Apt
Ajalugu
„Aegade alguses“ oli .tar.gz. Kasutajad pidid ise kompileerima igat programmi mida nad soovisid kasutada oma GNU/Linux süsteemis. Debiani loomisel peeti vajalikuks et süsteemis endas oleks olemas vahendid tarkvara pakettide haldamiseks. Sellise vahendi nimeks sai dpkg. Red Hati loojad otsustasid luua oma programmi, rpm paketihalduse süsteemi.
GNU/Linuxi loojate järgmine vajadus oli leida viis pakettide installimiseks, mis oleks kiire ja tõhus nii sõltuvuste automaatseks haldamiseks kui ka hoolitseks konfigureerimisfailide eest uuenduste ajal. Jällegi näitas siin teed Debian ja nii sündiski APT.
APT
APT (Advanced Packaging Tool) on pakihalduse süsteem, mis suudab lahendada sõltuvused, võimaldab otsida uut tarkvara, annab infot tarkvara pakettide kohta. Pakettide haldamiseks on kasutusel mitmed käsurea programmid. Neist enim kasutusel apt-get, apt-cache. Apti võib oma funktsionaalsuselt võrrelda dpkg-ga ja kasutajamugavuselt dselect -ga .
Failid
- /etc/apt/apt.conf
apti konfiguratsioonifail
- /etc/apt/sources.list
varamute nimekiri, kust saab allalaadida sobivaid tarkvara pakette. source.list on võimalik lisada juurde soovi korral varamuid. Seda saab teha tekstiredaktori, näit. nano abil. Enne sellist tegevust on soovitav teha source.list -st koopia ja pärast muutmist ka apt-get update.
- /var/cache/apt/archives/
kataloog, kus hoitakse allalaetud pakette
- /var/lib/apt/lists/
koht kus on üldine info iga paketti kohta, mis on määratletud source.list -is
Apt-get
apt-get võimaldab installeerida uusi tarkvara pakette, uuendada olemasolevaid, värskendada tarkvara nimekirja ja uuendada ka Ubuntu versiooni. Enim kasutatud apt-get käsud on apt-get install pakinimi, apt-get update, apt-get upgrade ja apt-get dist-upgrade.
Apt-get käsku saab kasutada administraatori õigustes.
SÜNTAKS (ver.10.10)
apt-get [-sqdyfmubV] [-o= config_string ] [-c= config_file ]
[-t= target_release] {update | upgrade | dselect-upgrade |
dist-upgrade |
install pkg [ { =pkg_version_number | /target_release } ] ...
| remove pkg... | purge pkg... |
source pkg [ { =pkg_version_number | /target_release } ] ... |
build-dep pkg... | check | clean | autoclean | autoremove |
{-v | --version} | {-h | --help}}
- Update- uuendab tarkvara nimekirja infot failis /etc/apt/sources.list.
- Upgrade- kõigi installeritud pakettide versioonid uuendatakse
- Install – installeeritakse pakett koos oma sõltuvustega
- Dist-upgrade -
- Remove – pakett koos oma sõltuvustega eemaldatakse
- Purge – sama mis remove, aga eemaldatakse ka paketi konfiguratsiooni fail
- Check – diagnostiline vahend katkenud sõltuvuste kontrolliks
- Clean ja autoclean –kustutab tarkvara instaleerimiseks kasutatud paketid
- Autoremove – eemaldab automaatselt installitud paketid, mida rohkem ei vajata
Võtmed
-h abi
-d ainult allalaadida, ilma installeerimiseta
-f parandada sõltuvused
-m ignoreerida puuduvaid pakette
-s ainult simuleerida tegevust
-u näita uuendatud pakette
-v versioon
näiteid kasutusest
Hea ülevaade apt-get kasutamisest on teemas:tarkvarahaldus apt-get baasil
Toon lisaks veel mõne näite:
Mngit programmi installeerides on võimalik kokku hoida kettamahus, kui keelata ära soovitatavate (recommends) programmide installeerimine.
apt-get --no-install-recommends install perl
apt-get install nautilus gnome-panel-
Sama käsuga paigaldab apt-get nautilus programmi ja eemaldadab (remove) gnome-paneli. Eemaldamist märgib "-" paketi taga.
apt-get --reinstall install perl
Pakett Perl saab uuesti paigaldatud. (kui on tekkinud mingi probleem)
apt-get -u upgrade
uuendatakse kõiki pakette viimasele versioonile. Võti -u tulemusena näidatakse nimekirja tarkvarast, mida uuendati.
apt-get --purge remove gnome-panel nautilus+
Sarnaselt install käsuga, saab ka remove käsuga samaaegselt ühte paketti eemaldades teist paigaldada. Paigaldamise märgiks on "+" paketi lõpus. --purge tähendus on, et eemaldatakse ka pakettide conf failid.
Apt-cache
Apt-cache võimaldab otsida ja genereerida erinevaid väljundeid pakettide andmetest.
SÜNTAKS (ver.10.10)
apt-cache [-hvsn] [-o=config string] [-c=file] {[add file...] |
[gencaches] | [showpkg pkg...] | [showsrc pkg...] | [stats] |
[dump] | [dumpavail] | [unmet] | [search regex] |
[show pkg...] | [depends pkg...] | [rdepends pkg...] |
[pkgnames prefix] | [dotty pkg...] | [xvcg pkg...] |
[policy pkgs...] | [madison pkgs...]}
- Showpkg – info küsitud paki versiooni ja sõltuvuste kohta
- Dump – tulemuseks nimekiri olemaolevatest pakkidest
- Stats – kuvab erinevaid statistilisi aruandeid
- Search – otsib etteantud nime järgi pakette
- Depends – näitab paketi le vajalikke sõltuvusi
- Rdepends – näitab paketti vajavaid sõltuvusi
- Pkgnames – väljastab pakettide nimed, mis sisaldavad etteantud tähtede kombinatsiooni
Võtmed:
-h abi
-v näitab programmi versiooni
näiteid kasutusest
apt-cache stats
Näitab põhilisi andmeid paigaldatud pakettide kohta kogused, mahud jne.
apt-cache depends openssh-server apt-cache rdepends openssh-server
Näitab paketi openssh-server sõltuvusi
apt-cache show openssh-server | grep Version
Tulemuseks on rida paketi versiooninumbriga. Kui kasutada sama käsku ilma |grep Version -ita, on tulemuseks kogu info paketi kohta.
apt-cache policy apache2
Näitab, kas programm on paigaldatud,versiooni jm.
apt-file
apt-file on kasutusel paketis olevate failid vaatamiseks ilma paketi installeerimise ja allalaadimiseta. Enne kasutamist on vaja apt-file installeerida.
sudo apt-get istall apt-file sudo apt-file update
apt-file search apache2.conf
On võimalik otsida paketi nime seal sees oleva faili nime järgi
apt-file list apache2 | more
Tulemuseks on paketti kuuluvate failide nimekiri
alati on kasulik ka toksida sisse käsk
man apt-get man apt-cache jt.
Kasutatud kirjandus
1. http://manpages.ubuntu.com/
3. http://www.debian.org/doc/manuals/apt-howto/
5. http://mirror1.atrpms.net/ccrma/man/man8/apt-cache.8.html
Autor
Kaie Vares
