Elementary OS paigaldamine

Mis on elementary OS?

elementary OS (edaspidi eOS) on Ubuntul baseeruv Linuxi distributsioon. Selle peamine erinevus võrreldes Ubuntuga on, et kui viimane kasutab töölauakeskkonnana Unity-t või Gnome-i, siis eOS-le on scratchis kirjutatud oma kasutajaliides- Pantheon. See on hästi lõimitud spetsiaalselt eOS-le loodud rakendustega nagu Plank (kiirkäivitusriba), Midori (vaikimisi veebibrauser) ja Scratch (lihtne teksti redigeerimise tööriist) [1].

Visioon ja taust

Liikvel olevate eksiarvamuste tagasi lükkamiseks tuleb öelda, et eOS ei ole lihtsalt kamba arendajate poolt loodud kujundus, mille Ubuntu all nn programmi näol käima võib lasta. eOS sai küll alguse teemade ja rakenduste komplektist, mis olid algselt mõeldud Ubuntule, kuid ajaga kasvas sellest siiski välja täiesti uus distributsioon - Elementary OS. Jäädes aga seejuures Ubuntu põhiseks, ühilduvad viimase repositooriumid ja paketid täielikult eOS-ga [1]. Kasutajaliides Pantheon on saanud oma praeguse kuju ajast, mil arendusmeeskond pärast Jupiteri välja laskmist leidis, et kasutajakogemuse parandamiseks tuleks töölaua keskkond uuel moel üles ehitada. GNOME-lt kisti küljest kõik, mida ei tahetud ega vajatud ning vahetati välja uute omalt poolt ehitatud asendustega, kus kohane. Pantheon-i eesmärgiks on seatud olla intuitsioonil põhinev (kergesti hoomatav ja käsitletav), mis ei ehmataks esimese hooga uut kasutajat ära, ega nõuaks ülearust “nuputamist” [3].

Versioonid

Esimene stabiilne versioon eOS-st kandis nime Jupiter ning tuli välja 31. märtsil 2011. See baseerus Ubuntu 10.10 versioonil, kuid pärast 2012. aasta oktoobrit ei ole enam toestatud ega ka ametlikul kodulehel (http://elementaryos.org/) kättesaadav [1].

Teine versioon eOS-le avaldati 2012. aasta novembris, kuid sel puhul oli tegu beta versiooniga, mis kandis koodnimetust Luna. Luna põhineb Ubuntu 12.04 LTS versioonil. Pea pool aastat hiljem, 6. mai 2013 tuli välja ka Luna teine beta versioon , mis parandas enam kui 300 tarkvaralist viga ning viis sisse ka mitmeid teisi muudatusi. Näiteks laiendas uus versioon regioonide valikut, juurde tuli mitme kuva toetus, sisse viidi visuaalseid täiustusi ning uuendati ühes rakendusi. 7. augustil 2013 ilmus ametlikule koduleheküljele stardiloendur, mis lõppes 3 päeva hiljem, 10. augustil, teise stabiilse versiooni väljalaskmisega [1].

Kolmanda stabiilse versiooni nimi Isis, sai välja käidud veel sama aasta augustis projekti liidri Daniel Foré poolt. Nimi muudeti hiljem Freya-ks, et vältida sarnasusseost militaristliku grupi ISIS-ega. Esimene beta versioon Freya-st avaldati 11. augustil 2014. aastal ning see toetub Ubuntu 14.04 LTS versioonile [1].

elementary OS paigaldamine

Miinimumnõuded arvutile [2]:

1 GHz x86 protsessor
512MB põhimälu (RAM) (soovituslik: 1GB)
5GB vaba kettaruumi (soovituslik: 15GB)
Graafikakaardi ja ekraani lahutusvõime 1024x768
CD/DVD-lugeja või USB-lt bootimise võimalus

Tarkvara, mis ühes eOS Lunaga kaasa tuleb [2]:

File Roller: arhiivihaldur
Geary: E-posti klient
GNOME Calculator (ehk gcalctool): kalkulaator
Empathy: kiirsuhtlus- ja Internetitelefoni (VoIP) klient
Maya: kalender
Midori: veebibrauser
Noise: audiomängija
Pantheon Files: failihaldur
Pantheon Terminal: terminaliemulaator
Scratch: tekstiredaktor
Screenshot: kuvatõmmiste tegemise tööriist
Shotwell: fotohaldur
Simple Scan: dokumentide skaneerimise tööriist
Switchboard System Settings: juhtpaneel (funktsioonilt sarnaneb Windowsi Control Panel’ile)
Totem: filmimängija
Ubuntu Software Center: tarkvarahaldur
Update manager: uuendushaldur

eOS on antud tasuta kasutusse, muidugi võimalusega vabatahtlikel arendusmeeskonda rahaliselt toetada. Installatsiooni viisardiks on Ubiquity, mis on tuttav juba Ubuntust ja ühtlasi leiab kasutust ka temast “tuletatud” distributsioonidel.

