DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
 
(94 intermediate revisions by 4 users not shown)
Line 1: Line 1:
=DHCP (Dynamic Host Configuration Protocol)=
=Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP)=




Line 31: Line 31:
|  14.12.09
|  14.12.09
|  Lõplik versioon
|  Lõplik versioon
|-
|  1.1
|  15.12.09
|  Viidud sisse parandused
|-
|  1.3
|  07.11.11
|  Ubuntu Server 11.04 versiooniga ajakohastamine
|-
|  1.4
|  15.11.11
|  Uuendamise lõpuni viimine
|-
|  1.5
|  09.01.12
|  Vigade parandus
|}
|}


'''Autorid: Marian Leinakse, Fred Park, Kristjan Vahtra'''
'''Autorid: Marian Leinakse, Fred Park, Kristjan Vahtra, Erki Marmor'''
 
==Sissejuhatus==
==Sissejuhatus==


Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) ehk dünaamilise hostikonfiguratsiooni protokoll on protokoll, mis võimaldab dünaamiliste IP-de automaatset jagamist võrku ühendatud seadmetele ning omistada vajalikele ka staatilist IP-d (serverid, ruuterid jne, mis seda vajada võivad)
Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) ehk dünaamilise hostikonfiguratsiooni protokoll on protokoll, mis võimaldab dünaamiliste IP-de automaatset jagamist võrku ühendatud seadmetele ning omistada vajalikele ka staatilist IP-d (serverid, ruuterid jne, mis seda vajada võivad)


Järgneva juhendi kasutamiseks peaks administraator omama baasteadmisi unix-operatsioonisüsteemist ja TCP/IP võrkudest (IP aadressid, võrguliideste konfigureerimine). Administraator peab omama õigusi server-masinas tarkvara installeerida.
Peamised aadressid, mis DHCP server välja jagab on:
 
- IP-Aaddress ja Netmask
 
- DNS
 
- WINS
 
Lisaks on võimalik seadistada DHCP serverit välja jagama:
 
- Arvuti nime


Juhend kirjeldab Ubuntu Serverile XXX DHCP vXXX installeerimist ja esmast konfigureerimist. Samuti on välja toodud süsteemi taastamine, varundamine ja testimine. Teenuse testimiseks on tarvis klient-masinat ja server-masinat, millel mõlemal jookseb Ubuntu operatsioonisüsteem.
- Domeeni nime


Juhend on testitud antud versioonide korral, kuid võib olla kasutatav ka vanemate versioonide korral.
- Gateway


Legend: Server masin jagab kahte subnetti, millest ühes on MAC aadressi piirang, teine võrk on piiranguteta. Testimiseks vahetada klient-masinas MAC aadress.
- Aja serverit


NB! DHCP serveri käsitsi kasutamiseks on vaja virtuaalmasina DHCP server välja lülitada. Selleks tuleb VMWare jooksutada administraatori õigustes ja menüüst Host > Virtual Network Settings ..  alt tab DHCP. Kui VMWare on käivitatud administraatori õigustes, on 'Cancel' ja 'Help' nuppude vahel 'Apply' nupp, mida tuleb peale Service stop tegemist vajutada.
- Print serverit
Oma arvutis võib ka võtta lahti services.msc ja sealt teha STOP VMVare DHCP Service


==Legend==
Järgneva juhendi kasutamiseks peab administraator omama baasteadmisi unix-operatsioonisüsteemist ja TCP/IP võrkudest (IP aadressid, võrguliideste konfigureerimine). Administraator peab omama root õigusi server-masinas tarkvara installeerida ja peab saama hakkama Ubuntu serveri käsureal.
Väike firma, kus on vajalik võrku segmenteerida. Eesmärk on kahe subneti tekitamine, millest ühes on MAC aadressi piirang ning teise saavad kõik soovijad.
 
