Ubuntu ja Fedora töölauaversioonide võrdlus
Sissejuhatus
Tänaseks päevaks on kodukasutuses olevate operatsioonisüsteemide valik laienenud suhteliselt meeldivale tasemele. On tekkinud täiesti arvestatav kogus erinevaid võimalusi millede vahel inimesed valida saavad. Loomulikult kannab hetkel kindlalt liidrisärki Microsoft'i erinevad operatsioonisüsteemid kuid pead on tõstmas ka muud keskkonnad, seda nii Linux'i ja Appel'i näol.
Järgnev referaat proovibki kirjeldada just kahte Linuxi töölauaversiooni operatsioonisüsteemidest. Peab rõõmuga kohe mainima nende üldist rohkust, aga paraku kõiki see referaat ei kajasta ning keskendub hetkel kahe populaarsema distributsiooni võrdlemisele Fedora ja Ubuntu. Võimalik, et eksin siinkohal nende populaarsuse kohapealt, kuid minu arvates domineerivad just need kaks hetkel või vähemalt on üsna kõrgel kohal on kasutatavuselt.
Kuna ise olen Linuxi kasutaja ning alles hiljuti avastasin ennast uut distributsiooni installides küsimuse ees: „Kas installida Fedora 12 või Ubuntu 9.10?“ Kumba eelistada tavakasutajana ning millised plussid on ühel teise ees ja vastupidi? Nendele küsimustele proovingi vastuse leida. Katsun luua võrdlusmomente kahe distro erinavate võimaluste ja omaduste vahel. Peamiselt räägin just versioonidest FC 12 ja Ubuntu 9.10 ehk viimastest ametlikest reliisidest, kuid mõned võrdlused on kindlasti rohkem distributsiooni kui versiooni põhised.
Autor
- Martin Leisberg
- A31
Üldine taust
Ubuntu
Operatsioonisüsteem põhineb Debian GNU/Linux baasil. Nime on saanud omale Lõuna-Ameerika eetilise ideoloogia Ubuntu (inglise Keeles: „humanity towards others“) järgi ning jagatakse kui vaba ja avatud lähtekoodiga tarkvara. Suurimaks eesmärgiks on pakkuda kaasajalist operatsioonisüsteemi keskmisele kasutajale, mille tugevad küljed peavad olema lihtne kasutatavus ning kerge paigaldus! Desktoplinux.com lugejate poolt on Ubuntu valitud kõige populaarsemaks GNU/Linux distributsiooniks tööjamade tasemel. 2009 aasta lõpu seisuga oli väidetavalt 40-50% kõikidest GNU/Linuxi tööjaama versioonide installatsioonidest just Ubuntu.
Ubuntut sponsoneerib Briti päritolu firma Canonical Ltd, mille omanik on Lõuna-Ameerika ettevõtja Mark Shuttleworth (see ka põhjuseks nime valikul ja selle päritolule). Hoides seda distributsiooni avatuna ja vabana on võimalik kasutada kommuuni talendikaid arendajaid arendustöös ning ubuntut kui operatsioonisüsteemi kasumi eesmärgil ei müüda. Canonical müüb hoopist tehnilist tuge Ubuntule ning on loonud erinevaid teenuseid seotuna nende endi distributsiooniga. Canonical toetab ametlikult tegelikult mitte ainult Ubuntut vaid ka teisi analoogseid distributsioone nagu: Kubuntu, Edubuntu ja Ubuntu Server Edition. Võrredels Fedoraga on neil võimaluste ring suurem.
Uus distributsiooni versioon ilmub iga kuue kuu tagant. Tugi turvauuenduste, kriitiliste paranduste ja muude uuenduste näol kestab 18 kuud. Ka see number on suurem ja parem võrreldes Fedoraga (täpsem info järgmises peatükis). Lisaks sellele on Olemas nn LTS (inglise keeles: Long Term Support) versioonid ehk siis distributsioonid millelde kestab tugi kauem. LTS distributsioonid ilmuvad aga harvem ehk iga kahe aasta tagant ja ametlik tugi neile on 3 aastat tööjaama versioonide puhul ning 5 aastat serveri versioonide puhul. Minu vaatenurgast jälle tegemist suure plussiga konkurendi Fedora ees.
Mõned detailid:
- Arendaja: Canonical Ltd. / Ubuntu Foundation.
- OS perekond: Unix-line.
