DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
(New page: =DHCP (Dynamic Host Configuration Protocol)= ==Versioonide ajalugu (viimase muutmise aeg)== //siia versiooni ajalugu lisada :) ==Sissejuhatus== Dynamic Host Configuration Protocol (D...)
 
 
(116 intermediate revisions by 4 users not shown)
Line 1: Line 1:
=DHCP (Dynamic Host Configuration Protocol)=
=Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP)=




==Versioonide ajalugu (viimase muutmise aeg)==
{| class="wikitable" border="1"
|-
!  Versioon
!  Kuupäev
!  Muudatused
|-
|  0.1
|  10.11.09
|  Loodud sisu struktuur
|-
|  0.2
|  23.11.09
|  Serveri installeerimine ja esmane konfigureerimine
|-
|  0.3
|  24.11.09
|  Serveri ja kliendi konfigureerimine ning testimine
|-
|  0.4
|  01.12.09
|  MAC aadressi piirang
|-
|  0.5
|  14.12.09
|  Dokumendi täiendamine ja struktureerimine
|-
|  1.0
|  14.12.09
|  Lõplik versioon
|-
|  1.1
|  15.12.09
|  Viidud sisse parandused
|-
|  1.3
|  07.11.11
|  Ubuntu Server 11.04 versiooniga ajakohastamine
|-
|  1.4
|  15.11.11
|  Uuendamise lõpuni viimine
|-
|  1.5
|  09.01.12
|  Vigade parandus
|}


//siia versiooni ajalugu lisada :)
'''Autorid: Marian Leinakse, Fred Park, Kristjan Vahtra, Erki Marmor'''


==Sissejuhatus==
==Sissejuhatus==
Line 10: Line 55:
Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) ehk dünaamilise hostikonfiguratsiooni protokoll on protokoll, mis võimaldab dünaamiliste IP-de automaatset jagamist võrku ühendatud seadmetele ning omistada vajalikele ka staatilist IP-d (serverid, ruuterid jne, mis seda vajada võivad)
Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) ehk dünaamilise hostikonfiguratsiooni protokoll on protokoll, mis võimaldab dünaamiliste IP-de automaatset jagamist võrku ühendatud seadmetele ning omistada vajalikele ka staatilist IP-d (serverid, ruuterid jne, mis seda vajada võivad)


Järgneva juhendi kasutamiseks peaks administraator omama baasteadmisi unix-operatsioonisüsteemist ja TCP/IP võrkudest (IP aadressid, võrguliideste konfigureerimine). Administraator peab omama õigusi server-masinas tarkvara installeerida.
Peamised aadressid, mis DHCP server välja jagab on:


Juhend kirjeldab Ubuntu Serverile XXX DHCP vXXX installeerimist ja esmast konfigureerimist. Samuti on välja toodud süsteemi taastamine, varundamine ja testimine. Teenuse testimiseks on tarvis klient-masinat ja server-masinat, millel mõlemal jookseb Ubuntu operatsioonisüsteem.
- IP-Aaddress ja Netmask


Juhend on testitud antud versioonide korral, kuid võib olla kasutatav ka vanemate versioonide korral.
- DNS


Legend: Server masin jagab kahte subnetti, millest ühes on MAC aadressi piirang, teine võrk on piiranguteta. Testimiseks vahetada klient-masinas MAC aadress.
- WINS


NB! DHCP serveri käsitsi kasutamiseks on vaja virtuaalmasina DHCP server välja lülitada. Selleks tuleb VMWare jooksutada administraatori õigustes ja menüüst Host > Virtual Network Settings .. alt tab DHCP. Kui VMWare on käivitatud administraatori õigustes, on 'Cancel' ja 'Help' nuppude vahel 'Apply' nupp, mida tuleb peale Service stop tegemist vajutada.
Lisaks on võimalik seadistada DHCP serverit välja jagama:
Oma arvutis võib ka võtta lahti services.msc ja sealt teha STOP VMVare DHCP Service
 
- Arvuti nime
 
- Domeeni nime
 
- Gateway
 
- Aja serverit
 
- Print serverit
 
Järgneva juhendi kasutamiseks peab administraator omama baasteadmisi unix-operatsioonisüsteemist ja TCP/IP võrkudest (IP aadressid, võrguliideste konfigureerimine). Administraator peab omama root õigusi server-masinas tarkvara installeerida ja peab saama hakkama Ubuntu serveri käsureal.
 
