Revision as of 18:35, 20 April 2011

Referaat on protsessis

Sissejuhatus

RPM (rekursiivne akroonüüm RPM Package Manager; varem oli nimetud nagu Red Hat Package Manager) määrab kaks üksusi: tarkvarapakettide vorming ja programm, milline oli loodud selle paketi kontrollimise jaoks. Programmi abil võib installida, kustutada ja uuendada tarkvarat. RPM - see on põhine paketide vorming Linux Standards Base-s. RPM on litsentseeritud GPL v.2 all.

Failide hoidmiseks vormingus RPM kasutatakse arhiivne konteiner cpio, kasutades utiliidiga gzip. Hilisemades versioonides võib kasutada ka star arhivaatorit ja kokkupakkimist bzip2, LZMA või XZ abiga. Alustades versioonist RPM 5.0 võimalik arhivaatorit XAR kasutamine.

Eesmärk

Artikli eesmärgiks on tutvustamine RPM Package Manageriga
Ülevaade mida võiks teha selle programmi abil
Vaadata üle tihti kasutatavad käsud

Sisukord

Artiklis on olemas teoreetiline ja praktiline osa.

Teoreetilises osas võib teada ja uurida mis on RPM ja mille jaoks ta on vaja.

Praktilises osas võib vaadata kuidas seda programmi kasutada.

Kasutus

RPM andmebaas

RPM andmebaas ведётся kataloogis /var/lib/rpm. Ta seisneb ühest andmebaasist (Packages), millisel hoiatakse kõik informatsioon paketidest, ja palju väikesed andmebaasid (__db.001, __db.002 jne), millised teenindavad indekseerimise jaoks ja sisaldab teaded sellest, millised failid muutusid ja luuasid paketide installerimise ja kustutamise protsessis.

Kui andmebaas natuke rikkub (see võib juhtuda, millal installerimise või kustutamise protsess oli «tapetud» või lõpetas jaotusele vaba ruumi), siis teda võib taastada kommandi abil:

rpm --rebuilddb

Mis on sees

Paar sõna sellest, mis toimub installimise või kustutamise protsessi jooksul. RPM automatiseerub rutiinseid operatsioone. Paketide installimise/kustutamise jooksul kõik tegevused võib panna skriptidesse. Asukoha selle skriptide sõltuvuses kanoonilise tegevuste järjestikkus, näiteks paketi installimise protsessis, need skriptid nimetatakse enne paigaldatavad või paigaldatavad. Standaartne operatsioonide järjekord, millised initsialiseeritakse rpmi paketi installimise jooksul on:

Kontrollitatakse sõltuvusi
Kontrollitatakse võimalikud konfliktid (kõige tihti konflikti variant - süsteemis paigaldatud ühenimeline pakett enam uuem versiooni)
Töödeldakse konfiguratsioonide failid
Kooperitakse binaarsed failid vajalikku kataloogisse
Teostatakse peale installerimist skriptid
Uuendatakse paketide andmebaas

Paketide nimetused

Igal RPM paketil on nimetus, milline sisaldab mitmest osast:

Programmi nimetus
Programmi versioon
Reliisi number (arv kui palju kordi programm oli uuendatud). Tihti kasutatakse distributiivi määramise jaoks, mille all tehtud pakett.
Arhitektuur, mille all pakett tehtud (i386, ppc jne)

Kokku võetav pakett tavaliselt sisaldab niisugune nimetuse vorming:

<nimetus>-<versioon>-<reliis>.<arhitektuur>.rpm

Näiteks:

nano-2.2.6-1.i386.rpm

RPMi eelised ja puudused

RPMi eelised

Kustutamise kergus ja programmide uuendamine

Populaarsus: väga palju programme собираются RPMisse, see tähendab et ei ole vajadusi teha programmi lähtekoodidest

"Pole interaktiivne" installerimine: kergesti automatiseerida installerimise/uuendamise/kustutamise/ protsess

Paketide tervikluse kontroll kontrolli summade abil ja GPG-allkirjadega

DeltaRPM - see on apache'i analoog, millega võib uuendada installitud tarkvarat minimaalsega pingitusega

Akkumulatsiooni võimaluse kogemus kogujade spec-failis

Spec-failide relatiivne kompaktsus macroside kasutamise abil

Põhilised puudused

Makropaketid distributiivide vahel võivad eraldada

Toetavad Linux distributiivid

See on nimekiri mõnede tuntumate distributiivide, millised olid asutatud RPM baasil:

(See on mittetäielik nimekiri)

Praktiline kasutamine

Kõikides Linuxi programmides võib vaadata kasutusjuhendit. Selle jaoks kirjutage:

man rpm

Kui te tahate installida pakket RPMi abil, siis kirjutage:

rpm -i <package name>

Peale seda millal pakett asub teie failisüsteemis, piisavalt käivitada rpm käsk ja anda kolm omadusi:

-U (upgrade) Miks -U parem, kui -i? Asi on selles, et -i võib ainult installida, aga -U annab uuendamine ja installimine. Sõltumatu sellest, kas te tahate uuendada programmi või installida, see käsk teeb vajalikud tegevused.

-h (installimise protsessi kujutamise jaoks)

-v (verbose, väljastus laiemalt informatsiooni täidetavast tegevustest)

rpm -Uhv <package name>

Kustutada pakett ka väga lihtne:

rpm -e <package name>

Paketi uuendamise jaoks kasutatakse:

rpm -U <package name>

Vaadata, kas installitud pakett võib selle kommandi abil:

rpm -qa | grep <package name>

Kui te tahate uurida informatsiooni paketist, siis kirjutage:

rpm -qi | grep <package name>

Vaadata failide nimekiri, millised sisenevad paketide sisukorra võib:

rpm -ql | grep <package name>

Vaadata kõik paketid võib käsuga:

rpm -qa | grep <package> more

NB! Märkus

Nagu teised programmid Linuxi jaoks, programm rpm alati rakendab. Ja seda tõttu versiooni vahel võib tekkida probleemid ja raskused paketide installerimisega, millised oli loodid eelmistes versioonides. On vaja kasutada paketid, millised sobivad teie installitud versiooni.

Kokkuvõte

Kasutatud kirjandus

man-lehekülg rpm

Autor

Vadim Vinogradin A21

vvinogra AT itcollege.ee

RPM Package Manager: Difference between revisions