- Koodimudel: vaba ja avatud lähtekoodiga tarkvara.
- Esimene riliis: 20. oktoober 2004
- Keeled: mitmekeelne.
- Uuendamine: APT.
- Paketihaldur: DPKG.
- Toetatavad platvormid: IA-32, X86-64, Ipia, Sparc, PowerPC, ARM, IA-64
- Vaikimisi kasjutajaliides: Gnome.
- Litsents: GNU GPL ja muud varieeruvad.
Fedora
Tegemist Red Hat'i poolt sponsoreeritava RPM baasil üldotstarbelise Linuxiga, mida arendab ja haldab Fedora Project'i kommuun. Pikem nimetus on Fedora Core millest tulnud lühend FC. Üldiseks eesmärgiks on arendada ja elavdada vabavara ning avatud lähtekoodiga tarkvara ühiselt töötava kommuunina. Eesmärgiks ei ole pelgalt ainult avatud lähtekoodiga tarkvara arendamine vaid püütakse olla selllise ideoloogia/tehnolooga tipptasemel tegija ja „rajalooja“. Näiteks selle eest räägib, et Fedora arendajad ei tee ainult koodiparandusi oma distributsioonile vaid muudavad selle avalikuks ja kättesaadavaks ka kõikidele teistele GNU/Linux distributsioonidele.
Antud süsteem on lühikese elutsükliga st kui tuleb versioon X siis seda hallatakse veel 1 kuu peale versioon X+2 ametlikku ilmumist. Kuna uus versioon antakse välja iga 6 kuu tagant on ühe versiooni ametlik haldamise aeg keskmiselt 13 kuud.
Näiteks on Linus Torvalds (linuxi kerneli looja) kasutanud just Fedora versiooni GNU/Linuxist kuna sellel olevat hea tugi PowerPC arhitektuurile, enam ta küll seda arhitektuuri ei kasuta kuid kasutab Fedora't edasi kuna on sellega. harjunud.
Samas tundub aga minu varasem oletus populaarsuse kohta olevat tõde sest veebisaidi Distrowatch andmetel on 2010 aasta alguse seisuga Fedora 12 oma suguste seas populaarsuselt teisel kohal, Ubuntu 9.10 järgi.
Mõned detailid:
- Arendaja: Fedora Project (Red Hat Inc sponsoreerides).
- OS perekond: Unix-line.
- Koodimudel: vaba ja avatud lähtekoodiga tarkvara.
- Esimene riliis: 16. november 2003 (Fedora Core 1).
- Keeled: mitmekeelne.
- Uuendamine: Yum.
- Paketihaldur: RPM.
- Toetatavad platvormid: IA-32, X86-64, PowerPC.
- Vaikimisi kasjutajaliides: Gnome.
- Litsents: GNU GPL ja muud varieeruvad.
Ajalugu
Ennem kui liigume detailsema ja tehnilisema poole juurde on mõistlik teha põgusalt juttu mõlema isendi saamiseloost. Räägime ajaloost mis on mõlema puhul olukorra kujundanud just selliseks nagu see praegu on.
Ubuntu
Sai juba varem mainitud, et Ubuntu on ehitatud Debiani baasil st tegemist on ühe Debiani koodi projekti haruga. Kuna Debian ise annab välja uue versiooni iga kahe aasta tagant oli Ubuntu üks esialgne missioonidest anda välja uus versioon iga kuue kuu tagant, tagades sellega tihedamalt uuendatud süsteemi publitseerimist. Esimene reliis tuli avalikult välja 20. oktoober 2004. Mõlemad nii Ubuntu ja Debian kasutavad .deb pakke. Ubuntu pakid pärinevad Debiani unstable varamutest. Reeglina on mõlema OS'i pakid ühilduvad kuid mida päev edasi seda vähem tõenäoline ühilduvus on. Probleem on nimelt selles, et Ubuntu üritab käija ajaga kaasas ning areneb kiiresti, teisalt Debian rõhub stabiilsusele ning ei jõua nii kiiresti arengule järgi. Ubuntu „eest ära minek“ on arendajate ringkonnas ka juba kui probleemina tõstatatud ning seda just Debiani poole pealt.
Ǐga uue versiooni ametlik välja laskmine toimub ümmarguselt kuu pärast Gnome uue versiooni avalikustamist. Erinevalt „tavalisest“ Debianist, mis kasutab märksa rohkem kinnise koodiga ning proprietary add-on'e proovitakse Ubuntut hoida peamiselt vaba ja lahtise koodiga tarkvarana. Mõned erandid on tehtud seadmete draiverite suhtes (proprietary hardware drivers).