DHCP serveri kasutamise suurim pluss on see, et vajalike muudatuste tegemiseks ei pea igat klienti eraldi ümber seadistama. Piisab DHCP serveri ümberseadistamisest ja kõik klient-masinad saavad pärast järgmist võrguinfo küsimist endale uue seadistuse. Samuti lihtsustab DHCP serveri kasutamine uute arvutite võrku lisamist, sest ei ole tarvis kontrollida IP aadresside olemasolu vaid kõik toimib automaatselt.
 
Server saab jagada IP aadresse kahte moodi - lihtsalt IP aadresse välja jagades või vastavalt MAC aadressidele.
Esimene variant lubab IP aadressi andmist igale arvutile, mis võrku siseneb. Teisel puhul on vajalik eelnev MAC aadressi registreerimine DHCP serveris.
 
Juhend kirjeldab Ubuntu Serverile 11.04 DHCP v3 installeerimist ja esmast konfigureerimist. Samuti on juhendis süsteemi taastamiseks, varundamiseks ja testimiseks vajalik info. Teenuse testimiseks on tarvis klient-masinat ja server-masinat.
 
Juhend on testitud Ubuntu Server 11.04 versiooniga, kuid võib olla kasutatav ka vanemate versioonide korral.
 
NB! DHCP serveri käsitsi kasutamiseks on vaja virtuaalmasina DHCP server välja lülitada.


==Nõuded süsteemile==
==Nõuded süsteemile==


·    kaks masinat, millest üks on klient, teine server. Serverile installeerime DHCP serveri, klient masin on süsteemi testimiseks.  
·    Kaks arvutit, millest üks on klient ja teine on server. Serverile installeerime DHCP serveri, klient masinaga testime DHCP serveri korrasolekut.


·    Serverile on installeeritud Ubuntu XXXX server, klient masinas jookseb kas Ubuntu XX Server või Desktop versioon.  
·    Serverile on installeeritud Ubuntu 11.10 server-versioon, kliendi masinas jookseb kas Ubuntu 11.10 Server või Desktop versioon.  


·    serverile on seadistatud staatiline IP, mis on samas vahemikus, mida hakkab välja jagama DHCP server  
·    Serverile on seadistatud staatiline IP, mis on samas vahemikus, mida hakkab välja jagama dhcp3-server.


·    Klient-masinas on seadistatud võrguliides, millele jagab IP aadressi DHCP server.  
·    Klient-masinas on seadistatud võrguliides, millele jagab IP aadressi DHCP server.


·    Serveris on vajalik root õiguste omamine.


==Teenuse üldkirjeldus==
==dhdcp3-serveri installeerimine==
Mis IP vahemik meil kasutuses, mis pordid jne.
ip vahemik konf failist
192.168.53.12 - 192.168.53.18
subnet
netmask
jne


==Installeerimine==
root õigustes sisestage:
installeerimine:
<pre>apt-get install dhcp3-server
järgnevad käsud tuleb täita root õigustes, seega anname oma kasutajale ...
</pre>
<pre>sudo -i</pre>


installime DHCP serveri
Pärast installeerimist tuleb muuta konfiguratsioonifaili ''/etc/dhcp3/dhcpd.conf'' nii, et antud DHCP server sobiks teie isiklike vajadustega.
uuendame nimekirja, et paigaldatav tarkvara oleks võimalikult uus:
 
<pre>apt-get update
Konfiguratsioonifaili ''/etc/default/dhcp3-server/'' kaudu tuleb määrata ära võrguliides, mille kaudu teenust välja jagama hakata.
apt-get install dhcp3-server
Tavaliselt on selleks eth0.
 
