Mount

From EIK wiki

Autor: Maarja-Liisa Tammepõld

Rühm: A22

Mount olemus

Mountimine on võimalik unix-i laadsetes operatsioonisüsteemides. Mountimine on failidele ligipääsu saamine failisüsteemis, et kasutajad või kasutajate grupp pääseks failile ligi kindlas kataloogis. [2] Neid katalooge kutsutakse mount punktideks ehk liitepunktideks. [1]

Seadmesse on andmed kirja pandud nullide ja ühtedena ning seda struktuuri kutsutakse failisüsteemiks. Fstab on failisüsteemi tabel, kus on võimalik seda kõike konfigureerida. Linux-is on seadmed viidatud /dev kaustas. Andmed ei ole otseselt seadmes endas. Nendesse ei saa nii lihtsalt ligi pääseda, kui lähed /dev kausta, vaja on ligipääsu failisüsteemile, mida on võimalik saada mountimisega. [1]

Mida võiks kasutaja teada?

  • Vaja on Unixi operatsioonisüsteemi.
  • Kasutaja peab tundma, kuidas töötab fstab. Fstab on süsteemi konfiguratisooni fail, mis sisaldab andmeid partitsioonidest ja seadmetest, mida alglaadimisel ühendatakse. Selle kohta saab ülevaate IT Kolledži wikist- https://wiki.itcollege.ee/index.php/Fstab .
  • Peaks teadma, mis on failisüsteem.
  • Peaks aru saama kettajagudest.
  • Kasutaja võiks teada, mis on primaarne, mis laiendatud ja mis loogiline kettajagu. Primaarseteks on kettajagude vahemik 1-4. Laiendatud kettajagu on konteiner, kuhu alla saab teha loogilisi kettajagusid numbriga 5-128. Laiendatuid kettaid ise saab teha 1-4. [8]
  • Failisüsteemi on võimalik mountida interaktiivselt või automaatselt käivitamisel. [9]

Mida saab mountida

Kõige levinum on kettajagude ühendamine. Seda hoitakse /dev kaustas. Kõvakettale ja USB pulkadele on võimalik paigaldada failisüsteeme. Failisüsteemid ise on ligipääsetavad läbi kettajagude tähiste, nagu /dev/hda1, mis on esimene partitsioon kettal /dev/hda.

ISO9660 on failisüsteem, mida kasutatakse CDROM-is. CD lugejas on kasutusel ainult CD, mille peal on üks partitsioon ja seega on võimalik ühendada otse /dev/hdc-d, kui see on CDROM lugeja ja sellel on ketas.

Flopi kettad sisaldavad ainult ühte failisüsteemi ja need on tähistatud /dev/f0-na esimene ketas ja /dev/f1 teine ketas. Seadmed, näiteks USB pulgad, on nagu kõvakettad, nii et /dev/sda1 võib sisaldada failisüsteemi ja nii on ka IPodide puhul, kuigi seal võib enamus andmetest olla teisel partitsioonil.

Ühendada saab igasuguseid seadmeid. Kui on olemas failisüsteemi "pilt", mis on täpselt sama koopia olemasolevast failisüsteemist või loodud kindla faili jaoks, siis saab ka seda mountida läbi väljamõeldud seade, mida kutsutakse „loopback device-ks“. [1]

Mountimine

Moutimise käsk on mount. [3]

Selleks, et näha, mis seaded on saadaval ja nende partitsioone:

sudo fdisk -l

Liitepunkti loomiseks

sudo mkdir /media/sdcard

Ehk luuakse kaust nimega /media/sdcard.

mount -l

See käsk näitab ühendatud failisüsteemide nimekirja. [4]

Ühendamiseks on vajalik käsk:

mount -t tüüp seade liitepunkt

[6]