Viimane LTS versioon Ubuntu 8.04 anti välja 24. aprill 2008 ning järgmine LTS versioon on 10.04 ehk peaks avalikult ilmavalgust nägema 2010 aprillis. Versiooni numbrid (8.04, 9.10, 10.04) tähendavad antud versiooni ametliku väljalaske aega. Esimene number ennem punkti tähendab väljalaske aastat ning teise osa kuud. Ehk siis järgmise LTS versiooni Ubuntu 10.04 numbritest saame lugeda, et selle ametlik ilmumine peaks toimuma 2010 aasta aprillis.
Rahvakeeli on Ubuntu lööklauseks „Linux inimstele“ (inglise keeles Linux for human beings). Nagu varem maininutud juba üritatakse seda hoida lihtsa ja kasutatavana, et saaksid hakkama ka mitte nii väga IT teadlikud inimesed.
Fedora
The Fedora Project loodi 2003 aasta lõpus, kui lõpetati Red Hat Linuxi arendamine. Sellega jäi Red Hat Enterprise Linux ainukeseks ametlikult toetatavaks distributsiooniks Red Hat'il ning Fedora planeeriti kommuuni distributsiooniks. Kusjuures nende Enterprise Linux erinevad versioonid pärinevad Fedora mingist versioonist.
Nimi Fedora pärineb tegelikult nimest Fedora Linux, mis on vabatahtlikke koondav projekt. Selle projekti raames lisatakse Red Hat'i distributsioonile täiendavat tarkvara. Tänu oma päritolule kasutab see distributsioon ammu tuntud RH'i Shadowman'i logo.
Projektiga alustati 2002 aastal Warren Togami juhtimisel ning tegemist oli nn testprojektiga. Eesmärgiks hallata ühte korraliku failivaramut testitud ja hästi töötava kolmandaosapoole tarkvara jagamiseks RH Linuxile, püüti lihtsustada mitte RH'i tarkvara leidmist, paigaldamist, arendamist ja kasutamist. Suurimaks erinevuseks Fedora failivaramu ja tavalise RedHat'i failivaramu vahel oli selle arendamises ja haldamises. Esimesega tegelesid vabatahtlikud kommuuni liikmed üle maailma, viimase eest hoolitses RedHat isiklikult. Aja möödudest kadus termin Fedora Linux, asendati Fedora Project'iga mille suur omadus oligi üheskoos töötav vabatahtlike ülemaailmne meeskond, seega tundus viimane nimi kohasem. Kõige selle juures on Fedora ikkagi RedHati kaubamärk mida juhib kommuuni liikmetest valitud juhatus.
Üldine distributsioonide võrdlus
Screenshot
Suvaline screenshot kasutajakeskkonna näitamiseks. Muidugi on mõlema puhul selles valas erinevaid võimalusi oma käe järgi kohandamiseks. Tegemist mõlemal juhul vaike keskkonnaga Gnome.
| Ubuntu | Fedora | ||||||
 |  |
Minimaalne riistvara
Ubuntu
Mitte graafilise režiimi tarvis kuni 192 MB RAM'i, 450 MB vaba kõvaketta ruumi. Graafilise keskkonna jaoks minimaalselt 256 MB RAM'i ning soovitatavalt 2 GB ruumi kettal.
Fedora
Ilma graafilise liideseta vähemalt 200Mhz Pentium, 64 MB RAM ja 620 MB kõvaketta pinda. Graafiline keskkond nõuab vähemalt 400 Mhz'st Pentiumi protsessorit, min. 192 MB RAM'i ja vähemalt 620 MB vaba kettaruumi.
Installeerimine
Ubuntu
Alates versioonist Ubuntu 6.06 (Dapper Drake), lisati graafilise installeerimise võimalus koos Live-CD funktsionaalsusega. Süsteemi installeerimise protseduur on üsnagi kiire ning ei vaja väga palju kasutaja sekkumist. Peetakse linuxi distributsioonide vallas kõige lihtsamaks OS'i installeerimise keskkonnaks uutele kasutajatele. Võimalus on ka teksti-baasil installatsioonile, mis puhtalt baseerub GNU/Linux Debian'il. Võimalus on veel nii eksperdi kui algaja installile, esimesel juhul mõned lisavalikud ja võimalused juures, viimasel jällegi on neid vähemaks võetud. Default installis paigaldatakse Gnome ning valitud GTK tarkvara, alates versioonist 7.10 on võimalus kõvaketta krüpteerimisele installi käigus.