==Kõige tüüpilisem konfiguratsioon==
 
Kõige tihemini läheb sul vaja DHCP serveril IP aadresside jagamist suvalises järjekorras.
Sellejaoks sisesta:
 
<pre>nano -w /etc/dhcp3/dhcpd.conf
</pre>
</pre>
DHCP serveri seadistamine seadistamine:
enne seadistamist teeme vaikimisi seadistustest tagavarakoopia:
<pre>cp /etc/default/dhcp3-server /etc/default/dhcp3-server_backup</pre>


NB! soovi korral muuda backupi nimi endale sobivaks
<pre>
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;
option subnet-mask 255.255.255.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option routers 192.168.53.254;
option domain-name-servers 192.168.1.1, 192.168.53.2;
option domain-name "mydomain.example";


ava fail muudatuste tegemiseks:
subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
<pre>nano /etc/default/dhcp3-server</pre>
range 192.168.53.10 192.168.53.100;
range 192.168.53.150 192.168.53.200;
}
</pre>


muuda failis ära muutuja INTERFACES="eth0 eth1"
Sellejaoks, et ka Windows operatsioonisüsteem sellest serverilt IP saaks tuleb sisestada:
kirjuta jutumärkide vahele võrguliidese nimi, mida DHCP server kasutama hakkab


tee konfiguratsioonifailist koopia:
<pre>nano -w /etc/default/dhcp3-server</pre>
<pre>cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf /etc/dhcp3/dhcpd_backup.conf</pre>
 
<pre>option netbios-name-servers 192.168.53.2;
</pre>
 
Siinkohal antakse IP aadress kahes erinevas vahemikus: 192.168.53.10 - 192.168.53.100 ja 192.168.53.150 - 192.168.53.200.
 
==Staatilise IP loomine DHCP serveri jaoks==
 
Staatilise IP loomiseks on vaja muuta järgmist faili: /etc/network/interfaces
 
Muudatuste tegemiseks avage see programmiga nano:
<pre>nano /etc/network/interfaces</pre>


ava DHCP serveri konfiguratsioonifail:
Välja tuleks kommenteerida järgnevad read:
<pre>nano /etc/dhcp3/dhcpd.conf</pre>
<pre>
auto eth0
iface eth0 inet dhcp</pre>


Faili lisada järgnevad read:
<pre>
<pre>
...
auto eth1
# option definitions common to all supported networks...
iface eth1 inet static
option domain-name "example.org";
name Ethernet alias LAN card
option domain-name-servers ns1.example.org, ns2.example.org;
address 192.168.53.1
netmask 255.255.255.0
broadcast 192.168.53.255
network 192.168.53.0 </pre>


default-lease-time 600;max-lease-time 7200;
Võrguliides tuleks nüüd uuesti käivitada, et muudatused jõustuksid:
... </pre>
<pre>/etc/init.d/networking restart</pre>


Otsi järgmised read ja muuda need, lisades oma väärtused. Samuti võta ära kommenteerimise märgid ridade eest.  
NB! Üleval välja toodud IP-d võid valida endale sobivad, jälgi ainult, et need klapiks ka järgneva seadistustega.
 