DHCP serveri kasutamise suurim pluss on see, et vajalike muudatuste tegemiseks ei pea igat klienti eraldi ümber seadistama. Piisab DHCP serveri ümberseadistamisest ja kõik klient-masinad saavad pärast järgmist võrguinfo küsimist endale uue seadistuse. Samuti lihtsustab DHCP serveri kasutamine uute arvutite võrku lisamist, sest ei ole tarvis kontrollida IP aadresside olemasolu vaid kõik toimib automaatselt.
 
Server saab jagada IP aadresse kahte moodi - lihtsalt IP aadresse välja jagades või vastavalt MAC aadressidele.
Esimene variant lubab IP aadressi andmist igale arvutile, mis võrku siseneb. Teisel puhul on vajalik eelnev MAC aadressi registreerimine DHCP serveris.
 
Juhend kirjeldab Ubuntu Serverile 11.04 DHCP v3 installeerimist ja esmast konfigureerimist. Samuti on juhendis süsteemi taastamiseks, varundamiseks ja testimiseks vajalik info. Teenuse testimiseks on tarvis klient-masinat ja server-masinat.
 
Juhend on testitud Ubuntu Server 11.04 versiooniga, kuid võib olla kasutatav ka vanemate versioonide korral.
 
NB! DHCP serveri käsitsi kasutamiseks on vaja virtuaalmasina DHCP server välja lülitada.


==Nõuded süsteemile==
==Nõuded süsteemile==


·    kaks masinat, millest üks on klient, teine server. Serverile installeerime DHCP serveri, klient masin on süsteemi testimiseks.  
·    Kaks arvutit, millest üks on klient ja teine on server. Serverile installeerime DHCP serveri, klient masinaga testime DHCP serveri korrasolekut.
 
·    Serverile on installeeritud Ubuntu 11.10 server-versioon, kliendi masinas jookseb kas Ubuntu 11.10 Server või Desktop versioon.  


·    Serverile on installeeritud Ubuntu XXXX server, klient masinas jookseb kas Ubuntu XX Server või Desktop versioon.  
·    Serverile on seadistatud staatiline IP, mis on samas vahemikus, mida hakkab välja jagama dhcp3-server.


·    serverile on seadistatud staatiline IP, mis on samas vahemikus, mida hakkab välja jagama DHCP server  
·    Klient-masinas on seadistatud võrguliides, millele jagab IP aadressi DHCP server.


·    Klient-masinas on seadistatud võrguliides, millele jagab IP aadressi DHCP server.  
·    Serveris on vajalik root õiguste omamine.


==dhdcp3-serveri installeerimine==


==Teenuse üldkirjeldus==
root õigustes sisestage:
Konfiguratsioonifailis seadistatakse sobilikud IP vahemikud.
<pre>apt-get install dhcp3-server
</pre>
Mis IP vahemik meil kasutuses, mis pordid jne.
ip vahemik konf failist
192.168.53.12 - 192.168.53.18
subnet
netmask
jne


Pärast installeerimist tuleb muuta konfiguratsioonifaili ''/etc/dhcp3/dhcpd.conf'' nii, et antud DHCP server sobiks teie isiklike vajadustega.


//siia on vaja välja tuua meie konf
Konfiguratsioonifaili ''/etc/default/dhcp3-server/'' kaudu tuleb määrata ära võrguliides, mille kaudu teenust välja jagama hakata.
Tavaliselt on selleks eth0.


