SMB/CIFS

Server Message Block, lühidalt SMB (ühe versioonina tuntud ka kui CIFS), on ISO mudeli 5.kihil töötav võrguprotokoll. SMB-d kasutatakse enamjaolt Microsoft Windowsis (kus see enne Active Directory implementeeimist oli tuntud kui "Microsoft Windows Network") failide, printerite, jadaportide ja erinevate sidevahendite jagamiseks võrgusõlmede vahel.

Ajalugu

Esmakordselt mainitud IBM-i poolt 1985, kuid hiljem suuresti Microsofti poolt arendatud.^[1] Protokolli loojaks võib nimetada Dr. Barry Feigenbaumi, kelle initsiaalidest sai protokolli esimeseks nimeks BAF. Microsoft nimetas 1996.aastal SMB ümber CIFS (Common Internet File System).^[2]

SMB 1
SMB 2.0
SMB 2.1
SMB 3.0
SMB 3.0.2
SMB 3.1.1

Võimalused

Faili ja kirje tasemel lukustamine

Failide ja kataloogide muutustest teavitamine

Unicode tugi

Lisaatribuutide (Extended Attributes) tugi

Oplocks

Üldine kaugsuhtlus: nimega torud, postkastid

Autentimine nii kasutaja kui share tasemel, domeenide tugi

Printimine

Võrgu sirvimine

SMB töötab mitmete madalama kihi protokollide peal, nagu TCP/IP (port 445), NetBEUI ja IPX/SPX. Juhul, kui kasutatakse TCP/IP või NetBEUI, on sessioonikihi protokolliks NetBIOS API.^[1]

Kui SMB-d kasutada üle TCP/IP, DECnet või NetBEUI, tuleb pöördumiseks kasutada NetBIOS-nimesid. NetBIOS nimed on kuni 15 sümbolit pikad, harilikult kasutatava arvuti nimed. Microsofti toodete puhul peavad need olema suurtähtedega.

Kui NetBIOS nimed saadetakse võrku, lisatakse lühemale nimele tühikuid, et tekiks 15-sümboli pikkune nimi, pluss 16. sümbol, mis määrab nime tüübi. Microsoft nimetab seda NetBIOS järelliiteks.^[1]

SMB2, SMB3

https://www.kernel.org/doc/ols/2007/ols2007v1-pages-131-140.pdf

Turvalisus

https://msdn.microsoft.com/en-us/library/windows/desktop/aa365234(v=vs.85).aspx

UNIX ühilduvus

Vast kõige tuntum ja levinum SMB realisatsioon UNIX-süsteemidele on SAMBA. Samba algseks loojaks on https://en.wikipedia.org/wiki/Andrew_Tridgell Andrew Tridgell], kes lõi selle 1992.aastal isiklikust vajadusest vahetada faile DOS ja UNIX süsteemide vahel. Samba võimaldab failide ja printerite jagamist Microsoft Windows klientidele, ning ühildub Microsoft Windows Server domeeniga nii domeenikontrolleri kui -liikmena. Alates versioon 4 on toetatud ja Active Directory.^[3]

Toetatud on enamik Unix, OpenVMS ning UNIX-laadseid süsteeme, nagu Linux, Solaris, AIX, BSD, aga ka Apple macOS Server ja macOS klient (Mac OS X 10.2 ja edasi). Sambat levitatakse GNU General Public License alusel.^[4]

Nimi Samba tuleb väidetavalt Linuxi sõnaraamatu otsingust, kasutades tööriista grep^[5]

grep -i '^s.*m.*b' /usr/share/dict/words

Samba tekitab valitud UNIX-i kataloogidest (kaasaarvatud alamkataloogid) võrgujao. Microsoft Windowsi kasutajad näevad neid kui tavalisi võrgusolevaid Windowsi katalooge. UNIX-i kasutajad saavad katalooge haakida kui osana failistruktuurist, kasutades käsku smbmount.^[6]

smbmount {service} {mount-point} [-o options]

Alternatiivina võib kasutada utiliiti smbclient, mis loob FTP-sarnase kasutajaliidese. Igal kataloogil saavad olla erinevad kasutajaõigused. Jagu nimega "netlogon" (kirjutuskaitstud jagu /etc/samba/netlogo) on kasutajate sisselogimisskriptide jaoks.^[4]

Samba seadistused asuvad failis smb.conf (harilikult /etc/smb.conf või /etc/samba/smb.conf). Samuti on võimalik implementeerida group policy-t.^[4]

Samba configuration is achieved by editing a single file (typically installed as /etc/smb.conf or /etc/samba/smb.conf). Samba can also provide user logon scripts and group policy implementation through poledit.