==DHCP serveri seadistamine==
Sellejaoks, et DHCP server toimiks õige võrguliidese kaudu on vaja muuta faili:
<pre>nano -w /etc/default/dhcp3-server</pre>
 
muuda failis ära muutuja INTERFACES=" "
 
kirjuta jutumärkide vahele võrguliides, mida DHCP server kasutama hakkab, näiteks: INTERFACES="eth1"
 
Järgmiseks tee konfiguratsioonifailist tagavarakoopia sisestades:
<pre>cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf /etc/dhcp3/dhcpd_backup.conf</pre>
 
IP aadresside jagamine kõigile soovijatele:
 
<pre>nano -w /etc/dhcp3/dhcpd.conf</pre>


<pre>
<pre>
...
default-lease-time 600;
#  A slightly different configuration for an internal subnet.
max-lease-time 7200;
#  subnet 10.5.5.0 netmask 255.255.255.224 {
 
#  range 10.5.5.26 10.5.5.30;
option subnet-mask 192.168.53.0;
#  option domain-name-servers ns1.internal.example.org;
option broadcast-address 192.168.53.255;
#  option domain-name "internal.example.org";
option routers 192.168.53.254;
#  option routers 10.5.5.1;
option domain-name-servers 192.168.53.1, 192.168.53.2;
#  option broadcast-address 10.5.5.31;
option domain-name “yourdomainname.com”;
#  default-lease-time 600
 
#  max-lease-time 7200;
subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
#}
range 192.168.53.10 192.168.53.200;
...
}
</pre>
</pre>
Selle seadistuse tulemusena annab DHCP server klient masinale IP aadressi vahemikus 192.168.53.10 - 192.168.53.200. Server väljastab IP aadressi 600 sekundiks, v.a. juhul, kui klient masin seda ise pikemaks ajaks ei küsi. Maksimaalselt jagatakse kliendile IP aadressi välja 7200 sekundiks. Lisaks annab server kliendile infot, et ta kasutaks aadressi 255.255.255.0 subnet maskina, 192.168.53.255 broadcast aadressina, 192.168.53.254 gateway aadressina ning 192.168.53.1 ja 192.168.53.2 aadresse nimeserverina.




Selgitused:
subnet ... netmask ...-Võrguaddress ja netmask, mida hakkab kasutama DHCP server.                                             
range – IP aadresside vahemik, mida DHCP server hakkab jagama kasutajatele.
option domain-name-servers – DNS serverite nimekiri, mida DHCP server hakkab edastama kasutajatele. Võib korraga kirjeldada mitut serverit, eraldades neid komaga. 
option domain-name – Sisemise domeeni nimi.
option routers – Default gateway IP aadress, mis server annab kasutajatele.
option broadcast-address – Võrgu üldleviaadress, mida DHCP server hakkab välja andma.
defaul-lease-time – Nii pikaks ajaks annab DHCP server välja IP aadressi, kui klient ei küsinud muuks ajavahemikuks. Ehk siis DHCP lease kestvuse aeg sekundites.
max-lease-time –  See on maksimum aeg, mille kestvuseks antakse välja IP aadress. Kui klient küsib kauemaks, siis ikka saab selle, mis on siin märgitud. Ehk siis DHCP lease maksimum kestvuse aeg sekundites.


Nendeks väärtusteks soovitaks määrata vastavalt 86400 (1 päev) ja 172800 (2 päeva), kuna default väärtused on lühikesed.
MAC aadressi baasil IP välja jagamine:


<pre>nano -w /etc/dhcp3/dhcpd.conf</pre>


restardi DHCP serverit muudatuste jõustumiseks
<pre>ddns-update-style none;
<pre>/etc/init.d/dhcp3-server restart</pre>
log-facility local7;


subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {


MAC aadressi piirang
option routers                  192.168.53.1;
option subnet-mask              255.255.255.0;
option broadcast-address        192.168.53.255;
option domain-name-servers      194.168.53.100;
option ntp-servers              192.168.53.1;
option netbios-name-servers    192.168.53.1;
option netbios-node-type 2;
default-lease-time 86400;
max-lease-time 86400;


lisa konfiguratsioonifaili MAC aadressi piirang, märkides see DHCP konf faili
host bla1 {
<pre>nano /etc/dhcp3/dhcpd.conf</pre>
hardware ethernet DD:GH:DF:E5:F7:D7;
fixed-address 192.168.53.2;
}
host bla2 {
hardware ethernet 00:JJ:YU:38:AC:45;
fixed-address 192.168.53.20;
}