==Installeerimine==
==Kõige tüüpilisem konfiguratsioon==
vajalik on root õigustes tegutsemine
<pre>sudo -i</pre>


uuendame nimekirja, et paigaldatav tarkvara oleks võimalikult uus:
Kõige tihemini läheb sul vaja DHCP serveril IP aadresside jagamist suvalises järjekorras.
<pre>apt-get update</pre>
Sellejaoks sisesta:
installime DHCP serveri
 
<pre>apt-get install dhcp3-server
<pre>nano -w /etc/dhcp3/dhcpd.conf
</pre>
 
<pre>
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;
option subnet-mask 255.255.255.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option routers 192.168.53.254;
option domain-name-servers 192.168.1.1, 192.168.53.2;
option domain-name "mydomain.example";
 
subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.10 192.168.53.100;
range 192.168.53.150 192.168.53.200;
}
</pre>
 
Sellejaoks, et ka Windows operatsioonisüsteem sellest serverilt IP saaks tuleb sisestada:
 
<pre>nano -w /etc/default/dhcp3-server</pre>
 
<pre>option netbios-name-servers 192.168.53.2;
</pre>
</pre>
Siinkohal antakse IP aadress kahes erinevas vahemikus: 192.168.53.10 - 192.168.53.100 ja 192.168.53.150 - 192.168.53.200.


==Staatilise IP loomine DHCP serveri jaoks==
==Staatilise IP loomine DHCP serveri jaoks==


Staatilise IP loomiseks on vaja muuta järgmist faili  
Staatilise IP loomiseks on vaja muuta järgmist faili: /etc/network/interfaces
 
Muudatuste tegemiseks avage see programmiga nano:
<pre>nano /etc/network/interfaces</pre>
<pre>nano /etc/network/interfaces</pre>


Line 98: Line 157:
Faili lisada järgnevad read:
Faili lisada järgnevad read:
<pre>
<pre>
auto eth0
auto eth1
iface eth0 inet static
iface eth1 inet static
name Ethernet alias LAN card
name Ethernet alias LAN card
address 192.168.53.11
address 192.168.53.1
netmask 255.255.255.0
netmask 255.255.255.0
broadcast 192.168.53.255
broadcast 192.168.53.255
network 192.168.53.0 </pre>
network 192.168.53.0 </pre>


NB! Üleval välja toodud IP-d võid valida endale sobivad, jälgi ainult, et need klapiks ka järgnevates seadistustes.
Võrguliides tuleks nüüd uuesti käivitada, et muudatused jõustuksid:
<pre>/etc/init.d/networking restart</pre>
 
NB! Üleval välja toodud IP-d võid valida endale sobivad, jälgi ainult, et need klapiks ka järgneva seadistustega.


==DHCP serveri seadistamine==  
==DHCP serveri seadistamine==  
Enne seadistamist teeme vaikimisi seadistustest tagavarakoopia:
Sellejaoks, et DHCP server toimiks õige võrguliidese kaudu on vaja muuta faili:
<pre>*cp -r /etc/default/dhcp3-server /etc/default/backup/</pre>
<pre>nano -w /etc/default/dhcp3-server</pre>
 
muuda failis ära muutuja INTERFACES=" "
 
kirjuta jutumärkide vahele võrguliides, mida DHCP server kasutama hakkab, näiteks: INTERFACES="eth1"
 
Järgmiseks tee konfiguratsioonifailist tagavarakoopia sisestades:
<pre>cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf /etc/dhcp3/dhcpd_backup.conf</pre>
 
IP aadresside jagamine kõigile soovijatele:
 
<pre>nano -w /etc/dhcp3/dhcpd.conf</pre>
 
<pre>
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;


Tee konfiguratsioonifailist koopia:
option subnet-mask 192.168.53.0;
<pre>*cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf /<tagavarakoopiakoht>/backup/dhcp3/dhcpd_backup.conf</pre>
option broadcast-address 192.168.53.255;
option routers 192.168.53.254;
option domain-name-servers 192.168.53.1, 192.168.53.2;
option domain-name “yourdomainname.com”;


