Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search

Anda lühiülevaade informaatikast tervikuna. Tutvustada arvutiriistvara, -tarkvara ja selle tööpõhimõtteid ning enamlevinud probleeme ja võimalikke lahendusi. Anda lühiülevaade IT arengust.

Loengutes käsitletakse üldiseid teadmisi. Praktikumides omandatakse praktilised oskused. Käesolev õppeaine ei ole samm-haaval juhendite edastamine (osaliselt seda siiski ka tehakse) vaid pigem innustatakse tudengeid ise mõtlema ja infot leidma. Ehk siis tegemist ei ole nõukogudeaegse lähenemisega kus aine konspekt või üks õpik andis vastused kõikidele küsimustele. Siiski on aine tundides, materjalides ja ka käesoleval lehel antud piisavalt viiteid ja juhiseid vajaliku info leidmiseks ning silmaringi laiendamiseks. Selline lähenemine on valdavalt levinud mitmetes kaasaegsetes ülikoolides. Oluline on osata sõnastada probleem ning otsingusõnad interneti otsimootorites. Lisaks on olemas õppeaine kiirsuhtluskanal info küsimiseks sisuliselt reaalajas. Ka on võimalus oma ekraani jagada erinevail viisil kui ei oska küsida (vt kiirsuhtluse alla). Õppejõu viki lehel on lisaviited erinevate kanalite kaudu suhtlemiseks. Iga tudeng konstrueerib oma arusaama ja teadmised just talle sobival viisil, mis vastab tema hetke teadmistele. Kellel vajalikud teadmised juba olemas siis võimalik sooritada hindamiseks vajalikud tööd ja saab aine kiiremini sooritatud.

Aine kood: ICA0012

Aine läbinud õppur:

  • teab arvutikomponentide otstarvet
  • oskab valida ja hankida arvutiriistvara
  • tunneb levinud operatsioonisüsteeme ja rakendustarkvara ning oskab neid paigaldada ja seadistada
  • oskab lahendada riistvara ja tarkvara probleeme

Ainekaart (PDF) | ÕIS.

ÕISis olev õppematerjali viide viitab siia lehele! Eraldi loenguid ÕISi ei laeta, sest kui teed ainet järele ja ei deklareeri siis ei näe ÕIS'is asuvaid materjale. Aine viki on üks ja ainus koht kuhu kõik koondub ja eraldi asuvad materjalid on siit lehelt viidatud.

Küsi asju, mis segaseks jäid!

Töövahendid

Kuigi EIK'is saab kasutada virtuaallaboreid ja arvutiklassides olevat tehnikat siis kõiki asju virtuaallaborites teha ei saa ja kui soovitakse kaasa võtta virtuaalmasinaid siis on seda lihtsam teha oma (süle)arvutiga.

  • võimalusel palun võtta (süle)arvuti kaasa. Võimalusel võib juba eelnevalt ette valmistada ka virtuaalmasinad
  • USB-mälupulk, soovitavalt 8 GB või suurem (alglaaditava ISO kirjutamiseks) - olenevalt ISO-fail suurusest võib sobida ka väiksem
  • microSD kaart, soovitavalt 16 GB või suurem (Raspberry Pi sees kasutamiseks)
  • VirtualBox - kasutame riistvara virtualiseerimiseks (füüsiline masin: VirtualBox + Extension Pack; virtuaalmasin: Guest Additions)

