RPM Package Manager

RPM (RPM Package Manager)

Referaat on protsessis

Sissejuhatus

RPM (rekursiivne akroonüüm RPM Package Manager; varem oli nimetud nagu Red Hat Package Manager) määrab kaks üksusi: tarkvarapakettide vorming ja programm, milline oli loodud selle paketi kontrollimise jaoks. Programmi abil võib installida, kustutada ja uuendada tarkvarat. RPM - see on põhine paketide vorming Linux Standards Base-s. RPM on litsentseeritud GPL v.2 all.

Failide hoidmiseks vormingus RPM kasutatakse arhiivne konteiner cpio, kasutades utiliidiga gzip. Hilisemades versioonides võib kasutada ka star arhivaatorit ja kokkupakkimist bzip2, LZMA või XZ abiga. Alustades versioonist RPM 5.0 võimalik arhivaatorit XAR kasutamine.

RPM andmebaas

RPM andmebaas ведётся kataloogis /var/lib/rpm. Ta seisneb ühest andmebaasist (Packages), millisel hoiatakse kõik informatsioon paketidest, ja palju väikesed andmebaasid (__db.001, __db.002 jne), millised teenindavad indekseerimise jaoks ja sisaldab teaded sellest, millised failid muutusid ja luuasid paketide installerimise ja kustutamise protsessis.

Kui andmebaas natuke rikkub (see võib juhtuda, millal installerimise või kustutamise protsess oli «tapetud» või lõpetas jaotusele vaba ruumi), siis teda võib taastada kommandi abil:

rpm --rebuilddb

Paketide nimetused

Igal RPM paketil on nimetus, milline sisaldab mitmest osast:

• Programmi nimetus
• Programmi versioon
• Reliisi number (arv kui palju kordi programm oli uuendatud). Tihti kasutatakse distributiivi määramise jaoks, mille all tehtud pakett.
• Arhitektuur, mille all pakett tehtud (i386, ppc jne)

Kokku võetav pakett tavaliselt sisaldab niisugune nimetuse vorming:

<nimetus>-<versioon>-<reliis>.<arhitektuur>.rpm

Näiteks:

nano-2.2.6-1.i386.rpm

RPMi eelised ja puudused

RPMi eelised

• Kustutamise kergus ja programmide uuendamine

• Populaarsus: väga palju programme собираются RPMisse, see tähendab et ei ole vajadusi teha programmi lähtekoodidest

• "Pole interaktiivne" installerimine: kergesti automatiseerida installerimise/uuendamise/kustutamise/ protsess

• Paketide tervikluse kontroll kontrolli summade abil ja GPG-allkirjadega

• DeltaRPM - see on apache'i analoog, millega võib uuendada installitud tarkvarat minimaalsega pingitusega

• Akkumulatsiooni võimaluse kogemus kogujade spec-failis

• Spec-failide relatiivne kompaktsus macroside kasutamise abil

Põhilised puudused

• Makropaketid distributiivide vahel võivad eraldada

Toetavad Linux distributiivid

See on nimekiri mõnede tuntumate distributiivide, millised olid asutatud RPM baasil:

• ALT Linux
• ASP Linux
• CentOS
• Fedora
• Mandriva Linux
• Red Hat Enterprise Linux
• SUSE Linux

(See on mittetäielik nimekiri)

Praktiline kasutamine

Kõikides Linuxi programmides võib vaadata kasutusjuhendit. Selle jaoks kirjutage:

man rpm

Kui te tahate installida pakket RPMi abil, siis kirjutage:

rpm -i <package name>

Peale seda millal pakett asub teie failisüsteemis, piisavalt käivitada rpm käsk ja anda kolm omadusi:

-U (upgrade)

-h (installimise protsessi kujutamise jaoks)

-v (verbose, väljastus laiemalt informatsiooni täidetavast tegevustest)

rpm -Uhv <package name>

Miks -U parem, kui -i? Asi on selles, et -i võib ainult installida, aga -U annab uuendamine ja installimine. Sõltumatu sellest, kas te tahate uuendada programmi või installida, see käsk teeb vajalikud tegevused.

Kustutada pakett ka väga lihtne:

rpm -e <package name>

Paketi uuendamise jaoks kasutatakse:

rpm -U <package name>

Vaadata, kas installitud pakett võib selle kommandi abil:

rpm -qa | grep <package name>

Kui te tahate uurida informatsiooni paketist, siis kirjutage:

rpm -qi | grep <package name>

Vaadata failide nimekiri, millised sisenevad paketide sisukorra võib:

rpm -ql | grep <package name>

Vaadata kõik paketid võib käsuga:

rpm -qa | grep <package> more

Kasutatud kirjandus

• man-lehekülg rpm

Autor

• Vadim Vinogradin A21

• vvinogra AT itcollege.ee