NB! soovi korral muuda backupi nimi endale sobivaks
subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.10 192.168.53.200;
}
</pre>


ava fail muudatuste tegemiseks:
Selle seadistuse tulemusena annab DHCP server klient masinale IP aadressi vahemikus 192.168.53.10 - 192.168.53.200. Server väljastab IP aadressi 600 sekundiks, v.a. juhul, kui klient masin seda ise pikemaks ajaks ei küsi. Maksimaalselt jagatakse kliendile IP aadressi välja 7200 sekundiks. Lisaks annab server kliendile infot, et ta kasutaks aadressi 255.255.255.0 subnet maskina, 192.168.53.255 broadcast aadressina, 192.168.53.254 gateway aadressina ning 192.168.53.1 ja 192.168.53.2 aadresse nimeserverina.
<pre>nano /etc/default/dhcp3-server.conf</pre>


muuda failis ära muutuja INTERFACES="eth0 eth1"
kirjuta jutumärkide vahele võrguliidese nimi, mida DHCP server kasutama hakkab


ava DHCP serveri konfiguratsioonifail:
<pre>nano /etc/dhcp3/dhcpd.conf</pre>


Lisa konfiguratsiooni faili järgmised read.
MAC aadressi baasil IP välja jagamine:


<pre>
<pre>nano -w /etc/dhcp3/dhcpd.conf</pre>
 
<pre>ddns-update-style none;
log-facility local7;


subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.12 192.168.53.15;
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;
#ubuntu on testmasina nimi
host ubuntu {
  hardware ethernet XX:XX:XX:XX:XX:XX;
  fixed-address 192.168.53.13;
}


#ubuntu1 on testmasina nimi
option routers                  192.168.53.1;
host ubuntu1 {
option subnet-mask              255.255.255.0;
  hardware ethernet XX:XX:XX:XX:XX:XX;
option broadcast-address        192.168.53.255;
  fixed-address 192.168.53.14;
option domain-name-servers      194.168.53.100;
}
option ntp-servers              192.168.53.1;
option netbios-name-servers    192.168.53.1;
option netbios-node-type 2;
default-lease-time 86400;
max-lease-time 86400;
 
host bla1 {
hardware ethernet DD:GH:DF:E5:F7:D7;
fixed-address 192.168.53.2;
}
host bla2 {
hardware ethernet 00:JJ:YU:38:AC:45;
fixed-address 192.168.53.20;
}
}


host printer1 {
hardware ethernet 00:16:CB:AA:2A:CD;
fixed-address 192.168.53.21;
}
}
</pre>
</pre>
NB! Üleval toodud IP aadressid ja vahemikud on näitlikud. Vajadusel sisesta siia omale sobivad.


Konfiguratsioonifailis on hulganissti näidisseadistusi, mida saab sisse kommenteerides ja vajalike IP-aadresse sisestades kasutada.
Sellise konfiguratsiooniga antakse arvutile nimega bla1 IP aadress 192.168.53.2 ja bla2-le 192.168.53.20. Lisaks saab printer1 endale kindla IP aadressi 192.168.53.21.
 
 
 
NB! Üleval toodud IP aadressid ja vahemikud on näitlikud. Sisesta konfiguratsiooni sobivad aadressid.
 
 
<br>
Konfiguratsioonifailis on hulganisti näidisseadistusi, mida saab sisse kommenteerides ja vajalike IP-aadresse sisestades kasutada.
Konfiguratsioonifailis esinevad mõisted:  
Konfiguratsioonifailis esinevad mõisted:  


Line 157: Line 254:
·    range – IP aadresside vahemik, mida DHCP server hakkab jagama kasutajatele.  
·    range – IP aadresside vahemik, mida DHCP server hakkab jagama kasutajatele.  


·    option domain-name-servers – DNS serverite nimekiri, mida DHCP server hakkab edastama kasutajatele. Võib korraga kirjeldada mitut · · serverit, eraldades neid komaga.   
·    option domain-name-servers – DNS serverite nimekiri, mida DHCP server hakkab edastama kasutajatele. Võib korraga kirjeldada mitut serverit, eraldades neid komaga.   


·     option domain-name – Sisemise domeeni nimi.  
·     option domain-name – Sisemise domeeni nimi.  