Õppejõud

Edmund Laugasson

Õpijuhis

Auditoorne õppetöö ülikoolis

  • soovitav on enda jaoks pidada konspekti kuhu kirja panna kõik, mida oluliseks peetakse. Igaüks ehitab ise oma teadmised üles sõltuvalt varasemast kogemusest. Konspekt võiks olla elektrooniline, et oleks mugav otsida ja juurde, vahele kirjutada. Oluline, et on alati kättesaadav (sh nutiseadmest) ja tasub teha ka varukoopiaid.
  • praktikumide jaoks on koostatud töölehed, mille leiab aine wikist - igaüks valib endale tempo, millega neid läbi teeb
  • kasutame riistvara virtualiseerimist:
    • arvutiklassides VirtualBox - paigaldatud vaid Linuxi poolele. Kasutusel ka veebipõhiselt.
    • veebipõhised virtuaalmasinad võivad kasutada ka mõnda teist tarkvara (VMware, KVM vms)
    • isiklikus arvutis on soovitav kasutada sama virtualiseerimistarkvara, mis arvutiklassides - VirtualBox
  • tund laboris toimub Linuxis, isiklikus arvutis kasutab igaüks seda, mida soovib. Soovitame kasutada vabavaralist Linuxit, mida läheb mitmes õppeaines tegelikult vaja.
  • aine suhtluskanalis saab küsida täiendavaid selgitusi, vestelda kaastudengitega ja õppejõuga. Soovi korral saab ka privaatselt õppejõuga vestelda. Aine suhtluskanal on põhisuhtluskanal antud aine raames.
  • Linuxi puhul kasutatakse ka käsurea jagamist, mis võimaldab käske oma ekraanil veebipõhiselt vaadata ja neid saab ka kopeerida
  • üldiselt kasutatakse ka ekraanisubtiitrit, mis toob sisestatud klahvikombinatsioonid nähtavale
  • videosilla abil saab jagada oma ekraani ning saada seeläbi kiiremini vastused oma küsimustele - seda eriti siis kui auditoorse õppetöö väliselt tekib küsimus. Üks pilt on rohkem kui 1000 sõna. Kui pilt liigub ja heli on juures siis on teabe edastamise võimalused maksimaalselt ära kasutatud. Sageli aitab videosilla kasutamine oluliselt vähendada aega, mis kulub küsimusele vastamisele kuna on näha, mis reaalselt toimub ja ei pea enam lahendust kirjeldama vaid saab seda juba näidata.
  • kui osutub vajalikuks, et õppejõud peab abistama üliõpilast tema arvutis siis on selleks olemas kaughalduse vahendid

Distantsõpe

Seoses koroonaviirusega kehtestatud eriolukorraga Eestis (esialgu 12.03.-01.05.2020 kuid see võib pikeneda) on virtuaalsed vahendid ühtlasi distantsõppe vahendid.

  • kui on tunni aeg siis on õppejõud kättesaadav videosilla vahendusel ja vastab küsimustele
  • tunnivälisel ajal kasutame aine suhtluskanalit
  • viimases auditoorses praktikumis oli juttu virtuaalsete vahendite kasutamisest
  • sama videosilla vahendusel saab tudeng jagada oma ekraani ja vastused küsimustele
  • Videosalvestuste all on kättesaadavad ka eelmise semestri salvestused - sealt saab vaadata siis eelmise semestri tunde (praktikumid ja loengud)
  • kui osutub vajalikuks, et õppejõud peab abistama üliõpilast tema arvutis siis on selleks olemas kaughalduse vahendid
  • muus osas kehtivad samad põhimõtted

