RPM Package Manager: Difference between revisions
No edit summary |
|||
| Line 1: | Line 1: | ||
'''Referaat on protsessis''' | |||
=Sissejuhatus= | =Sissejuhatus= | ||
'''RPM''' (rekursiivne akroonüüm '''RPM Package Manager'''; varem oli nimetud nagu '''Red Hat Package Manager''') määrab kaks üksusi: tarkvarapakettide vorming ja programm, milline oli loodud selle paketi kontrollimise jaoks. Programmi abil võib installida, kustutada ja uuendada tarkvarat. RPM - see on põhine paketide vorming Linux Standards Base-s. | '''RPM''' (rekursiivne akroonüüm '''RPM Package Manager'''; varem oli nimetud nagu '''Red Hat Package Manager''') määrab kaks üksusi: tarkvarapakettide vorming ja programm, milline oli loodud selle paketi kontrollimise jaoks. Programmi abil võib installida, kustutada ja uuendada tarkvarat. RPM - see on põhine paketide vorming Linux Standards Base-s. | ||
Revision as of 19:19, 18 April 2011
Referaat on protsessis
Sissejuhatus
RPM (rekursiivne akroonüüm RPM Package Manager; varem oli nimetud nagu Red Hat Package Manager) määrab kaks üksusi: tarkvarapakettide vorming ja programm, milline oli loodud selle paketi kontrollimise jaoks. Programmi abil võib installida, kustutada ja uuendada tarkvarat. RPM - see on põhine paketide vorming Linux Standards Base-s.
Failide hoidmiseks vormingus RPM kasutatakse arhiivne konteiner cpio, kasutades utiliidiga gzip. Hilisemades versioonides võib kasutada ka star arhivaatorit ja kokkupakkimist bzip2, LZMA või XZ abiga. Alustades versioonist RPM 5.0 võimalik arhivaatorit XAR kasutamine.
RPM andmebaas
RPM andmebaas ведётся kataloogis /var/lib/rpm. Ta seisneb ühest andmebaasist (Packages), millisel hoiatakse kõik informatsioon paketidest, ja palju väikesed andmebaasid (__db.001, __db.002 jne), millised teenindavad indekseerimise jaoks ja sisaldab teaded sellest, millised failid muutusid ja luuasid paketide installerimise ja kustutamise protsessis.
Kui andmebaas natuke rikkub (see võib juhtuda, millal installerimise või kustutamise protsess oli «tapetud» või lõpetas jaotusele vaba ruumi), siis teda võib taastada kommandi abil:
rpm --rebuilddb
Paketide nimetused
Igal RPM paketil on nimetus, milline sisaldab mitmest osast:
- Programmi nimetus
- Programmi versioon
- Reliisi number (arv kui palju kordi programm oli uuendatud). Tihti kasutatakse distributiivi määramise jaoks, mille all tehtud pakett.
- Arhitektuur, mille all pakett tehtud (i386, ppc jne)
Kokku võetav pakett tavaliselt sisaldab niisugune nimetuse vorming:
<nimetus>-<versioon>-<reliis>.<arhitektuur>.rpm
Näiteks:
nano-2.2.6-1.i386.rpm
RPMi eelised ja puudused
RPMi eelised
- Kustutamise kergus ja programmide uuendamine
- Populaarsus: väga palju programme собираются RPMisse, see tähendab et ei ole vajadusi teha programmi lähtekoodidest
- "Pole interaktiivne" installerimine: kergesti automatiseerida installerimise/uuendamise/kustutamise/ protsess
- Paketide tervikluse kontroll kontrolli summade abil ja GPG-allkirjadega
- DeltaRPM - see on apache'i analoog, millega võib uuendada installitud tarkvarat minimaalsega pingitusega
- Akkumulatsiooni võimaluse kogemus kogujade spec-failis
- Spec-failide relatiivne kompaktsus macroside kasutamise abil
Põhilised puudused
Toetavad Linux distributiivid
See on nimekiri mõnede tuntumate distributiivide, millised olid asutatud RPM baasil:
(See on mittetäielik nimekiri)
Autor
- Vadim Vinogradin A21
- vvinogra AT itcollege.ee