host <hosstinimi> {
host printer1 {
hardware ethernet BL:AB:LA:BL:AB:LA;
hardware ethernet 00:16:CB:AA:2A:CD;
fixed-address 192.168.1.222;
fixed-address 192.168.53.21;
}
}
}
</pre>
Sellise konfiguratsiooniga antakse arvutile nimega bla1 IP aadress 192.168.53.2 ja bla2-le 192.168.53.20. Lisaks saab printer1 endale kindla IP aadressi 192.168.53.21.




DHCP logifaili seadistamine
cd /var/log
touch dhcpd-server.log
chown syslog:adm dhcpd-server.log
nano /etc/syslog.conf


Lisa sektsiooni First some standard logfiles. Log by facility. lõppu:
NB! Üleval toodud IP aadressid ja vahemikud on näitlikud. Sisesta konfiguratsiooni sobivad aadressid.  
local7.*                        /var/log/dhcpd-server.log


muudatuste jõustumiseks taaskäivita syslog teenus
/etc/init.d/sysklogd restart


<br>
Konfiguratsioonifailis on hulganisti näidisseadistusi, mida saab sisse kommenteerides ja vajalike IP-aadresse sisestades kasutada.
Konfiguratsioonifailis esinevad mõisted:


==Varundamine==
·    subnet ... netmask ... - Võrguaddress ja netmask, mida hakkab kasutama DHCP server.                                             
//millistest kaustadest peaks koopia tegema
 
DHCP serveri varudamiseks on vajalik järgmiste asukohtade varundamine. Soovitatav on seda teha inkrementaalselt.  
·    range – IP aadresside vahemik, mida DHCP server hakkab jagama kasutajatele.
 
·    option domain-name-servers – DNS serverite nimekiri, mida DHCP server hakkab edastama kasutajatele. Võib korraga kirjeldada mitut serverit, eraldades neid komaga. 
 
·    option domain-name – Sisemise domeeni nimi.  
 
·    option routers – Default gateway IP aadress, mis server annab kasutajatele.
 
·    option broadcast-address – Võrgu üldleviaadress, mida DHCP server hakkab välja andma.


cp /etc/dhcp3/dhcp3-server /etc/dhcp3/dhcp3-server_backup
·    defaul-lease-time – Vaikimise DHCP lease aeg ehk kui klient ei küsi muuks ajavahemikuks, antakse talle IP aadress just selleks ajavahemikuks
cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf /etc/dhcp3/dhcpd_backup.conf


·    max-lease-time –  DHCP lease maksimumkestvus sekundites. Pikemaks ajaks ei väljastada IP-d


Niimoodi varundad sa DHCP serveri konfiguratsiooni. NB! seadistust varundada on mõtet juhul, kui ei esine probleeme serveris ega klientmasinas. Mittetöötava konfiguratsiooni varundamisel tuleks kindlasti ära märkida, et tegu on tööversiooniga, sest muidu võib keegi kogemata sellest versioonist taastada ja saadakse mittetöötav süsteem!


kord päevas oleks soovitatav teha varukoopia ka logifailidest:
/var/log/dhcpd-server.log


Seadete jõustumiseks on vajalik serverile restart teha:
<pre>/etc/init.d/dhcp3-server restart</pre>


==Taastamine==
==Varundamine==
DHCP serveri varudamiseks on vajalik järgmiste asukohtade varundamine.


