Minix

Minix

Minix on Unixi-laadne operatsioonisüsteem, mis baseerub mikrokernel-arhitektuuril. Minixist on saadud ka inspiratsiooni Linuxi kerneli loomisel. Praegu on kasutusel MINIX 3.1.8 versioon.

Minix 1.0

Andrew S. Tanenbaum lõi MINIXi kui näidise operatsioonisüsteemide tööpõhimõttest oma raamatu „Operating Systems: Design and Implementation“ tarvis. Raamat, mis ilmus 1987. aastal, sisaldas Minixi kerneli, mäluhalduri ja failisüsteemi kohta 12 000 rida C-keeles kirjutatud lähtekoodi. Hiljem avaldati Minixi lähtekood koos õpetusega ka flopidel. MINIX 1.0 loodi ühilduma IBM PC-de ja IBM PC/AT arvutitega, sest need olid sellel ajal kõige levinumad. Hiljem lisandusid ka teised arhitektuurid.

Minix 1.5

Minix 1.5 tuli välja 1991. aastal. Võrreldes varasemaga oli lisatud tugi „MicroChannel IBM PS/2“ süsteemidele. Hiljem lisati ka tugi Motorola 68000 ja SPARC arhitektuuridele, mis toetasid Atari ST, Commodore Amiga, Apple Macintosh ja Sun SPARCstation arvutiplatvorme. Tehti ka mitteametlik Intel 386 PC versioon.

Minix 2.0

Minix 2.0 tuli välja 1997. aastal. Operatsioonisüsteem toetas ainult x86 ja Solaris SPARC arhitektuuril baseeruvaid arvuteid.

Minix 3.0

Minix 3.0 toodi avalikkuse ette 24. oktoobril 2005. aastal Andrew Tanenbaumi poolt "ACM Symposium Operating Systems Principles" konverentsil. Selle uueks eesmärgiks sai kasutamine väga suure töökindlusvajadusega süsteemides, millel puudub suur protsessorivõimsus või palju mälu. Minix 3 on ülimalt väike, umbes 6000 rida koodi kuulub kerneli alla. Need osad, mis töötavad user-mode'is, on jagatud väiksemateks teineteisest eraldatud mooduliteks. Iga draiver töötab eraldi user-mode protsessina. Seetõttu ei põhjusta viga draiveris terve operatsioonisüsteemi hangumist - kui mõni draiver peakski hanguma, siis see asendatakse automaatselt ilma kasutajapoolse sekkumiseta. Sealjuures pole vaja restarti ega mõjuta teisi programme. Varemmainitud omadused suurendavad süsteemi töökindlust. Minix 3 toetab praeguse seisuga IA-32 arhitektuuriga PC süsteeme. Minix 3 on saadaval ka Live CD formaadis, mis võimaldab arvutis operatsioonisüsteemi käivitada ilma seda eelnevalt kõvakettale installeerimata. Versioon 3.1.5 tuli välja 5. novembril 2009. aastal. Juurde olid lisatud X11, emacs, vi, cc, gcc, perl, python, ash, bash, zsh, ftp, ssh, telnet, pine ja veel 400 muud Unixil põhinevat programmi.

Minix 3.0 kasutusalad

• Programmid, mis nõuavad suurt töökindlust.
• Ühe kiibi ja vähese RAM-iga "sajadollarised" sülearvutid vaestele.
• Kaamerad, DVD mängijad.
• Õppe-eesmärk.

Kasutatud kirjandus

• http://www.minix3.org/
• http://et.wikipedia.org/wiki/MINIX
• http://en.wikipedia.org/wiki/MINIX
• http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/67/OS-structure.svg/450px-OS-structure.svg.png

Autor

• Oliver Naaris
• A21
• 2011 sügis