/etc/fstab fail
Autor
Kristo Ränk A21
Esitamise kuupäev: 2?.11.2015
Sissejuhatus
Fstab (file systems table) on kettajagude ja muud tüüpi failisüsteemide konfiguratsioonifail.
Failis /etc/fstab on kirjas kuidas ja kuhu ühendada süsteemi kettajaod ning andmekandjad.
Eeldused
- Linux operatsioonisüsteem. Faili olemasolu ei sõltu distributsioonist ega versioonist.
- Oskus orienteeruda Linuxi käsureal.
- Faili sisu muutmiseks ligipääs juurkasutaja õigustele.
Näide faili /etc/fstab sisust
Faili sisu on võimalik näha käsuga cat /etc/fstab.
Kui on vaja faili sisu muuta, tuleb fail avada tekstiredaktoriga. Näiteks kasutades nano oleks käsk nano /etc/fstab.
Muutuste salvestamiseks peab kasutaja faili avama juurkasutaja õigustega sudo nano /etc/fstab või enne faili avamist juurkasutaja õigustega sisse logima sudo -i.
# /etc/fstab: static file system information.
#
# <file system> <mount point> <type> <options> <dump> <pass>
/dev/sda1 / ext4 defaults 0 1
/dev/fd0 /media/floppy auto rw,user,noauto,exec,utf8 0 0
/dev/sdb1 /mnt/kaust ext2 defaults 0 0
/dev/sdb2 none swap sw 0 0
NB! Antud näide on võetud ja mugavdatud süsteemist Ubuntu Server 14.04.3 LTS. Faili sisu võib masinast ja süsteemist sõltuvalt olla erinev.
Esimene veerg ehk file system
/etc/fstab faili esimeses veerus on kirjas millist seadet, kettajagu või faili ühendatakse. Kettajagude eristamiseks on mitu varianti.
UUID=xxx.yyy.zzz- Igale kettajaole genereeritud unikaalne nimi, mis koosneb 32-st suvalisest kuueteistkümnendsüsteemi numbrist.[1]LABEL=label- Püsiv ja lihtsamini eristatav kettajao nimi. NäiteksLABEL=/boot. Maksimaalselt 16 tähemärki pikk.[2]/dev/sdxy- Kettajao füüsiline asukoht. Näiteks/dev/sda1või/dev/sdb4. Ketta füüsiline asukoht sõltub kontrollerist ja võib muutuda. [3]
Teine veerg ehk mount point
Teises veerus on asukoht kuhu kettajagu, seade või fail ühendada. Asukohaks võib määrata ükskõik millise kausta, eeldusel, et ühendamisel selline kaust eksisteerib.[4]
Näiteks /mnt/pildid või /media/cdrom. Kui tegu on saaleala või failiga, siis kirjutada veergu none.
Kolmas veerg ehk type
Kolmandas veerus on ühendatava faili, kettajao või seadme failisüsteemi tüüp.
Mõned toetatud failisüsteemid on: auto, ext2, ext3, ext4, btrfs, reiserfs, xfs, jfs, vfat, ntfs ja swap.
auto ei ole failisüsteem, vaid tüüp, mille puhul süsteem teeb ise kindlaks, mis failisüsteem on külge ühendatud. See on kasulik eemaldatava meedia puhul(CD/DVD).[5]
Neljas veerg ehk options
Neljandas veerus on valikud, mis sõltuvad failisüsteemist. Valikute järjekord pole oluline ja komaga eraldades võib kasutada mitut. [4]
Üldisemad valikud on:
sync/async- Failisüsteemi I/O on sünkroonne/asünkroonne.noauto- Failisüsteemi ei ühendata süsteemi alglaadimisel.exec/noexec- Lubab/keelab failisüsteemis kahendfaile käivitada.suid/nosuid- Lubab/keelab suid ja sgid bitid.ro/rw- Failisüsteemis saab ainult lugeda. / Failisüsteemis saab lugeda ja kirjutada.user/nouser- Lubab failisüsteemi igal kasutajal ühendada. / Lubab ainult juurkasutajal failisüsteemi ühendada.defaults- Kasutab vaikimisi seadeid:rw,suid,dev,exec,auto,nouser,async.
Viies veerg ehk dump
Viies veerg määrab, kas varundamise utiliit dump varundab failisüsteemi või mitte. 0 puhul ei varunda, 1 puhul varundab.
Kasutatakse harva, enamasti on väärtuseks 0. [4]
Kuues veerg ehk pass
Kuues veerg määrab, mis järjekorras fsck failisüsteeme kontrollib. Võimalikud väärtused on 0, 1 või 2. [4]
0- Failisüsteemi ei kontrollita.1- Failisüsteem kontrollitakse esimesena. Väärtus anda ainult juur failisüsteemile.2- Failisüsteem(id) kontrollitakse järgmisena. Kontroll toimub järjestikku ja kindalt järjekorda määrata pole vaja.
Kokkuvõte
/etc/fstab on tähtis konfiguratsioonifail, millega on võimalik käsitsi määrata, kuidas failisüsteemid ühendamisel käituvad. Faili sisu muutmisel tuleb aga olla ettevaatlik, vale rea kustutamisel ei pruugi järgmisel alglaadimisel süsteem enam täisfunktsionaalsusega tööle minna.