//troubleshootimine (kas teenus on püsti? kas konf failid on korras? jne)
1) restardi DHCP serverit   
    <pre>etc/init.d/dhcp3-server restart </pre>
2) kontrolli, kas DHCP server on olemas :) vajadusel installeeri see uuesti
    <pre>sudo apt-get install dhcp3-server</pre>
3) eemalda DHCP server konfiga puhta installi jaoks
    <pre>sudo apt-get remove --purge dhcp3-server</pre>
4) taasta varukoopias viimase kinnitatult töötava versiooni seaded
<pre>
<pre>
cp /etc/default/dhcp3-server_backup /etc/default/
mkdir /etc/dhcp3/backup/
cp /etc/dhcp3/dhcpd_backup.conf /etc/dhcp3/dhcpd.conf
cp /etc/dhcp3/ /etc/dhcp3/backup/dhcp_backup
</pre>
cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf /etc/dhcp3/backup/dhcpd_backup.conf</pre>
 
Niimoodi varundad sa DHCP serveri konfiguratsiooni. NB! seadistust varundada on mõtet juhul, kui ei esine probleeme serveris ega klientmasinas.


==Testimine==
==Kasutatud leheküljed==


muuda klientmasina MAC aadress
https://help.ubuntu.com/community/dhcp3-server
või kasuta teist testmasinat


http://www.ubuntugeek.com/how-to-install-and-configure-dhcp-server-in-ubuntu-server.html


[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Latest revision as of 22:23, 9 January 2012

Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP)

Versioon Kuupäev Muudatused
0.1 10.11.09 Loodud sisu struktuur
0.2 23.11.09 Serveri installeerimine ja esmane konfigureerimine
0.3 24.11.09 Serveri ja kliendi konfigureerimine ning testimine
0.4 01.12.09 MAC aadressi piirang
0.5 14.12.09 Dokumendi täiendamine ja struktureerimine
1.0 14.12.09 Lõplik versioon
1.1 15.12.09 Viidud sisse parandused
1.3 07.11.11 Ubuntu Server 11.04 versiooniga ajakohastamine
1.4 15.11.11 Uuendamise lõpuni viimine
1.5 09.01.12 Vigade parandus

Autorid: Marian Leinakse, Fred Park, Kristjan Vahtra, Erki Marmor

Sissejuhatus

Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) ehk dünaamilise hostikonfiguratsiooni protokoll on protokoll, mis võimaldab dünaamiliste IP-de automaatset jagamist võrku ühendatud seadmetele ning omistada vajalikele ka staatilist IP-d (serverid, ruuterid jne, mis seda vajada võivad)

Peamised aadressid, mis DHCP server välja jagab on:

- IP-Aaddress ja Netmask

- DNS

- WINS

Lisaks on võimalik seadistada DHCP serverit välja jagama:

- Arvuti nime

- Domeeni nime

- Gateway

- Aja serverit

- Print serverit

Järgneva juhendi kasutamiseks peab administraator omama baasteadmisi unix-operatsioonisüsteemist ja TCP/IP võrkudest (IP aadressid, võrguliideste konfigureerimine). Administraator peab omama root õigusi server-masinas tarkvara installeerida ja peab saama hakkama Ubuntu serveri käsureal.

DHCP serveri kasutamise suurim pluss on see, et vajalike muudatuste tegemiseks ei pea igat klienti eraldi ümber seadistama. Piisab DHCP serveri ümberseadistamisest ja kõik klient-masinad saavad pärast järgmist võrguinfo küsimist endale uue seadistuse. Samuti lihtsustab DHCP serveri kasutamine uute arvutite võrku lisamist, sest ei ole tarvis kontrollida IP aadresside olemasolu vaid kõik toimib automaatselt.

Server saab jagada IP aadresse kahte moodi - lihtsalt IP aadresse välja jagades või vastavalt MAC aadressidele. Esimene variant lubab IP aadressi andmist igale arvutile, mis võrku siseneb. Teisel puhul on vajalik eelnev MAC aadressi registreerimine DHCP serveris.

Juhend kirjeldab Ubuntu Serverile 11.04 DHCP v3 installeerimist ja esmast konfigureerimist. Samuti on juhendis süsteemi taastamiseks, varundamiseks ja testimiseks vajalik info. Teenuse testimiseks on tarvis klient-masinat ja server-masinat.