Samm 1: Loo Live USB või ketas

Esmalt tuleks luua Live CD/USB, millega saab eOS-i kas arvutisse installida või vajadusel kasutada ka otseselt ilma süsteemi paigaldamata. Kuidas seda teha, loe täpsemalt siit või siit.

Samm 2: Bootimine

Ühenda Live USB või ketas seadmega ja taaskäivita arvuti. Hetkel, mil arvuti end üles bootib, vajuta F10 või F12, et jõuda boot menüüsse. Sealt tuleks valida vastavalt kas USB, CDROM, Removable Media või muud sarnast (rohkem abi siit).

Samm 3: Alusta paigaldamist

Esmalt peaks ilmuma installatsiooni aken, kus tuleb ära märkida keel ning valida emma-kumma vahel, kas proovida või paigaldada eOS kohe arvutisse.

[1]

Järgnevalt näidatakse, kas kõik (osa soovituslikke) nõuded on täidetud: vähemalt 4.3GB vaba kettaruumi, olemasolev ühendus vooluallikaga ja Internetiga. Lisaks on võimalus valida, kas installeerida uuendused ühes eOS-i enda paigaldamisega või, kas paigaldada ka ühes kolmandate osapoolte tarkvara.

[2]

Samm 4: Partitsioonide loomine

Tuleb langetada otsus, kas tühjendada kogu kõvaketas ja paigaldada sellele üksnes eOS või luua eOS-le uus partitsioon, et paigaldada see juba näiteks mõne muu olemasoleva operatsioonisüsteemi kõrvale.

[3]

Samm 5: Loo root, swap ja home

Vaba kettaruumi kujutab endast Device tulbas free space rida. Alustuseks loome root partitsiooni: klõpsa free space reale ja vajuda Add…

[4]

Järgnevalt vali root-i suurus, märgi failisüsteemiks ext4 ja ja mount point-iks / (ehk root).

[5]

Järgnevalt loome swap partitsiooni. Üldine soovitus on, et swap suurus võiks olla kahekordne RAM ehk 2GB RAM-I puhul on swapi suuruseks 4GB. Kuid see pole nõue/reegel, märgime lihtsalt suurema arvu kui seda on meie RAM.

[6]

Ning viimasena loome Home partitsiooni. Home-le tuleks kõige rohkem mahtu anda, sest see on koht, kus hakkame oma faile jms hoiustama.

[7]

Pärast edukat Root, Swap ja Home partitsioonide loomist tuleb vajutada Install Now.

[8]

Samm 6: Trivaalsete juhendite jälgimine

Märkida tuleb ära asukoht, kus me parasjagu oleme, klaviatuuri asetus ning anda masinale nimi ja luua sisse logimiseks kasutaja. Kui paigaldamine on lõppenud, ilmub järgnev aken:

[9]

Soovituslik oleks teha masinale restart.

Kokkuvõte

elementary OS märksõnadeks võiksid olla: kasutuslihtsus, kergus ja minimalistlik disain ehk teisisõnu on tegu trendika Linuxi distroga. Minu tähelepanek: töölaua keskkonnal Pantheon-il on mõningaid ühiseid jooni just funktsioneerimise ja visuaalse poole pealt Mac OS X-I ja GNOME Shell-iga. Miks ma just selle teema valisin? Lauaarvuti, mis tänaseks juba rohkem kui 1.5 aastat niisama laua peal seisnud ja tolmu kogunud on, jooksutab ilmselt eOS-i esimest versiooni Jupiteri (parimal juhul Luna beta 1-te), ent millegipärast ei jõudnudki ma kunagi sellega tutvust sobitada. See on ka üks põhjuseid, miks valisin just teemaks Elementary OS-i, et ise rohkem aimu saada, mis mul laua peal seisab ja samas kuuldu järgi tundus, et tegu on üsnagi jätkusuutliku projektiga- iga-aastaselt on seni katsutud uue versiooniga välja tulla ja ehk on lootust, et sellest areneb ühel päeval midagi suurematki välja.