User talk:Msuursal

mkdir

Artikkel mkdir on hästi ülesse ehitatud, piisavalt selge ning põhjalik selgitades antud teemat. Esinevad väikesed puudused.

KRITEERIUM	KAAL	HINNANG	SELGITUS
Autor	0,5	0,5	Olemas
Versioon	0,5	0	Pole kirjas, kuid arvestades teemat pole ka ilmselt vajalik.
Sissejuhatus	1	1	Olemas, kuigi sissejuhatuses peaks olema viidatud kellele referaat suunatud on siis antud teema puhul on see ilmselgelt algaja.
Tehniliselt korrektne	3	3	On
Näited	2	2	Näited on hästi arusaadavad ja seletavad piisavalt selgesti mkdir käsu võimalusi.
Käsude erisus tekstist	1	1	Käsud on hästi eristatud tekstist.
Vormistus	1	0,75	Korras kuid esineb paar mittevajalikku rea vahetust peatükkis Kasutamine. Samuti oli üks kirjaviga (-v (--verbose) näitab igat kataloogi, mida käsiga luuakse, üldjuhul kasutatakse koos -p -ga)
Kasutatud kirjandus	1	1	Olemas (Oleks ilus kui konkreetsete näidete juures viidata esialgsetele allikale ka näite juures.)
Kokku	10	9,25	Kokkuvõtteks võiks öelda et tegemist on väga hea juhendiga selgitamaks käsku mkdir kuigi esinevad mõned vormistuslikud puudused.

Hinnangu andis: Meelis Suursalu

Wireless Distribution Service (WDS)

Wireless Distribution Service ehk (WDS) on IEE802.11 standardil baseeruv traadita võrgu suurendamist võimaldav "feature" kus kasutatakse Ethernet kaabli asemel traadita sidet tagamaks pääsupunktide vahelist liiklust. See võimaldab traadita võrku laiendada kasutades mitut pääsupunkti ilma traditsioonilise kaabli ühendusteta nende pääsupunktide vahel.[1] Ehk siis maakeeli WDS võimaldab pääsupunktide vahelist traadita sidet ning seda selleks et laiendada olemasolevat võrku ka juhtudel kui kaabli kasutamine ei ole otstarbekas või võimalik.

Tehnoloogia

Kuna WDS ei ole veel määratletud 802.11 standardis siis tegemist on pigem tehnoloogia kui standardiga. Mis piltlikult aga tähendab et igal tootjal on oma realisatsioon WDSist. Seetõttu aga ei pruugi erinevate tootjate seadmed koos toimida ning seda on ka üldiselt mainitud seadmete dokumentatsioonis.

OZY mudel

WDS ühendused on MAC aadressidel põhinevad ning kasutavad ära IEE802.11 standardis olevat 4 MAC aadressi välja. Kui tavapäraselt kasutavad pääsu punktid vaid kolme MAC aadressi välja siis WDSi puhul on kasutusele lisaks neljas aadressiväli tähistamaks saatja aadressi.[2]

See tähendab et ühendused on toodud ühe kihi võrra alla poole OZY mudelis Datalink kihile ning lähemale Füüsilisele kihile mis teeb ühendused veidi robustsemaks. [3]

Turvalisus

Veel mõnda aega tagasi oli turvalisus oluliseks probleemiks WDSi puhul kuna enamus seadmeid toetas vaid nõrka WEP standardit. WEP on aga murtav keskmisele "häkkerile" paarikümne minutiga ning see aeg väheneb veelgi kui võrgus on suur liiklus. Tänapäevased seadmed aga võimaldavad WPA ning WPA2 kaitset kui kasutada "pre-shared keyd". Kahjuks püsib probleem siiski erinevate tootjate poolt väljalastud seadmete koostöös, seega soovitatavalt tasuks kasutada ühe tootja seadmeid. [4]

Kasutusviisid

Võrgu topoloogia WDSi kasutamisel sõltub paljuski eesmärgist ning füüsilistest asukoha iseärasustest, seetõttu ei ole kindlaid topoloogiaid, kuid laias laastus saab WDSi saab kasutada kahel viisil

Traadita sildamine (Wireless Bridging) - WDS pääsu punktid suhtlevad ainult üksteisega ning ei luba teisi traadita kliente.
Traadita kordamine (Wireless Repeating) - pääsupunktid räägivad üksteisega ning teiste traadita side klientidega.

Traadita sildamine (Wireless Bridging)

Point-to-Point

On kõige lihtsam WDSi kasutamise viis kus kasutatakse kahte pääsupunkti

Point-to-Multipoint

Suhtlevaid pääsupunkte on rohkem kui üks kuid, suhtlus käib läbi keskse pääsupunkti.

Traadita kordamine (Wireless Repeating)

Pääsupunkte kasutatakse translatsiooniks, Wireless Repeatingu probleemiks on aga see et iga repeateri "hüpe" järgmisele vähendab võrgu kiirust umbes kaks korda.

Seadistamine

Et WDSi seadistada on esmalt kohustuslik sisestada kõikidesse pääsupunktidesse teiste pääsupunktide MAC aadressid, kuigi mõningatel seadmetel seda tegema ei pea siis on see siiski soovitatav et vältida "võõrate" pääsupunktidel liitumast võrguga. Samuti tuleb kõik pääsupunktid seadistada ühele kindlale kanalile. Soovitused

määra staatiline ip kõigile pääsupunktile - et oleks lihtsam lahendada rikkeid.
määra igale pääsupunktile erinev SSID - et vältida rändluse probleeme.
vali hoolikalt pääsupunktide asukohti- kuna võrgukiirus sõltub signaali tugevusest ning iga repeateri hüpe niigi vähendab kiirust umbkaudu kaks korda siis halvasti paigutatud pääsupunkt võib võrguühenduse kiiruse viia veelgi madalamale.