·    option routers – Default gateway IP aadress, mis server annab kasutajatele.  
·    option routers – Default gateway IP aadress, mis server annab kasutajatele.  
Line 169: Line 266:
·    max-lease-time –  DHCP lease maksimumkestvus sekundites. Pikemaks ajaks ei väljastada IP-d  
·    max-lease-time –  DHCP lease maksimumkestvus sekundites. Pikemaks ajaks ei väljastada IP-d  


Nendeks väärtusteks soovitaks määrata vastavalt 86400 (1 päev) ja 172800 (2 päeva), kuna default väärtused on lühikesed.




restardi DHCP serverit muudatuste jõustumiseks
Seadete jõustumiseks on vajalik serverile restart teha:
<pre>/etc/init.d/dhcp3-server restart</pre>
<pre>/etc/init.d/dhcp3-server restart</pre>
==DHCP logifaili seadistamine==
<pre>
cd /var/log
touch dhcpd-server.log
chown syslog:adm dhcpd-server.log
nano /etc/syslog.conf
</pre>
Lisa sektsiooni First some standard logfiles. Log by facility. lõppu:
<pre>local7.*                        /var/log/dhcpd-server.log</pre>
muudatuste jõustumiseks taaskäivita syslog teenus
<pre>/etc/init.d/sysklogd restart</pre>


==Varundamine==
==Varundamine==
DHCP serveri varudamiseks on vajalik järgmiste asukohtade varundamine. Soovitatav on seda teha inkrementaalselt.
DHCP serveri varudamiseks on vajalik järgmiste asukohtade varundamine.  
 
<pre>*cp /etc/dhcp3/dhcp3-server /etc/backup/dhcp3/dhcp3-server_backup
*cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf /etc/dhcp3/backup/dhcpd_backup.conf</pre>
 
Niimoodi varundad sa DHCP serveri konfiguratsiooni. NB! seadistust varundada on mõtet juhul, kui ei esine probleeme serveris ega klientmasinas. Mittetöötava konfiguratsiooni varundamisel tuleks kindlasti ära märkida, et tegu on tööversiooniga, sest muidu võib keegi kogemata sellest versioonist taastada ja saadakse mittetöötav süsteem!
 
kord päevas oleks soovitatav teha varukoopia ka logifailidest:
<pre>/var/log/dhcpd-server.log</pre>
 
==Taastamine==
Kui teenuse töös esineb probleeme, siis kontrolli üle järgnevad sammud. Järgnev ei ole esitatud ajalises järjestuses.
 
· restardi DHCP serverit   
    <pre>etc/init.d/dhcp3-server restart </pre>
· kontrolli, kas DHCP server on olemas. Vajadusel installeeri see uuesti ja taasta seaded varukoopiast.
    <pre>apt-cache policy dhcp3-server
    sudo apt-get install dhcp3-server</pre>
· eemalda DHCP server koos konfiguratsiooniga ja tee puhta installi jaoks
    <pre>sudo apt-get remove --purge dhcp3-server</pre>
· taasta varukoopias viimase kinnitatult töötava versiooni seaded
<pre>*cp -r /etc/default/backup/ /etc/default/dhcp3-server</pre>
<pre>*cp  /<tagavarakoopiakoht>/backup/dhcp3/dhcpd_backup.conf /etc/dhcp3/dhcpd.conf</pre>


<pre>
mkdir /etc/dhcp3/backup/
cp /etc/dhcp3/ /etc/dhcp3/backup/dhcp_backup
cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf /etc/dhcp3/backup/dhcpd_backup.conf</pre>


==Testimine==
Niimoodi varundad sa DHCP serveri konfiguratsiooni. NB! seadistust varundada on mõtet juhul, kui ei esine probleeme serveris ega klientmasinas.


muuda klientmasina MAC aadress
==Kasutatud leheküljed==
või kasuta teist testmasinat


