks vajalikule tasemele ja kas selline treeningviis on inimestele piisavalt mugav.[46]

Virtualiseerumine

Icaros flying machine

Kehakultuuris kaasatakse treeningute mitmekesistamiseks üha enam virtuaalset reaalsust. Virtuaalreaalsus on digitaalne reaalsus, kus kasutajale jäetakse mulje, nagu ta viibiks täielikult teises keskkonnas. Selle juurde kuuluvad veel liitreaalsus (kasutaja näeb pärismaailma, aga sinna peale on lisatud digitaalseid komponente.), segareaalsus (pärismaailm on digitaalsusega kokku segatud) ja laiendatud reaalsus (ühisnimetaja kõikide ülalolevate reaalsuste jaoks.). [47]

Virtuaalne treeningvahend koosneb jõusaalimasinast ja peakomplektist. Võib olla ka ainult peakomplekt, näiteks virtuaalse vastasega poksides. Masinad nagu VirZoom – velotrenažöör, mis on integreeritud VR mängudega – ja Icaros flying machine on juba praegu jõusaalides kasutusel. Icarose masin võimaldab treenida ülakeha, samal ajal kui peakomplekti abil näeb treenija näiteks, et lendab kosmoses. Tulevikus tekib tõenäoliselt järjest rohkem jõusaale, kus ongi ainult VR-ga integreeritud seadmed. Esimene taoline jõusaal on Black Box VR, mis avas oma uksed 2019. aastal San Franciscos.

VR-ga integreeritud kehakultuuril on mitmeid eeliseid. Näiteks tooks see treeningute juurde inimesi, kes pole kehakultuuri kunagi harrastanud. Teiseks aitaks VR säilitada treenijate motivatsiooni. Kui tavapärased treeningrutiinid muutuvad tüütuks, siis treeningvahend, kus saad valida omale erinevaid virtuaalseid reaalsusi (võitled näiteks samal ajal tulnukatega ja päästad maailma), hoiab tüdimuse ja läbipõlemise eest. Negatiivsete mõjudena on mainitud peakomplekti ebamugavust ja VR-ga kaasnevat iiveldust, mille pikaajalised mõjud ei ole teada. [48]

Arvutimängud ja füüsiline tervis

Minimaalne kehaline aktiivsus noorukil

Erinevatel põlvkondadel on üks üsna sarnane ja sajandeid läbiv põhitõde – noorus on hukas. Tänased 10-aastased, kes kasvavad üles koos nutiseadmetega, ei teagi varsti, et telefon leiutati selleks, et inimesega rääkida. Mitte selleks, et lühilausete ja märksõnadega mõtteid pilduda ega ka selleks, et mängida ja videosid vaadata. Vastavalt rahvusvahelistele ja riiklikele soovitustele peab iga laps ja nooruk liikuma iga päev vähemalt 60 minutit mõõduka kuni tugeva intensiivsusega ehk nii, et hingamine kiireneb, tekib soojatunne ja higistamine[49] Sama uuring kinnitab, et tugevat pingutust nõudev aeroobne tegevus on vajalik vähemalt kolmel päeval nädalas ja laste istumise aega ekraani ees tuleks piirata nii, et see jääks alla kahe tunni päevas. Enamus sellest sihtrühmast oigab selliste ootuste peale.