Juhend on testitud Ubuntu Server 11.04 versiooniga, kuid võib olla kasutatav ka vanemate versioonide korral.

NB! DHCP serveri käsitsi kasutamiseks on vaja virtuaalmasina DHCP server välja lülitada.

Nõuded süsteemile

· Kaks arvutit, millest üks on klient ja teine on server. Serverile installeerime DHCP serveri, klient masinaga testime DHCP serveri korrasolekut.

· Serverile on installeeritud Ubuntu 11.10 server-versioon, kliendi masinas jookseb kas Ubuntu 11.10 Server või Desktop versioon.

· Serverile on seadistatud staatiline IP, mis on samas vahemikus, mida hakkab välja jagama dhcp3-server.

· Klient-masinas on seadistatud võrguliides, millele jagab IP aadressi DHCP server.

· Serveris on vajalik root õiguste omamine.

dhdcp3-serveri installeerimine

root õigustes sisestage: 

apt-get install dhcp3-server

Pärast installeerimist tuleb muuta konfiguratsioonifaili /etc/dhcp3/dhcpd.conf nii, et antud DHCP server sobiks teie isiklike vajadustega.

Konfiguratsioonifaili /etc/default/dhcp3-server/ kaudu tuleb määrata ära võrguliides, mille kaudu teenust välja jagama hakata. Tavaliselt on selleks eth0.

Kõige tüüpilisem konfiguratsioon

Kõige tihemini läheb sul vaja DHCP serveril IP aadresside jagamist suvalises järjekorras. Sellejaoks sisesta: 

nano -w /etc/dhcp3/dhcpd.conf

default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;
option subnet-mask 255.255.255.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option routers 192.168.53.254;
option domain-name-servers 192.168.1.1, 192.168.53.2;
option domain-name "mydomain.example";

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.10 192.168.53.100;
range 192.168.53.150 192.168.53.200;
}

Sellejaoks, et ka Windows operatsioonisüsteem sellest serverilt IP saaks tuleb sisestada: 

nano -w /etc/default/dhcp3-server
option netbios-name-servers 192.168.53.2;

Siinkohal antakse IP aadress kahes erinevas vahemikus: 192.168.53.10 - 192.168.53.100 ja 192.168.53.150 - 192.168.53.200.

Staatilise IP loomine DHCP serveri jaoks

Staatilise IP loomiseks on vaja muuta järgmist faili: /etc/network/interfaces

Muudatuste tegemiseks avage see programmiga nano: 

nano /etc/network/interfaces

Välja tuleks kommenteerida järgnevad read: 

auto eth0
iface eth0 inet dhcp

Faili lisada järgnevad read: 

auto eth1
iface eth1 inet static
name Ethernet alias LAN card
address 192.168.53.1
netmask 255.255.255.0
broadcast 192.168.53.255
network 192.168.53.0

Võrguliides tuleks nüüd uuesti käivitada, et muudatused jõustuksid: 

/etc/init.d/networking restart

NB! Üleval välja toodud IP-d võid valida endale sobivad, jälgi ainult, et need klapiks ka järgneva seadistustega.

DHCP serveri seadistamine

Sellejaoks, et DHCP server toimiks õige võrguliidese kaudu on vaja muuta faili: 

nano -w /etc/default/dhcp3-server

muuda failis ära muutuja INTERFACES=" "

kirjuta jutumärkide vahele võrguliides, mida DHCP server kasutama hakkab, näiteks: INTERFACES="eth1"

Järgmiseks tee konfiguratsioonifailist tagavarakoopia sisestades: 

cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf /etc/dhcp3/dhcpd_backup.conf

IP aadresside jagamine kõigile soovijatele: 

nano -w /etc/dhcp3/dhcpd.conf
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;

option subnet-mask 192.168.53.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option routers 192.168.53.254;
option domain-name-servers 192.168.53.1, 192.168.53.2;
option domain-name “yourdomainname.com”;