Tarkvara pakkettide valimine installeerimise käigus ei ole võimalik, neid saab lisada juurde süsteemile pärast. Samuti ei ole defineeritud erinevaid tarkvarapakettide gruppe nagu Fedoral vaid on 2 erinevat installi, serveri install ja tööjaama install.
Fedora
Küllaltki hästi välja arenenud graafiline installer (võimalus ka teksti-baasil kasutamisele), pakkudes erinevaid võimalusi nii algajale kui ka edasijõudnule. Sisaldab kõiki elemente mida kaasaegne installer sisaldada võiks. Väikese miinusena võib välja tuua, et installatsioon kestab kauem kui Ubuntul ning ei ole eraldatud algaja ja eksperdi installi võimalused.
Erinevate tarkvarapakettide valik installi käigus olemas ning lahendatakse ka kõik sõltuvused nende korralikuks toimimiseks. Eksisteerivad väga hästi läbi mõeldud ja eeldefineeritud valikulised paketigrupid kus on võimalik valida vaike ja valikulise tarkvara vahel.
Paketihaldus
Ubuntu
Peale põhiliste Ubuntu failivaramute (base, mida haldab Ubuntu team), on veel olemas ametlikud aga mitte Ubuntu team'i poolt toetatavad varamud: universe ja multiverse. Kõike see kokku teeb umbes 15 tuhat Ubuntule kohandatud pakki. Loomulikult saab ka ise täiendavaid failivaramuid lisada kus kohast tarkvara laadida. Debiani ning teistele süsteemidele optimeeritud pakkide kasutamine ei ole soovituslik ning tavaliselt sellest ka suurt kasu ei saa.
Dpkg, APT ja Aptitude – on Debiani pakihalduse vahendid mis kuuluvad GNU/Linuxiliste hulgas „koorekihti“. Paljud inimesed peavad nimetatud vahenditega pakettide haldust palju lihtsamaks ja mugavamaks kui näiteks RPM vahenditega. Eks see rohkem ole ka harjumuse asi kuid kindlasti on tõde see, et mugav ja meeldiv on tõesti nende kasutamine. Veel väidetakse, et APT'st on parem pakihalduseks ainult Smart Package Manager ning samas selle kasutamine on võimalik ka Ubuntu peal. Need nimetatud on siin kõik konsoolipõhised vahendid.
Graafilise paketihaldurina pakutakse tarkvara Synaptic – mis on ehitatud APT'i peale. Võimaldab tarkvara failivaramutest nii installida, maha installida, uuendada, otsida jne. Lahendus on inimestele kelledele meeldib rohkem klikkida kui trükkida. Isegi Synaptic'st lihtsam variant on olemas Add/Remove applications, mis võimaldab tõesti paari nupuvajutusega installida tarkvara (ja ka maha installida), kuid piiranguks on siin tarkvara valik. Viimase rakenduse kaudu saab opereerida ainult kõige tavalistema/levinuima tööjaama tarkvarapakkidega. Lisaks kõigele muule on võimalik installida ka lihtsalt .deb faile, mis käivitab Gnome'i installeerimise tööriista, sarnanedes MS Windowsis tarkvara paigaldamisega.
Fedora
Erinevaid Fedora põhiseid tarkvarapakke on küll suhteliselt rohkelt kuid mitte nii palju kui Mandrival või Debianil (Ubuntul). Siiski kasvab nende pakettide arv väga kiirelt alternatiivsete allikate kaudu nagu Freshrmps.net, Fedora Extras jne. Kunagi oli RPM baasil distrodega suhteliselt tõsine peavalu paketihaldusega ning sõltuvuste lahendamisega, õnneks lahendati see probleem tööriista YUM kasutusse laskmisega. Alternatiivina on võimalik kasutada haldamiseks tarkvara apt-rpm.