==Labori läbiviimiseks vajalik==
https://help.ubuntu.com/community/dhcp3-server
Järgnev on vajalik labori läbiviimiseks ja pole otseselt DHCP serveri installeerimise ja seadistamisega seotud! <br>
Kasutades VMWaret, on esmalt vajalik ära keelata Host masina DHCP server. Selleks on tarvis arvutis administraatori õigusi. <br>
DHCP mahavõtmise juhend VMWare Knowlege Base'ist: [http://kb.vmware.com/selfservice/microsites/search.do?language=en_US&cmd=displayKC&externalId=2012]


Testimiseks vajalike virtuaalmasinate kopeerimisel kustuta ära järgmine fail: <br>
http://www.ubuntugeek.com/how-to-install-and-configure-dhcp-server-in-ubuntu-server.html
<pre>rm /etc/udev/rules.d/70-persistent-net.rules</pre>
antud failis on kirjas hosti poolt antav MAC aadress, mis satub kopeerimise käigus konflikti.  


[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Latest revision as of 22:23, 9 January 2012

Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP)

Versioon Kuupäev Muudatused
0.1 10.11.09 Loodud sisu struktuur
0.2 23.11.09 Serveri installeerimine ja esmane konfigureerimine
0.3 24.11.09 Serveri ja kliendi konfigureerimine ning testimine
0.4 01.12.09 MAC aadressi piirang
0.5 14.12.09 Dokumendi täiendamine ja struktureerimine
1.0 14.12.09 Lõplik versioon
1.1 15.12.09 Viidud sisse parandused
1.3 07.11.11 Ubuntu Server 11.04 versiooniga ajakohastamine
1.4 15.11.11 Uuendamise lõpuni viimine
1.5 09.01.12 Vigade parandus

Autorid: Marian Leinakse, Fred Park, Kristjan Vahtra, Erki Marmor

Sissejuhatus

Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) ehk dünaamilise hostikonfiguratsiooni protokoll on protokoll, mis võimaldab dünaamiliste IP-de automaatset jagamist võrku ühendatud seadmetele ning omistada vajalikele ka staatilist IP-d (serverid, ruuterid jne, mis seda vajada võivad)

Peamised aadressid, mis DHCP server välja jagab on:

- IP-Aaddress ja Netmask

- DNS

- WINS

Lisaks on võimalik seadistada DHCP serverit välja jagama:

- Arvuti nime

- Domeeni nime

- Gateway

- Aja serverit

- Print serverit

Järgneva juhendi kasutamiseks peab administraator omama baasteadmisi unix-operatsioonisüsteemist ja TCP/IP võrkudest (IP aadressid, võrguliideste konfigureerimine). Administraator peab omama root õigusi server-masinas tarkvara installeerida ja peab saama hakkama Ubuntu serveri käsureal.

DHCP serveri kasutamise suurim pluss on see, et vajalike muudatuste tegemiseks ei pea igat klienti eraldi ümber seadistama. Piisab DHCP serveri ümberseadistamisest ja kõik klient-masinad saavad pärast järgmist võrguinfo küsimist endale uue seadistuse. Samuti lihtsustab DHCP serveri kasutamine uute arvutite võrku lisamist, sest ei ole tarvis kontrollida IP aadresside olemasolu vaid kõik toimib automaatselt.

Server saab jagada IP aadresse kahte moodi - lihtsalt IP aadresse välja jagades või vastavalt MAC aadressidele. Esimene variant lubab IP aadressi andmist igale arvutile, mis võrku siseneb. Teisel puhul on vajalik eelnev MAC aadressi registreerimine DHCP serveris.

Juhend kirjeldab Ubuntu Serverile 11.04 DHCP v3 installeerimist ja esmast konfigureerimist. Samuti on juhendis süsteemi taastamiseks, varundamiseks ja testimiseks vajalik info. Teenuse testimiseks on tarvis klient-masinat ja server-masinat.

