C++ lühikursus 0: Difference between revisions
(→Lingid) |
(→Lingid) |
||
| (32 intermediate revisions by the same user not shown) | |||
| Line 1: | Line 1: | ||
=Sissejuhatus= | =Sissejuhatus= | ||
C++ lühikursuse esimene harjutus | C++ lühikursuse esimene harjutus. Eesmärgiks on meelde tuletada mõned mõisted Arvutid ja Java ainetest. Teha esimene C++ programm ja see kompileerida ning käivitada. | ||
=Mõisted= | =Mõisted= | ||
| Line 8: | Line 8: | ||
* C | * C | ||
* C++ | * C++ | ||
* algtekst | * Javast on vaja teada märksõnu - algtekst, interpretaator | ||
* masinkood | * Arvutitest vaja teada märksõnu CPU,RAM,Aadress,I/O,register,masinkood | ||
==kompileerimine== | |||
C ja C++ programmid on kompileeritavad. Programmi algtekst suunatakse c++ kompilaatorisse, mis kompileerib algteksti objektkoodiks. Reeglina tehakse koheselt ära ka linkimine, kui pole öeldus teisiti. | |||
ALGTEKST(ID) -> Kompilaator -> OBJEKTKOOD(ID) -> Linkur -> Käivitatav fail või jagatud teek | |||
==linkimine== | |||
Erinevad C failid kompileeritakse objektkoodi sisaldavateks failideks ja seejärel ühendatakse - lingitakse ühtseks käivitatavaks programmiks. Linkur lisab kompileeritud programmimoodulitele juurde OS põhise laademooduli ja programmi saabki käivitada. | |||
==Kompilaator== | |||
http://et.wikipedia.org/wiki/Kompilaator | |||
==Linkur== | |||
http://et.wikipedia.org/wiki/Linkur | |||
==Eelprotsessor== | ==Eelprotsessor== | ||
<source lang="cpp"> | |||
#include <iostream> | #include <iostream> | ||
#define SUURUS 255 | #define SUURUS 255 | ||
</source> | |||
muud # korraldused | |||
== main meetod == | |||
C ja C++ programmi meetod, mis käivitatakse programmi laadimisel. | |||
<source lang="cpp"> | |||
int main(int argn, char ** args) | |||
</source> | |||
=Praktiline töö= | |||
#Käivitage Linux'is terminal | |||
#Kontrollige c++ kompilaatori olemasolu korraldusega | |||
<pre> | |||
g++ --version | |||
</pre> | |||
*Kopileerige ja käivitage järgmine programm (salvestage faili main0.cpp) | |||
<source lang="cpp"> | |||
#include <iostream> | |||
using namespace std; | |||
int main(int argumente, char ** argumendid){ | |||
cout << " I Can C clearly now " <<endl; | |||
return 0; | |||
} | |||
</source> | |||
*Kompileerimiseks | |||
<pre> | |||
g++ main0.cpp -o main0 | |||
</pre> | |||
*Käivitamiseks | |||
<pre> | |||
./main0 | |||
</pre> | |||
=Nalja= | |||
Kogenud programmeerijale tulevad külalised. Progeja laps on issi üle väga uhke ja ütleb külalistele: "Aga minu issi oskab C keelt:)...Isii tule siia ja ütle, mis on diivan C keeles" | |||
=Lisalugemist= | |||
==C++ ajalugu ja kasutamine== | |||
C++ on üldotstarbeline programmeerimiskeel, mis baseerub populaarsel C keelel. Bjarne Stroustrup alustas C keele laiendamisega aastal 1979. C++ sai keele nimeks 1983 aastal. Tegu on suhteliselt vana programeerimiskeelega, millel on hulgaliselt puuduseid ja suur populaarsus. Kuna robootikas on riistvaraefektiivne programeerimine igati aus sees, siis on C ja C++ just meile:) | |||
=Lingid= | =Lingid= | ||
'''''Kohustuslik lugemine:''''' [http://www.cplusplus.com/doc/tutorial/program_structure/ cplusplus tutorial - program structure] | |||
Järgmine harjutustund [[C++ lühikursus 1]] | |||
[[Category:Robootika]] | [[Category:Robootika]] | ||
Latest revision as of 14:24, 1 May 2010
Sissejuhatus
C++ lühikursuse esimene harjutus. Eesmärgiks on meelde tuletada mõned mõisted Arvutid ja Java ainetest. Teha esimene C++ programm ja see kompileerida ning käivitada.
Mõisted
Kordamine ja sissejuhatus
- C
- C++
- Javast on vaja teada märksõnu - algtekst, interpretaator
- Arvutitest vaja teada märksõnu CPU,RAM,Aadress,I/O,register,masinkood
kompileerimine
C ja C++ programmid on kompileeritavad. Programmi algtekst suunatakse c++ kompilaatorisse, mis kompileerib algteksti objektkoodiks. Reeglina tehakse koheselt ära ka linkimine, kui pole öeldus teisiti.
ALGTEKST(ID) -> Kompilaator -> OBJEKTKOOD(ID) -> Linkur -> Käivitatav fail või jagatud teek
linkimine
Erinevad C failid kompileeritakse objektkoodi sisaldavateks failideks ja seejärel ühendatakse - lingitakse ühtseks käivitatavaks programmiks. Linkur lisab kompileeritud programmimoodulitele juurde OS põhise laademooduli ja programmi saabki käivitada.
Kompilaator
http://et.wikipedia.org/wiki/Kompilaator
Linkur
http://et.wikipedia.org/wiki/Linkur
Eelprotsessor
#include <iostream>
#define SUURUS 255
muud # korraldused
main meetod
C ja C++ programmi meetod, mis käivitatakse programmi laadimisel.
int main(int argn, char ** args)
Praktiline töö
- Käivitage Linux'is terminal
- Kontrollige c++ kompilaatori olemasolu korraldusega
g++ --version
- Kopileerige ja käivitage järgmine programm (salvestage faili main0.cpp)
#include <iostream>
using namespace std;
int main(int argumente, char ** argumendid){
cout << " I Can C clearly now " <<endl;
return 0;
}
- Kompileerimiseks
g++ main0.cpp -o main0
- Käivitamiseks
./main0
Nalja
Kogenud programmeerijale tulevad külalised. Progeja laps on issi üle väga uhke ja ütleb külalistele: "Aga minu issi oskab C keelt:)...Isii tule siia ja ütle, mis on diivan C keeles"
Lisalugemist
C++ ajalugu ja kasutamine
C++ on üldotstarbeline programmeerimiskeel, mis baseerub populaarsel C keelel. Bjarne Stroustrup alustas C keele laiendamisega aastal 1979. C++ sai keele nimeks 1983 aastal. Tegu on suhteliselt vana programeerimiskeelega, millel on hulgaliselt puuduseid ja suur populaarsus. Kuna robootikas on riistvaraefektiivne programeerimine igati aus sees, siis on C ja C++ just meile:)
Lingid
Kohustuslik lugemine: cplusplus tutorial - program structure
Järgmine harjutustund C++ lühikursus 1