Põhiliselt toimub kogu tarkvara haldus (installimine/eemaldamine/uuendamine/otsimine jne) YUM abil. Olemas on veel väiksemad rakendused nagu pirut, pup ja puplet, mis annavad meile teada kui on võimalik allalaadida uusi värskendusi või teatavad millestki muust tarkvaraga seonduvast. Olemas on ka samasugune Add/Remove applications nagu Ubuntu puhul ning täpselt samade piirangutega. YUM'l on ka võimalus kasutada graafilist kasutajakihti nimega Yum-Ex, analoogne programm Synapticale, muide viimast on võimalik kasutada ka Fedora keskkonnas!
Jõudlus
Ubuntu
Hästi läbi mõeldud ning hea valik teenuste seadistuse osas muudab Ubuntu alglaadimise tavaliselt kiiremaks kui näiteks Debianil see on. Rõõmuga peab tõdema jõudluse muutumist aina paremaks iga uure reliisi välja andmisel.
Ubuntuga töötamine ning programmide reageerimine on kiirem kui Fedoral ning väidetavalt ka kiirem kui Debianil. Arenguruumi on aga ka siinkohal. Paljud tarkvarapaketid (välja arvatud kernel ja libc) on kompileeritud 486 arhitektuurile ning on optimeeritud Pentium III ja kõrgemale.
Fedora
Ei ole nii kiire laadmisega kui Ubuntu, samas ei ole tegemist mitte millegi katastroofilisega. Väga tugev pluss on Fedora puhul hästi kirjutatud alglaadimisskriptid. Rakenduste käivitamine ja reageerimine on aktsepteeritaval tasemel kuigi natukene aeglasem kui Ubuntu puhul. Ei ole kasutatud optimeerimist ei serveril ega tööjaamal kasutamisele.
Stabiilsus ja turvalisus
Ubuntu
Kõik kriitilised turvauuendused (kaasaarvatud kernelile) uuendatakse igapäevaselt st kui kasutaja korralikult värskendab oma operatsioonisüsteemi ei tohiks väga palju muret olla turvaaukudega! Erinev turvalisust tagav lisatarkvara nagu näiteks AppArmor ja SELinux ei tule standard installatsiooniga kaasa. Põhimõtteliselt puudub igasugune turvalisuse tagamise lisatarkvara vaikeinstallis, ainuke komponent mis tuleb on mitte-graafiline tulemüür UFW.
Nagu korduvalt mainitud baseerub Ubuntu Debianil, mis on üks stabiilsemaid ning küpsemaid distributsioone üldse. Need positiivsed omadused on kandunud kenasti ka Ubuntusse. Kuna Ubuntu sisaldab rohkem uuemat ja värskemat tarkvara on siiski stabiilsuse võimalikud probleemid natukene tõenäolisemad kui Debiani puhul
Fedora
SELinux lisatud default installi. Lisaks on hulgaliselt muid täiendavat turvalisust pakkuvaid rakendusi: Exec-Shield, Compile Time, Buffer Checks, ELF, Data Hardening, Restricted Kernel Memory jne jne.
Fedora stabiilsus on võrreldav distrodega nagu Ubuntu ja openSUSE. Tehakse väga palju jõupingutusi, et erinev tarkvara ning Fedora töötaksid koos probleemideta. Kunagi võeti kasutusele selle parendamiseks isegi automaatne testimise süsteem, mille eesotsas kodanik nimega Will Woods.
Lokaliseerimine
Ubuntu
Ubuntu installer on tõlgitud rohkem kui 40'nesse keelde, mis muudab ta selles vallas võitjaks. Rahvusvahelistumine on üks Ubuntu projekti suurtest väljakutsetest. Ka installeeritud süsteem on hästi lokaliseeritud, kunagi võis küll probleeme tekkida QT-baasil programmidega kui tänaseks päevaks on see mure kõrvaldatud. Samuti käsitsi lokaliseerimine on täiesti võimalik ja mitte väga keeruline, mõistlik on kasutada tööriista dpkg-reconfigure, mis muudab pakettide muutmise lihtsaks ilma konfiguratsioonifaile lõhkumata.
Fedora
Installer on päris hästi lokaliseeritud, võimalik kasutada mitmes keeles. Peale installi jääb kogu süsteem samasse keele ja lokatsiooni seadetega mis valitud. Peab küll tõdema et kõik rakendused ei toeta valitud keelt kuid Fedora põhised on enamuses hästi tõlgitud. Lisaväärtust annavad kindlasti hästi lokaliseeritud dokumendid ja KKK'd.