Juhend on testitud Ubuntu Server 11.04 versiooniga, kuid võib olla kasutatav ka vanemate versioonide korral.

NB! DHCP serveri käsitsi kasutamiseks on vaja virtuaalmasina DHCP server välja lülitada.

Nõuded süsteemile

· Kaks arvutit, millest üks on klient ja teine on server. Serverile installeerime DHCP serveri, klient masinaga testime DHCP serveri korrasolekut.

· Serverile on installeeritud Ubuntu 11.10 server-versioon, kliendi masinas jookseb kas Ubuntu 11.10 Server või Desktop versioon.

· Serverile on seadistatud staatiline IP, mis on samas vahemikus, mida hakkab välja jagama dhcp3-server.

· Klient-masinas on seadistatud võrguliides, millele jagab IP aadressi DHCP server.

· Serveris on vajalik root õiguste omamine.

dhdcp3-serveri installeerimine

root õigustes sisestage: 

apt-get install dhcp3-server

Pärast installeerimist tuleb muuta konfiguratsioonifaili /etc/dhcp3/dhcpd.conf nii, et antud DHCP server sobiks teie isiklike vajadustega.

Konfiguratsioonifaili /etc/default/dhcp3-server/ kaudu tuleb määrata ära võrguliides, mille kaudu teenust välja jagama hakata. Tavaliselt on selleks eth0.

Kõige tüüpilisem konfiguratsioon

Kõige tihemini läheb sul vaja DHCP serveril IP aadresside jagamist suvalises järjekorras. Sellejaoks sisesta: 

nano -w /etc/dhcp3/dhcpd.conf

default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;
option subnet-mask 255.255.255.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option routers 192.168.53.254;
option domain-name-servers 192.168.1.1, 192.168.53.2;
option domain-name "mydomain.example";

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.10 192.168.53.100;
range 192.168.53.150 192.168.53.200;
}

Sellejaoks, et ka Windows operatsioonisüsteem sellest serverilt IP saaks tuleb sisestada: 

nano -w /etc/default/dhcp3-server
option netbios-name-servers 192.168.53.2;

Siinkohal antakse IP aadress kahes erinevas vahemikus: 192.168.53.10 - 192.168.53.100 ja 192.168.53.150 - 192.168.53.200.

Staatilise IP loomine DHCP serveri jaoks

Staatilise IP loomiseks on vaja muuta järgmist faili: /etc/network/interfaces

Muudatuste tegemiseks avage see programmiga nano: 

nano /etc/network/interfaces

Välja tuleks kommenteerida järgnevad read: 

auto eth0
iface eth0 inet dhcp

Faili lisada järgnevad read: 

auto eth1
iface eth1 inet static
name Ethernet alias LAN card
address 192.168.53.1
netmask 255.255.255.0
broadcast 192.168.53.255
network 192.168.53.0

Võrguliides tuleks nüüd uuesti käivitada, et muudatused jõustuksid: 

/etc/init.d/networking restart

NB! Üleval välja toodud IP-d võid valida endale sobivad, jälgi ainult, et need klapiks ka järgneva seadistustega.

DHCP serveri seadistamine

Sellejaoks, et DHCP server toimiks õige võrguliidese kaudu on vaja muuta faili: 

nano -w /etc/default/dhcp3-server

muuda failis ära muutuja INTERFACES=" "

kirjuta jutumärkide vahele võrguliides, mida DHCP server kasutama hakkab, näiteks: INTERFACES="eth1"

Järgmiseks tee konfiguratsioonifailist tagavarakoopia sisestades: 

cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf /etc/dhcp3/dhcpd_backup.conf

IP aadresside jagamine kõigile soovijatele: 

nano -w /etc/dhcp3/dhcpd.conf
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;

option subnet-mask 192.168.53.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option routers 192.168.53.254;
option domain-name-servers 192.168.53.1, 192.168.53.2;
option domain-name “yourdomainname.com”;

