Ubuntu server võrgu seadistamine: Difference between revisions
No edit summary |
No edit summary |
||
| Line 23: | Line 23: | ||
</pre> | </pre> | ||
Et hallata, kuvada ja muuta võrguliideseid käsurealt, oleks hea kasutada administraatori utiliiti '''ifconfig'''. | Et hallata, kuvada ja muuta võrguliideseid käsurealt, oleks hea kasutada administraatori utiliiti '''ifconfig''', mille detailsema õpetuse leiab [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ifconfig siit]. | ||
== DNS == | == DNS == | ||
| Line 44: | Line 44: | ||
== Kasutatud kirjandus == | == Kasutatud kirjandus == | ||
[https://help.ubuntu.com/6.10/ubuntu/serverguide/C/network-configuration.html ubuntu.com] | [https://help.ubuntu.com/6.10/ubuntu/serverguide/C/network-configuration.html ubuntu.com]<br> | ||
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ifconfig Ifconfig] | [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ifconfig Ifconfig]<br> | ||
[http://viki.pingviin.org/Hostname Hostname] | [http://viki.pingviin.org/Hostname Hostname]<br> | ||
[http://code.google.com/intl/et-EE/speed/public-dns/ Google DNS] | [http://code.google.com/intl/et-EE/speed/public-dns/ Google DNS]<br> | ||
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]] | [[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]] | ||
Revision as of 23:28, 11 May 2010
Ethernet
Võrgukaarte nimetatakse Ubuntus Eth'iks (enamus teistes unixites ka) ehk esimene võrgukaart on nimega Eth0, teine Eth1 ja nii edasi. Neid nimesid jagatakse installeerimise, mitte asukoha järgi. Enamus etherneti seadeid on koondatud ühte faili mis asub /etc/network/interfaces.
Kui arvutis on ainult üks võrgukaart, siis on interfaces ainult kaks rida:
auto eth0 iface eth0 inet dhcp
Esimene rida näitab, et seade eth0 läheb automaatselt käima bootimisel. Teine rida aga näitab, et eth0 omab IPv4 kujul aadressi ("inet") ning ta saab oma ip dhcp serveri käest ehk tal on dünaamiline ip. Et muuta ip aadressi kuju IPv6'ks, tuleb "inet" asemele kirjutada "inet6".
Dünaamilise ip puhul saadakse kogu vajalik info dhcp serveri käest, aga oletame, et meil on vaja võrgukaardi ip'ks panna näiteks 192.168.1.10, netmaskiks 255.255.255.0 ning default gateway'ks 192.168.1.1, siis tuleks /etc/network/interfaces faili kirjutada järgmist:
iface eth0 inet static address 192.168.1.10 netmask 255.255.255.0 gateway 192.168.1.1
Kuna nüüd ei saada enam kogu vajalikku infot dhcp serveri käest, siis tuleks ka DNS serveri aadressid käsitsi kirjutada faili /etc/resolv.conf näiteks:
nameserver 192.168.0.1 nameserver 4.2.2.2
Et hallata, kuvada ja muuta võrguliideseid käsurealt, oleks hea kasutada administraatori utiliiti ifconfig, mille detailsema õpetuse leiab siit.
DNS
DNS'i ehk nimeserverit läheb vaja lahendamaks domeeni nime ip'ks. Nimeserverite info asub failis /etc/resolv.conf. Näide faili sisust:
nameserver 204.11.126.131 nameserver 64.125.134.133 nameserver 64.125.134.132 nameserver 208.185.179.218
DNS serverite ip'd saab masin tavaliselt dhcp'd kasutades automaatselt. Samas võib kasutada ka mõnda muud dns serverit, mitte seda mida teenusepakkuja pakub. Google DNS serverite aadressid on selle artikli kirjutamise hetkel: 8.8.8.8 ja 8.8.4.4. Eelis on see, et kui teenusepakkuja on mõne aadressi domeeni nime põhiselt kinni keeranud, siis teist dns'i kasutades saate ikka lehele ligi.
Hosts
Hosts faili asukoht on /etc/hosts. See fail sisaldab ip aadresse ja neile vastavid hosti nimesid. Hosti nimi on igale võrku ühendatud seadmele omistatud unikaalne nimi, mille põhjal antud masina (serveri, ruuteri, arvuti, läptopi) võrgus ära tunneb. Kui su arvuti üritab hosti nime lahendada ip'ks või vastupidi, siis ta vaatab kõigepealt /etc/hosts faili ning peale seda kasutab nimeservereid. Kui otsitav hosti nimi või ip on hosts failis olemas, siis nimeservereid ei kasutata. Failis /etc/nsswitch.conf saab seda käitumist muuta.
Autor
Chris Rebane, A31