Virtuaalsed vahendid

Kaughaldus

  • kaughaldus - siin kirjeldatud tarkvara võimaldab mitte ainult näidata vaid lubab ka abistada ehk siis hädasolija küsib abi ning aitaja saab üle interneti näha ekraani ning kontrollida sisendseadmeid (hiir, klaviatuur) - seda kõike siis poolte vastastikusel kokkuleppel. See on kriitiline selles mõttes, et tuleb olla veendunud aitaja isikus ja vältida võimalikke rünnakuid. Graafilise kaughalduse korral näeb abivajaja sama seanssi töölaual, mida aitaja kasutab ja saab igal ajal kaughaldusühenduse muidugi ka katkestada. Katkestamiseks siiski tavaliselt vajadus puudub ja pigem toimub see poolte kokkuleppel, et millal ühendus aitaja poolt suletakse.
    • DWService - vabavaraline võrgusätetest sõltumatu graafiline kaughaldus, veebilehitsejapõhine, vajab kasutaja loomist, muuhulgas ka eestikeelne. Võimaldab muuhulgas ligi pääseda ka käsureal ilma kasutajat segamata. Siin on vaja paigaldada agent abivajaja arvutisse ning siis alles saab aitaja aidata. Mõistlik kasutada juhtudel kui on vaja hallata arvuteid, mille taga ei ole inimest. Antud juhul õppetöö käigus aitamiseks kõige paremini seetõttu ei sobi. Nutiseadmele eraldi ei ole - seal tuleb seda üle veebilehitseja kasutada. See olukord võib muidugi tulevikus muutuda.
    • AnyDesk (soovitav) - omanduslik võrgusätetest sõltumatu graafiline kaughaldus, vaja eraldi rakendus alla laadida kuid saab kasutada ka ilma paigaldamata, kasutajat vaja luua ei ole, muuhulgas ka eestikeelne. Kui õppejõud ühendub siis on tema seadistanud AnyDeski kasutajaprofiilis oma nime ning lisanud ka enda pildi. Seega on lihtne veenduda kes ühendub. Kõige soovitavam kaughalduse versioon, mida kasutada kuna on lihtne kasutada ja veenduda aitaja isikus. Siin piisab kui abivajaja ütleb oma ID (kas siis dikteerib videosilla, telefonikõne kaudu või saadab suhtlusrakenduse kaudu) ning siis juba saab aitaja ühenduda ning abivajaja peab siis sissetuleva päringu kinnitama. Olemas ka nutiseadmele.
    • Teamviewer - omanduslik võrgusätetest sõltumatu graafiline kaughaldus, vaja eraldi rakendus alla laadida kuid saab kasutada ka ilma paigaldamata, kasutajat vaja luua ei ole. Teamvieweri puhul on märksa suurem tõenäosus, et ühendust peetakse ärilistel eesmärkidel toimuvaks ja selle tulemusena katkestatakse iga 2 minuti tagant 10 minutiks ühendus. Mõistagi need ajad muutuvad aga üldiselt lastakse väga vähe aega ühendusel toimida. Siin on vaja lisaks ID'le ka PIN-kood öelda ehk siis võtab rohkem aega, et ühendust saada.
    • Teleconsole - kaughaldus GNU/Linuxi (edaspidi: Linux) käsureal. Abivajaja näeb samal ajal kõike, mis käsureal toimub ja saab igal ajal selle katkestada. Võimalus oluliselt kiiremini aidata kuna Linuxis sageli ei ole graafilist liidest vaja ja käsurealt käivad enamus toiminguid kiiremini ja lihtsamalt. Siiski võib teinekord vajalik olla ka graafiline liides, et veelgi kiiremini toimetada. Teiste operatsioonisüsteemide puhul siis kasutab graafilist kaughaldust. Aeg-ajalt tasub uurida, mida pakutakse Teleconsole'i alternatiividena MS Windowsile, macOSile

Videosalvestused

Seoses õppetöö viimisega distantsõppele on võimalus vaadata varasemate aastate loenguid

Praktikumid

Praktikumide raportite koostamisel julgustan kasutama ka käsurea salvestamist ekraanivideona - vt linkide all käesoleva viki lõpus.
Seal ka viited käsurea pildistamiseks juhul kui peaks vaja olema vaid käsureal töötavat programmi kasutada.

Praktikumide raport esitatakse elektrooniliselt, vormistades ühe dokumendi kus on nii laboritööd kui ka probleemilahendus eraldi peatükkidena.

Loengud

Loeng 1

Loeng 2-4

Loeng 5-8

  • tudengite ettekanded seminaritöö raames

Hindamine

Eksamihinne kujuneb jooksvate tööde põhjal:

  • 2 praktikumi, á 25p, soovituslik tähtaeg on 1/3 ja 2/3 semestri ajast
  • 1 probleemilahendus - punktid vastavalt valitud ülesandele (arvestuslikult vähemalt 5p), soovituslik tähtaeg poole semestri peal
  • seminaritöö 45p, ettekandmine (esitamine loengutes): 24.03.2020, 07.04.2020, 21.04.2020, 05.05.2020.
  • vormistada kirjaliku tööna (võib ka pilvepõhise dokumendina, nt Google Drive vms), vt ka TTÜ soovitusi tööde vormistamiseks
  • ajagraafik tuleb akadeemilisest kalendrist (kodulehel: Tudengile->Akadeemiline kalender)
  • NB! Soovitav on mitte jätta töid viimasele minutile!
  • Kui soovite teha rohkem praktikume ja probleemilahendusi kui nõutud siis neid arvestatakse 50% punktidest.
  • Võimalik ka hindamine eritingimustel: oskad või oled teinud midagi ägedat? Võimalus sisustada 90 min tund (loeng, praktikum või ka mõlemad) ainega seotud temaatikaga.

Lingid

Varasemad

Tagasiside

Retrieved from "https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Sissejuhatus_infotehnoloogiasse_ja_riistvarasse&oldid=132916"