Kehakultuuri tähendus arvutimängurile

Täiesti omaette väljakutse on, kuidas noored saada liikuma. Kuidas tagada piisav kehaline aktiivsus rakendamata kardinaalseid meetmeid ja mõjureid ekraaniaja vähendamiseks ning istumistsoonist väljakiskumiseks. Kindlalt on kehakultuuril tänases keskkonnas teine tähendus ja väljakutse terviseala spetsialistidele. Kuidas tuua vähese liikumisega arvutimängur umbse toanurga tugitoolist kehaliselt aktiivselt tegutsema? Pealekasvava põlvkonna arusaamad sportimisest vabas ja kaunis looduses on teised, kui meil endil või meie vanematel – sest puud on ju pargis kõik ühtemoodi. Hirmujutud krooniliste haiguste riskist, pikast istumisest tingitud luustiku ja lihaskonna nõrgenemisest ning rühihäirete tekkest kuni südamehaigusteni ja ülekaalulisuseni on noorele, kes hetkel ei tunne, et tal on halb või kuskilt valutab, kui kurtidele kõrvadele. Ärme unusta, et täna on maailmas üle 4,1 miljardi mobiiltelefoni ja pea 70% vaid 4-aastastest lastest on kasutanud arvutit[50] . See põlvkond vajab teistsugust kehalist aktiivsust, teistsugust lähenemist ja mõjutamist. Sellist, mis haakub meeldivusega, on vahva, kaasakiskuv ja interaktiivne. Teadlaste ja arstide koostöö, ärimeeste kasumilootus ja nooruki ootused tulevikule on pannud aluse täiesti omaette suunale kehakultuuris – interaktiivsed (arvuti)mängud. Eesmärgiks on äratada noortes huvi veeta rohkem aega liikudes, tõmmata neid eemale TVst ja arvutimängudest, pakkudes kaasaegset mängukeskkonda isegi õues.

Sutu

Sutu pallisein on interaktiivne mänguväljakusüsteem, mis kasutab helisid, LED-valguselemente ja puutetundlike läbipaistvaid paneele. Sutu enimlevinud mänguks on jalgpall (või ka käsipall, tennis, maapall, saalibändi jt) vastu seina, kus interaktiivsed paneelid registreerivad pallipuutega mänguprotsessi ning selle tulemused. Mängudes on olulisel kohal aeg, täpsus ja kiirus. Mänge saab mängida üksi ja meeskondadena. Sutus on kombineeritud arvutimängud ja võimalus teha sportlikku mängu õues[51].

Beat Saber

Tegemist on arvutimänguga, mida on võimalik hankida erinevatele platvormidele nagu Steam, Oculus, PlayStation või Humble Bundle [52] . Mängida on võimalik ükskõik kus – ainuke tingimus on piisavalt ruumi vehkimiseks ja kargamiseks. Üsna hea moodus aktiivseks liigutamiseks väljumata interaktiivsest maailmast.

Oculus

Ideaalne paik tõelisele arvutimängurile nii VR-seadmete kui VR-mängude soetuseks. Lisaks laiadele võimalustele nii videosid vaadata, muusikat kuulata või maalida, on oma kindel ja hästi vastuvõetud koht aktiivsetel VR mängudel kuni spetsiifiliste sportmängudeni välja [53].

KatWalk C

Tegemist on väidetavalt maailma esimese isikliku VR rajaga - seade, mis võimaldab 360-kraadilist inimese liikumist luues VR-is lõpmatu liikumisala, mis tegelikult mahub väikese korteri väikesesse magamistuppa. Senise istuvas asendis labürindis jooksmise asemele on võimalik selle seadme abil tormata ka füüsiliselt mööda erinevaid käike ühel ruutmeetril oma toas [54].

Tuleviku kehakultuur baseerub interaktiivsusel, mahub vajadusel piiratud ruutmeetrile ja kaasab kogu sinu füüsilise aktiivsuse. Homset liikumist iseloomustab ja siia peatüki lõppu sobib vaadata videot. See iseloomustab kõike seda, mida eelpool erinevatel ridadel sai püütud sõnades väljendada.