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.10 192.168.53.200;
}

Selle seadistuse tulemusena annab DHCP server klient masinale IP aadressi vahemikus 192.168.53.10 - 192.168.53.200. Server väljastab IP aadressi 600 sekundiks, v.a. juhul, kui klient masin seda ise pikemaks ajaks ei küsi. Maksimaalselt jagatakse kliendile IP aadressi välja 7200 sekundiks. Lisaks annab server kliendile infot, et ta kasutaks aadressi 255.255.255.0 subnet maskina, 192.168.53.255 broadcast aadressina, 192.168.53.254 gateway aadressina ning 192.168.53.1 ja 192.168.53.2 aadresse nimeserverina.


MAC aadressi baasil IP välja jagamine: 

nano -w /etc/dhcp3/dhcpd.conf
ddns-update-style none;
log-facility local7;

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {

option routers                  192.168.53.1;
option subnet-mask              255.255.255.0;
option broadcast-address        192.168.53.255;
option domain-name-servers      194.168.53.100;
option ntp-servers              192.168.53.1;
option netbios-name-servers     192.168.53.1;
option netbios-node-type 2;
default-lease-time 86400;
max-lease-time 86400;

host bla1 {
hardware ethernet DD:GH:DF:E5:F7:D7;
fixed-address 192.168.53.2;
}
host bla2 {
hardware ethernet 00:JJ:YU:38:AC:45;
fixed-address 192.168.53.20;
}

host printer1 {
hardware ethernet 00:16:CB:AA:2A:CD;
fixed-address 192.168.53.21;
}
}

Sellise konfiguratsiooniga antakse arvutile nimega bla1 IP aadress 192.168.53.2 ja bla2-le 192.168.53.20. Lisaks saab printer1 endale kindla IP aadressi 192.168.53.21.


NB! Üleval toodud IP aadressid ja vahemikud on näitlikud. Sisesta konfiguratsiooni sobivad aadressid.



Konfiguratsioonifailis on hulganisti näidisseadistusi, mida saab sisse kommenteerides ja vajalike IP-aadresse sisestades kasutada. Konfiguratsioonifailis esinevad mõisted:

· subnet ... netmask ... - Võrguaddress ja netmask, mida hakkab kasutama DHCP server.

· range – IP aadresside vahemik, mida DHCP server hakkab jagama kasutajatele.

· option domain-name-servers – DNS serverite nimekiri, mida DHCP server hakkab edastama kasutajatele. Võib korraga kirjeldada mitut serverit, eraldades neid komaga.

· option domain-name – Sisemise domeeni nimi.

· option routers – Default gateway IP aadress, mis server annab kasutajatele.

· option broadcast-address – Võrgu üldleviaadress, mida DHCP server hakkab välja andma.

· defaul-lease-time – Vaikimise DHCP lease aeg ehk kui klient ei küsi muuks ajavahemikuks, antakse talle IP aadress just selleks ajavahemikuks

· max-lease-time – DHCP lease maksimumkestvus sekundites. Pikemaks ajaks ei väljastada IP-d


Seadete jõustumiseks on vajalik serverile restart teha: 

/etc/init.d/dhcp3-server restart

Varundamine

DHCP serveri varudamiseks on vajalik järgmiste asukohtade varundamine. 

mkdir /etc/dhcp3/backup/
cp /etc/dhcp3/ /etc/dhcp3/backup/dhcp_backup
cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf /etc/dhcp3/backup/dhcpd_backup.conf

Niimoodi varundad sa DHCP serveri konfiguratsiooni. NB! seadistust varundada on mõtet juhul, kui ei esine probleeme serveris ega klientmasinas.

Kasutatud leheküljed

https://help.ubuntu.com/community/dhcp3-server

http://www.ubuntugeek.com/how-to-install-and-configure-dhcp-server-in-ubuntu-server.html

Retrieved from "https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=DHCP_teenus_Ubuntu_Server_süsteemis&oldid=45617"