GNU Emacs

From EIK wiki

Autor: Kristjan Indlo A31

Valmimine: 11.12.2013

Parandused:25.12.2013

Jooksvad uuendused:

-2014.01.02

-2014.09.09

-2014.09.19


Sissejuhatus GNU Emacs'i

Emacs'i sissejuhatav leht[1]

Käesolev artikkel räägib tarkvarapakist GNU Emacs.

Juhend on suunatud algajaile GNU/Linux kasutajatele, kuid osaliselt saab ka selle juhendi alusel kasutada teistes süsteemides olevaid GNU Emacs porte.

Dokumentatsioon kehtib Emacs versioonile 24.

On oluline teada, et juhendis kasutan tarkvarapakki GNU Emacs ja muid versioone sellest ei kasuta, näiteks nagu xEmacs.


Sellest tulenevalt kutsun selles juhendis GNU Emacs'i edaspidiselt Emacs'iks.

Emacs'i põhieelised

Emacs on laiendatav tekstiredaktor mis on põhiliselt mõeldud GNU ja GNU/Linux süsteemidele, kuid on porditav teistesse süsteemidesse, sellest tulenevalt töötab ta paljudes erinevates operatsioonisüsteemides.

Emacs'i põhieelis on laiendatavus.

Emacs'i, põhiliides on tekstiredaktor, kuid Emacs võib ka käituda näiteks kui meilihadur või veebilehitseja.

Emacs võib asendada paljudel juhtudel lihtsamaid graafilisi liideseid täielikult.


Emacs'i põhilised puudused

Emacs on vana tarkvarapakk, see ei tee teda halvemaks, kui mõni muu pakk, kuid selle tõttu, minevikus, ajal millal 8MB süsteemset mälu oli palju, kasutas Emacs sellest suurem osa ära. Sellest tulenevalt tekstiredaktorite sõja vastaspool kutsuski Emacsi kui:

Eight Megabytes And Constantly Swapping. Tänapäeval ressursikasutusega probleeme ei ole, kuna arvutusseadmed on kiirelt arenenud ja piisavalt võimsad.

Emacs'i seostatakse ka RSI'ga(Repetitive Strain Injury). Lähestikku asuvad otseteenupud , C- ja M- kombinatsioonid kutsuvad esile RSI[5]. Eelmainitut nimetatakse ka Emacs-Pinky'ks.

Emacsi põhieelis on ka mingis mõttes puuduseks, tekstiredaktori kohta võtab ta palju kettaruumi(laiendatavus on seotud suure kettahõivega).

Näitena, Emacs paigaldamine koos sõltuvustuga süsteemi Lubuntu 13.10 võtab kettal ruumi 82.3MB ruumi samas kui kerge tekstiredaktor leafpad, mis on Lubuntuga kaasas, võtab kettal ruumi 758kB

Lisaks sellele on vaja Emacsi järjekindlalt õppida, et seda tarkvarapakki ilma abita kasutada.

Näiteks, artikli autor ei kasuta eelmainitut palju:

-terminali emulaatoris vahel vaja mõni dokument koostada

-vahel vaja mängida tetrist või adventuret

Autor kasutab Emacsi üsna palju.


Ettevalmistus

Paigalduse näidetena kasutan kolme enamlevinumat GNU/Linux süsteemi.

Enne paigaldamist veendu, et tarkvara repositooriumid on värskendatud ja terminali emulaatoris oleksid juurkasutajana.


Ubuntu ja Apt-kasutavad

apt-get install emacs

Fedora ja Yum-Kasutavad

yum install emacs

OpenSuSE ja libzypp-kasutavad

zypper in emacs

Mõisted

C

See on lühend klaviatuuriklahvile Ctrl.

M

Metanupp, Teise nimega ka alt klahv.

BkSp

Backspace-nupp, kustutamise klahv.

Right/Left

Paremale/Vasakule nooleklahvid.


Klahvikombinatsioonid

Olgu käsk:

M-x tetris

Siis viiakse seda täide kui Metanupu ja x-klahvi allhoidmist, nende lahtilaskmist ja programminime väljakirjutamist, meie juhul 'tetris'. Selle käsu täitmiseks on vajutada klaviatuuril klahvi enter(return).


Põhifunktsioonid

Ilma milleta ei saa Emacsis toimida[6]

Emacsi sisenemine

emacs

Emacsi sisenemine koos uue faili loomisega

emacs /tee/sinu/failini

Help fail

C-h

Uue faili avamine ja vana modifitseerimine

C-x C-f


Emacsist väljumine

C-x C-c


Katkise käsu katkestamine Juhul, kui käsu sisestamine läks valesti, siis

C-g

Käsud

See alamkategooria käsitleb navigeerimist Emacsis Kõik käsud on järele proovitud Emacs versioon 23 ja -24's

Materjal on pärit kakuakadeemia Operatsioonisüsteemide aineloenguslaididelt[7]


Rea algus (Home)

C-a

Rea lõpp (End)

C-e


Märk vasakule (<-)

C-b

Märk paremale (->)

C-f

Sõna vasakule (Esc-B)

C-Left

Sõna paremale (Esc-F)

C-Right

Kustutus paremalt (Del)

C-d

Kustutus kursorist rea lõpuni

C-k

Kustutus vasakule

BkSp

Vahetab kursori all oleva sümboli eelmisega

C-t

Vahetab kursori all oleva sõna eelmisega

Esc-t

Muudab kursorist sõna lõpuni suurtähtedeks

Esc-u

Muudab kursorist sõna lõpuni väiketähtedeks

Esc-l

Muudab kursorialuse tähe suurtäheks

Esc-c

Kustutus kursorist rea alguseni

C-x + BkSp

Cua modesse sisenemine ja väljumine (selle käsu teistkordesl sisestamisel saab cua modest väljuda)

Cua mode on režiim, kus saab harjumuspärast cut,copy, paste teha.(C+x,C+c C+v)

Cua modet saab autmaatselt laadida, kui kirjutad cua mode käsu .emacs faili.