Kui süsteem ei saa aru, mis tüüp kettajaol on, siis -t abil saab failisüsteemi tüüpi ette anda. [7]

sudo mount /dev/sda1 /mnt

See käsk ühendab failisüseemi /dev/sda1 partitsioonilt /mnt kausta, mis tähendab siis, et /mnt kaustast on võimalik näha failisüsteemi, mis on /dev/sda1 peal.

sudo mount /dev/fd0 /floppy -t vfat

See käsk paneb failisüsteemi esimesele flopi kettale kausta /floppy ja et seda võetaks kui FAT failisüsteemi.

sudo mount --bind /mnt/Failid/Muusika /home/user/Muusika

See käsk lubab /mnt/Failid/Muusika kaustale ligipääseda ka /home/user/Muusika kaustast.

sudo mount --move /mnt/Failid/Muusika /home/user/Muusika

See liigutab /mnt/Failid/Muusika kausta /home/user/Muusika kausta. [1]

Pmount kasutamine

Pmount on programm, mis on saadaval repositooriumites ja lubab eesõigusteta kasutajatel ühendada kettaid nagu oleksid nad sudo kasutaja, isegi ilma /etc/fstab-i sisestamast.

Seda saab kasutada sama süntaksiga nagu mount-i, aga siis ilma sudo-ta.

Näiteks:

pmount /dev/sdb1 flash_drive

See ühendab /dev/sdb1 partitsiooni /media/flash_drive’i. [5]

Umountimine

Ühendamisele (mountimisele) vastupidine protsess on umountimine ehk lahtiühendamine.

Lahtiühendamiseks on käsk umount.

umount liitepunkt, seade, –a või –A

[3]

Näiteks:

sudo umount /mnt

sudo umount /dev/hda1

Mõlemad käsud ühendavad lahti failisüsteemi /dev/hda1 partitsioonilt, kui see on ühendatud /mnt-le. [1]

Et sundida lahtiühendamist, selleks –f ja –v detailide nägemiseks. [3]

Failisüsteemi ei saa lahti ühendada, kui see on kasutusel. Kui on kindel, et lahtiühendamine on ohutu, siis võib kasutada sellist käsku:

sudo umount -l /liitepunkt

[1]

Et lahtiühendada kõiki ühendatud faile või lihtsalt failisüsteeme, tuleb kasutada –a või –A . Ainult, et -A ei proovi juur failisüsteemi lahti ühendada. [3]

sudo mount -a

Kokkuvõte

Oma artiklis tõin välja põhilise mountimise kohta, et teha pilti sellest selgemaks, kuna teema on lai. Põhiline on, et mountimisega on võimalik anda failisüsteemis failidele ligipääsu, et neid saaks kasutada. Juttu oli, mida kasutaja peaks selle kohta teadma, mida on võimalik mountida ning välja sai toodud ka mitmeid näiteid koos seletustega. Rääkisin natukene ka pmoundist ja umoundist, mida võiks ka teada, kui mountimisega ennast kurssi viia. Arvan, et minu artikkel annab hea ülevaate moundist. Internetist on võimalik leida igalt poolt palju materjale, kuid arvutikaugemale inimesele võib see jääda siiski arusaamatuks. Mina püüdsin teha seda võimalikult arusaadavalt kõigile.

Kasutatud materjalid

[1] https://help.ubuntu.com/community/Mount

[2] http://whatis.techtarget.com/definition/mount

[3] http://www.freebsd.org/doc/handbook/mount-unmount.html

[4] http://www.saltycrane.com/blog/2008/06/mount-drives-manually-on-ubuntu-linux/

[5] https://help.ubuntu.com/community/Mount/USB

[6] http://enos.itcollege.ee/~kloodus/osadmin/loeng06%20-%20Ketaste%20kasutamine%20-%202013.pdf

[7] http://manpages.ubuntu.com/manpages/lucid/man8/mount.8.html#contenttoc23

[8] http://enos.itcollege.ee/~kloodus/osadmin/loeng06%20-%20Ketaste%20kasutamine%20-%202013.pdf

[9] http://its.virginia.edu/os/linux/mount.html