User:Klaupa

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Kristian Laupa

Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2014

Essee

Erialatutvustuse loengud olid väga huvipakkuvad ning nendes loengutes sai alati väga palju uut ja huvitavat teada seoses infotehnoloogia olemasolust. Loengutesse ilmusin alati, kuigi sellega oli raskusi, sest loengud algasid alati hommikul vara, mis põhjustas probleeme. Minu arvates tasus see kõik ennast ära, sest loengutes käisid erinevast vaatevinklist inimesed kohal ja rääkisid, tutvustasid enda tööd ning jagasid nõuandeid, milliseid punkte me peaks tulevikus kindlasti arvestama.

Esimene loeng toimus juba 27. augustil, kus niiöelda "esinejad" Inga Vau, Margus Ernits ja Merle Varendi andsid meile ülevaate, mis siin koolis niiöelda toimuma hakkab ja mis võimalused siin koolis valdavad. Peamine, mis minule koheselt meelde jäi ja südamesse läks oli see, et õppejõud hakkasid kohe kiitlema, et olete teinud väga hea valiku, mida teha saab, aga sellel on ka oma riskid. Veel jäi mulle õppejõu esinemisest meelde see, et kui te tahate siin koolis hakkama saada, peate õppima, õppima ja veelkord õppima, vaid nii saab selles koolis hakkama.

Teine loeng toimus 4. septembril, kus meie austatud lektor ja robootikaklubi juhendaja, Margus Ernits rääkis õppimisest ja motivatsioonist. Loengus räägiti, et õpilased on alguses väga hajameelsed ja ei oska täpselt oma aega sisustada ning niimodi kuhjub koduseid ülessandeid aina juurde ja juurde. See kõik toimub enamasti kooli alguses ning kui sa oled seda juba tunda saanud, hakkad sa suurepäraselt oma aega planeerima täpselt sinu vajadustele, niiet sellepärast ei peaks kohe muretsema. Meelde jäi veel Margus Ernitsa suust kõlanud sõnad, et vigadest õpitakse ja niimodi tuleb koguaeg edasi liikuda, mitte kunagi ei tohi alla anda. Eriti hästi jäi mulle meelde see, kui Margus Ernits hakkas selle aine arvestustööst rääkima. Ta tegi koheselt kõik selgeks, et tuleb kirjutada loengute kohta essee, kus on väga nõutud oma arvamus ja kõige tähtsamaks pidas ta viitamist ja kui viitamine puudub, kukud sa koheselt arvestuse läbi. Tänu sellele hakkasin rohkem viitamisest uurima ja kuidas seda teksti paigaldada.

Kolmas loeng toimus 11. septembril, kus endiselt meie lektor ja robootikaklubi juhendaja, Margus Ernits rääkis Robootikast ja häkkimisest. Selles loengus saime ülevaate EIK robootikaklubist, mis on hämmastavalt palju kohti võitnud. Nad on võitnud 8 esimest kohta, 7 teist kohta ja 7 kolmandat kohta. Järeldan sellest seda, et nende juhendaja peab siis päris kõvakäsi sellel teemal olema. Veel jäi meelde loengust see, et häkkimisel ja kräkkimisel on vahe. Tehti selgeks, et kräkkimine on niiöelda arvutisse sissemurdmine ja häkkimine on midagi muud. Mina olen alati arvanud seda värgendust teistpidi aga Margus Ernits pani mu paika. Veel jäi meelde midagi sumorobotitest, et selles koolis saab nendega tegeleda ja kõik on robootikaklubisse oodatud.

Neljas loeng toimus 18. septembril

pingukorralduse küsimused=

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt

Vastus

Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...