M-x cua-mode

Linum modesse sisenemine ja välumine

Puhvri manipulatsioon[8]

Poolita ekraan kaheks(horisontaalselt)

C-x 2

Poolita ekraan kaheks(vertikaalselt)

C-x 3

Aktiivsete akende vahetus(kui mitu akent korraga lahti)

C-x o


Ühe akna režiimi tagasi

C-x 1


Vaheta puhvrit aktiivses aknas

C-x b


Tapa aktiivne puhver (sulge avatud fail)

C-x k

Programme Emacs'is

Emacs failihaldur[2]

Emacsi laiendatavus lubab kasutada palju erinevaid programme Emacs sessioonis olles.

Kasutatavaid programme on palju, hetkel näited kolme progammi kohta.

Programmid ja nende pildid pärit GNU Emacs sissejuhatuse lehelt[9]

Failihaldur

Failihalduriks on progamm nimega dired

Vaata joonist: Emacs failihaldur

M-x dired


Failivõrdleja Ediff(ediff3)

Emacs e-kirjade haldur[3]

Faile saab võrrlda programmiga ediff

M-x ediff

Ediff3'ga saab võrrelda kolme faili korraga.

Ediff kiirkursus:

1) Ava emacs

2) Käivita ediff Emacsis nagu eelenevalt mainitud ( M-x ediff)

3) kirjuta esimese faili nimi(täispikk tee)+RET Defauldis algab sinu kodukaustast.

4) kirjuta teise faili nimi+RET (täispikk tee)

5) VÕRDLE

NB! Paremaks ülevaateks pane võrreldavad failid vertikaalselt kõrvuti, kasuta toru nuppu

eesti lokaadika klaviatuuril: AltGr+< (shifti ja z vahel olev nupp)

E-kirjade-, uudiste- ja RRS'i haldur

Seda teeb programm gnus

Vaata joonist: Emacs e-kirjade haldur

M-x gnus

Alternatiive Emacs'ile

Selles peatükis on loetletud mõned alternatiivid Emacsile.


vi

Tekstiredaktor, mis oli algupäraselt mõledud UNIX süsteemile, hiljem porditud ka teistesse süsteemidesse.

Juhul kui on thatmist vi ja Emacsi omadusi kombineerida, või Emacsis vi redaktorit kasutada, siis:

M-x viper-mode return


vim

Näide redaktorist Vim[4]

Tekstiredaktor vim'i koos vi'ga võib pidada otseseks konkurendiks Emacsile .

Sisuliselt on vim, vi edasiarendus, nagu tema nime akronüüm seda ka vihjab: Vi IMproved

Vim kasutab oma tarkvaralitsentsi Vim, mida peetakse vaba tarkvara litsensiks ja koos parandustega on ka FSF-poolt toetatud.

Nagu vi'd saab Vim'i kasutada Emacsis, sisenedes Evil mode'sse.

Selleks on tarvis paigaldada Evil mode tarkvarapakk.

Kuidas paigaldadada ja kasutada Evil'it

nano

Tekstiredaktor GNU Nano on lihtne GNU utiliit. GNU nano kasutab oma suletud variandi pico ideid, kuid mitte lähtekoodi.

Sarnaselt nagu GNU ja GNU/Linux süsteemid kasutavad UNIX'i ideid.



kwrite ja kate

Selle artikli lähtekood Kwrites

KDE töökeskkonnaga kaasaskäiv tekstiredaktor, mis on mõeldud funktsioneerima koos graafilise liidesega.

gedit

GNOME töökeskkonnaga kaasaskäiv tekstiredaktor.

Kokkuvõte

Kokkuvõtlikult võib öelda, et see juhend tutvustab kasutajale Tekstiredaktorit GNU Emacs. Kuidas seda kasutada, kuidas abi saada hätta jäämise korral.

Lisaks tõi see juhend välja kolm näiteprogrammi, mida GNU Emacsis kasutada.

Selle juhendi abiga saab kasutada tekstiredaktorit Emacs algaja tasemel.


Autori märkused

Mäng Tetris terminali emulaatoris

Emacs on võimas programm, on naljatatud, et Emacsi võib ka operatsioonisüsteemiks kutsuda.

Nagu eelnevalt mainitud, kasutab artikli autor ka Emacs'i,

küll mitte igapäevaselt, kuid

terminali emulaatoris või ilma töölaua keskkonnata.


Esimene valik formateeringuta tekstiredaktoriks on Kwrite.

Autor kasutab põhiliselt GNU Emacsi, GNU Nano ja Kwritet. GNU Emacs eriti mugav ilma X'i ja Waylandita.

Materjalid

http://akadeemia.kakupesa.net/OSAS/loengud/loeng1.pdf

https://www.gnu.org/software/emacs/manual/html_node/emacs/index.html

https://www.gnu.org/software/emacs/manual/html_mono/efaq.html

https://www.gnu.org/software/emacs/tour/

http://www.emacswiki.org/emacs/Evil

http://mcsp.wartburg.edu/ucl/emacs.html