Viited

  1. https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/kehakultuur/1
  2. 2.0 2.1 2.2 https://intra.tai.ee/images/prints/documents/149019033869_eesti%20toitumis-%20ja%20liikumissoovitused.pdf
  3. https://www.who.int/news-room/fact-sheets/detail/cardiovascular-diseases-(cvds)
  4. 4.0 4.1 https://www.pcmag.com/picks/the-best-heart-rate-monitors
  5. https://www.terviseuuringud.ee/koormustest/
  6. https://innomedica.ee/teenused-2/spordimeditsiin/
  7. 7.0 7.1 7.2 https://arstechnica.com/gadgets/2017/04/how-wearable-heart-rate-monitors-work-and-which-is-best-for-you/
  8. https://www.polar.com/en/products/accessories/H10_heart_rate_sensor
  9. https://www.polar.com/blog/heart-rate-variability-hrv/
  10. 10.0 10.1 https://www.health.harvard.edu/blog/heart-rate-variability-new-way-track-well-2017112212789
  11. 11.0 11.1 https://elitehrv.com/heart-rate-variability-vs-heart-rate
  12. https://ouraring.com/blog/what-is-heart-rate-variability/
  13. http://www.sportmed.ee/teenused/uuringud/taiskasvanu-terviseuuring/terviseuuringu-juhis/
  14. https://www.xn--sdamekeskus-thb.ee/koormustest
  15. http://www.sportmed.ee/teenused/uuringud/koormustestid/koormustest/
  16. https://www.wired.com/story/most-medical-imaging-devices-run-outdated-operating-systems/
  17. https://www.virsec.com/blog/covid-19-and-outdated-software-on-83-of-medical-devices-increase-security-risk
  18. http://www.sportmed.ee/teenused/uuringud/vereanaluusid/
  19. https://www.liigume.ee/985163/kaheksa-olulist-verenaitajat-mida-voiks-iga-sportlane-teada
  20. https://www.maxongroup.com/maxon/view/application/analysis-machine
  21. http://www.sportmed.ee/teenused/uuringud/kehakoostise-maaramine/
  22. https://3dprint.nih.gov/collections/prosthetics
  23. https://www.physio-pedia.com/Lower_Limb_Prosthetic_Sockets_and_Suspension_Systems
  24. https://www.nejm.org/doi/full/10.1056/NEJMoa1917537
  25. https://www.royalfreeprivatepatients.com/treatments/regenerative-peripheral-nerve-interface-rpni/
  26. https://spotlight.engin.umich.edu/mind-control-prosthesis/
  27. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5222635/
  28. https://ijbnpa.biomedcentral.com/articles/10.1186/1479-5868-10-79
  29. https://www.healthline.com/health/fitness-exercise/top-iphone-android-apps
  30. https://www.healthline.com/health/mental-health/top-meditation-iphone-android-apps
  31. https://www.healthline.com/health/healthy-sleep/top-insomnia-iphone-android-apps
  32. https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/19325037.2020.1767004
  33. https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/19325037.2017.1343161
  34. https://jamanetwork.com/journals/jama/fullarticle/2553448
  35. https://www.gartner.com/en/newsroom/press-releases/2016-12-07-gartner-survey-shows-wearable-devices-need-to-be-more-useful
  36. https://www.healthline.com/health/body-fat-scale-accuracy
  37. https://www.strava.com/features
  38. https://www.theguardian.com/news/2020/jan/14/kudos-leaderboards-qoms-how-fitness-app-strava-became-a-religion
  39. https://www.bicycling.com/culture/a22736718/why-strava-and-instagram-are-so-addicting-for-cyclists/
  40. https://www.yankodesign.com/2020/12/15/this-artificially-intelligent-drone-wants-to-be-your-personal-fitness-trainer/
  41. https://www.washingtonpost.com/science/drones-for-exercising/2021/04/16/c459c7fe-882d-11eb-82bc-e58213caa38e_story.html
  42. https://www.lifewire.com/best-smart-clothes-4176104
  43. https://www.businessinsider.com/best-smart-jewelry#here-is-the-best-smart-jewelry:
  44. https://ouraring.com/product/balance-silver/step1
  45. https://www.forbes.com/sites/bernardmarr/2020/06/08/5-predictions-for-wearable-technology-from-fitness-trackers-to-humans-20/?sh=762b3d4265a5
  46. https://www.mssociety.org.uk/research/explore-our-research/research-we-fund/search-our-research-projects/using-wearable-robots-to-improve-fitness-in-ms
  47. https://maruvr.ee/virtuaalreaalsusvaldkonna-terminoloogia/
  48. https://www.shapescale.com/blog/fitness/the-future-of-fitness-how-technology-is-changing-your-workout-routine/
  49. https://www.liikumakutsuvkool.ee/teadusuuringud/
  50. http://www.fixman.ee/concept/digiplay-2/
  51. http://www.fixman.ee/concept/digiplay-2/
  52. https://beatsaber.com/#start-playing
  53. https://creator.oculus.com/
  54. https://www.kat-vr.com/