Htop

Autor

Algne: Märten Rodes, AK22

Uuendaja: Erik Proomann AK21

Sissejuhatus

Htop on Unix'i tööriist protsesside jälgimiseks ja haldamiseks. Sarnaselt rakendusele top, saab tema abil jälgida süsteemi ressursside kasutust, jooksvate protsesside infot, määrata protsesside prioriteete ja saata neile signaale. Tänu mugavale liidesele ja hiire kasutamise võimalusele saab peaaegu kõik vajaliku tehtud ilma spetsiaalseid klaviatuurikombinatsioone teadma.

Paigaldus

Htop paigaldatakse järgneva käsuga

sudo apt-get install htop

Kasutamine

Ülevaade

Kasutajaliides on väga lihtne (Pilt 1): Üleval on kaks tulpa süsteemiinfot, keskel on protsesside nimekiri ja kõige alumisel real kiirkäskude nimekiri (klahvid F1-F10).
Nii süsteemiinfo kui protsesside nimekirja osas on võimalik täpselt seadistada, millist infot näidatakse.

Pilt 1 Htop ülevaade

Protsesse saab järjestada kindla veeru järgi, vajutades F6 ja valides vasakule ilmunud nimekirjast vajaliku veeru (Pilt 2). Järjestamist saab vastupidiseks muuta klahviga F4 (Invert).

Pilt 2 Protsesside järjestamine

Protsessilistis saab mugavalt kursoriga liikuda vajaliku protsessi juurde, millega on vaja toimetada. Samuti on võimalik soovitud protsessi juurde liikuda otsinguga, vajutades F3 ja kirjutades protsessi nime (tervelt või osaliselt).

Üleval vasakus servas kuvatavad CPU (protsessorikasutus) ja Mem (mälu kasutus) näidikud koosnevad erinevat värvi osadest. Värvid jaotavad protsessori ja mälu ribad proportsionaalselt osadeks olenevalt, mis sorti protsessid kui palju protsessorit kasutavad või mis otstarbeks kui palju mälu on kasutatud.

CPU: sinine osa - madala prioriteediga protsessid (nice value > 0), roheline osa - tavalised protsessid, punane osa - kerneli (süsteemi) protsessid

Mem: roheline osa - protsesside poolt kasutatav mälu, sinine osa - puhvrite all olev mälu, kollane osa - vahemäluna kasutatav mäluosa

Üleval paremal märgitud Load average näitab süsteemi koormust e. mitu aktiivset protsessi on korraga keskmiselt protsessorit tahtnud kasutada viimase 1-, 5- ja 15 minuti jooksul.

Veergude (PRI, NI, VIRT jne) selgitused leiab htop'i esiisa top juhendis.

Käivitamine

Tavakasutaja õigustes ei saa toimetada mõnele teisele kasutajale kuuluvate protsessidega ja protsesside prioriteeti ei saa määrata tavalisest kõrgemaks (nice value < 0 ). Kui neid asju on vaja teha, siis tuleb programm käivitada root-õigustes.

Htop käivitatakse samanimelise käsuga:

 htop 

Root õigustes käivitamise korral:

 sudo htop 

Toimingud protsessidega

Prioriteedi muutmine - Prioriteedi muudetakse läbi nice value. Selleks tuleb liikuda kursoriga protsessi peale ja vajutada F7 või F8, vastavalt väärtuse vähendamiseks või suurendamiseks. Väärtus saab olla vahemikus [-20; 19] - mida suurem väärtus, seda väiksem prioriteet. Vaikimisi on see 0 ja tavakasutaja saab seda ainult suurendada (ehk siis protsessi prioriteeti vähendada).

Protsessorite kasutus - Protsessile saab määrata, millistel protsessoritel/tuumadel teda jooksutatakse. Vastava valiku saab teha liikudes protsessi peale ja vajutades klahvi "a".

Signaali saatmine protsessile - Olles kursoriga valinud protsessi, vajutada F9 (Kill). Vasakule ilmub nimekiri võimalikest signaalidest, mida protsessile saata. Nüüd tuleb vaid liikuda soovitud signaali peale ja vajutada "Enter". Signaalidest saab lugeda rohkem artiklis signaalid ja kill.

Seadistamine

Seadistusmenüü avaneb klahviga F2. Meters valiku all saab määrata millised süsteemiinfo andmeid üleval kuvatakse. Samuti on võimalik valida kuvamise viise, liikudes mõne ülemistesse tulpadesse valitud näitaja peale ja vajutades F4. Näiteks mälu või protsessori kasutuse riba asemel võib kuvada iga värvi osa eraldi numbrina jne.

Pilt 2 Seadistusmenüü

Valiku Columns all valitakse andmed (veerud), mida protsesside listis iga protsessi kohta kuvatakse.

Pilt 3 "Columns" valikud

Kasutatud kirjandus

1. http://hisham.hm/htop/

2. https://en.wikipedia.org/wiki/Htop

3. http://www.howtogeek.com/howto/ubuntu/using-htop-to-monitor-system-processes-on-linux/