Non-free tarkvara tugi
Ubuntu
Võimalus on installida erinevat non-free tarkvara näiteks multiverse failivaramust. Need tarkvara jupid ei ole küll ametlikult toetatud kuid majutatakse ubuntu.com's. Eraldi on loodud veel Restricted Extras wiki mis sisaldab abistavaid materjale non-free tarkvara paigaldamiseks ja kasutamiseks. Sinna alla kuuluvad näiteks erinevad multimeedia koodekid ja võimalus mängida proprietary formaati tugi (maakeeli näiteks mp3 tugi) ning palju muud. Lisaks kõigele eelnevale on seal olemas ka viide Ubuntu License Policy'le, mis räägib kasutatavast tarkvarast Ubuntus ning sellest mis kaasneb Restricted Extras kasutamisega. Non-free tarkvara paigaldamiseks on välja töötatud ka graafiline abimees – EasyUbuntu. Tegemist oli põhimõtteliselt skriptiga mis paigaldas igasugu koodekeid ja muud „keelatud“ kraami. Ütlesin meelega oli sest selle tarkvara haldus lõpetati ning asendati hoopis eraldi failivaramuga mediabuntu, kuskohast on võimalik kõike seda sama installida näiteks Synapticu abil.
Fedora
Fedora on kommuni distributsioon ning vannutatud kui Free Software Thing st ei ole tuge non-free tarkvara paigaldamiseks vaikimisi. Selle olukorra selgitamiseks on tehtud ka eraldi veebileht Forbidden Items, mis muuseas pakub välja ka alternatiivseid võimalusi ja lahendusi.
Kui Sa ikkagi vajad millegipärast Fedora poolt „keelatud“ tarkvara ning ei hooli nende filosoofiast siis ei tasu ka pead norgu lasta. On olemas võimalus lisada endale kolmandaosapoole failivaramu näiteks rpm.livna.org kuskohast siis juba tarkvara on installeeritav YUM abil näiteks.
Võrk
Ubuntu
Füüsiliselt kaabliga võrku ühendamisel ei ole mingisuguseid probleeme ega takistusi nagu igal teiselgi levinumal distrol, enamus erinevate võrkukaartide draiverid on olemas ning töötavad korralikult. Iga uue versiooniga tuleb täiendatud ja parendatud networking tool.
Mainimist väärib siin ajaolu, et meeskond on palju vaeva näinud 3G ühilduvuse saavutamiseks. Neil on see ka hästi välja tulnud! Enamikel juhtudel piisab ainult 3G USB seadme või kaardi külge ühendamisest, millega kaasneb automaatne ühenduvuse tarkvara käivitamine ning abistamine õigesse võrku connectimisel. Interneti sügavustes peetakse seda hetkel väga suureks Ubuntu eeliseks, kuna mobiilsus ja ühenduvus on tõsised tegurid tänapäeva maailmas.
Wireless on suudetud arendada tasemeni kus levinumad kaardid tuntakse kõik automaatselt. Sealt edasi võrku ühendumisel on heaks abimeheks NetworkManager. Piltlikult käib kõik samamoodi nagu ka Windows platvormil kus kella juures tuleb ainult „ikoonidega mängida“. Sellisele tasemele on jõudnud wifi maailm Ubuntus. Eelnevale veel boonusena juurde on loomulikult olemas ka kõik Debiani wireless tööriistad nagu: Ndiswrapper- mille eesmärgiks on Linuxi all saada tööle kaardid mis mõeldud ainult Windows keskkonda.
Fedora
Samamoodi pole kaabliga ühenduvuse kohapealt midagi suurt rääkida, reeglina toimib kõik ideaalselt kui tegemist ei ole mingisuguse „eksootilise“ võrgukaardiga.
Fedora puhul on vaeva nähtud ad-hoc tüüpi võrkude kasutamiseks ja loomiseks. Kasutades erinevaid maisinaid mis ümbruskonnas olemas on. Näiteks saavad 2 kasutajat/masinat väga lihtsalt üksteise vahel püsti panna ühenduse ning vahetada andmeid, ei ole vajadust kaablitele, switchidele ja muudele võrguseadmetele. Väga lihtsalt ja mugavalt saab vahetada andmeid! Ideaalne lahendus kiireks ja ajutiseks andmevahetuseks. Võrreldes Ubuntuga on see funktsionaalsus paremini välja arendatud.
Wirelessi tugi on võrdne Ubuntuga st hästi töötav. Draiverite installimine käib failile klikkides ning samamoodi on võimalus kasutada Ndiswrapperit.