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.10 192.168.53.200;
}

Selle seadistuse tulemusena annab DHCP server klient masinale IP aadressi vahemikus 192.168.53.10 - 192.168.53.200. Server väljastab IP aadressi 600 sekundiks, v.a. juhul, kui klient masin seda ise pikemaks ajaks ei küsi. Maksimaalselt jagatakse kliendile IP aadressi välja 7200 sekundiks. Lisaks annab server kliendile infot, et ta kasutaks aadressi 255.255.255.0 subnet maskina, 192.168.53.255 broadcast aadressina, 192.168.53.254 gateway aadressina ning 192.168.53.1 ja 192.168.53.2 aadresse nimeserverina.


MAC aadressi baasil IP välja jagamine: 

nano -w /etc/dhcp3/dhcpd.conf
ddns-update-style none;
log-facility local7;

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {

option routers                  192.168.53.1;
option subnet-mask              255.255.255.0;
option broadcast-address        192.168.53.255;
option domain-name-servers      194.168.53.100;
option ntp-servers              192.168.53.1;
option netbios-name-servers     192.168.53.1;
option netbios-node-type 2;
default-lease-time 86400;
max-lease-time 86400;

host bla1 {
hardware ethernet DD:GH:DF:E5:F7:D7;
fixed-address 192.168.53.2;
}
host bla2 {
hardware ethernet 00:JJ:YU:38:AC:45;
fixed-address 192.168.53.20;
}

host printer1 {
hardware ethernet 00:16:CB:AA:2A:CD;
fixed-address 192.168.53.21;
}
}

Sellise konfiguratsiooniga antakse arvutile nimega bla1 IP aadress 192.168.53.2 ja bla2-le 192.168.53.20. Lisaks saab printer1 endale kindla IP aadressi 192.168.53.21.


NB! Üleval toodud IP aadressid ja vahemikud on näitlikud. Sisesta konfiguratsiooni sobivad aadressid.



Konfiguratsioonifailis on hulganisti näidisseadistusi, mida saab sisse kommenteerides ja vajalike IP-aadresse sisestades kasutada. Konfiguratsioonifailis esinevad mõisted:

· subnet ... netmask ... - Võrguaddress ja netmask, mida hakkab kasutama DHCP server.

· range – IP aadresside vahemik, mida DHCP server hakkab jagama kasutajatele.

· option domain-name-servers – DNS serverite nimekiri, mida DHCP server hakkab edastama kasutajatele. Võib korraga kirjeldada mitut serverit, eraldades neid komaga.

· option domain-name – Sisemise domeeni nimi.

· option routers – Default gateway IP aadress, mis server annab kasutajatele.

· option broadcast-address – Võrgu üldleviaadress, mida DHCP server hakkab välja andma.

· defaul-lease-time – Vaikimise DHCP lease aeg ehk kui klient ei küsi muuks ajavahemikuks, antakse talle IP aadress just selleks ajavahemikuks

· max-lease-time – DHCP lease maksimumkestvus sekundites. Pikemaks ajaks ei väljastada IP-d


Seadete jõustumiseks on vajalik serverile restart teha: 

/etc/init.d/dhcp3-server restart

Varundamine

DHCP serveri varudamiseks on vajalik järgmiste asukohtade varundamine. 

mkdir /etc/dhcp3/backup/
cp /etc/dhcp3/ /etc/dhcp3/backup/dhcp_backup
cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf /etc/dhcp3/backup/dhcpd_backup.conf

Niimoodi varundad sa DHCP serveri konfiguratsiooni. NB! seadistust varundada on mõtet juhul, kui ei esine probleeme serveris ega klientmasinas.

Kasutatud leheküljed

https://help.ubuntu.com/community/dhcp3-server

http://www.ubuntugeek.com/how-to-install-and-configure-dhcp-server-in-ubuntu-server.html

Retrieved from "https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=DHCP_teenus_Ubuntu_Server_süsteemis&oldid=45617"