DAS: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
← Older edit
Rsiitan (talk | contribs)
484 edits
Edmund (talk | contribs)
2,773 edits
mNo edit summary
 
(43 intermediate revisions by one other user not shown)
Line 1: Line 1:
'''See on veel töös!'''
==Sissejuhatus==
[[File:DAS.jpg|400px|thumb|right|]]
'''Otsepöördus-mäluseade''' ('''''[http://en.wikipedia.org/wiki/Direct-attached_storage Direct-attached storage]''''' - '''''DAS''''') on digitaalne mäluseade, mis on otse ühendatud serveri või tööjaamaga ilma vahepealse salvestivõrguta.


Risto Siitan A32
Tüüpiline ''DAS''-i süsteem koosneb mäluseadmest, mis on otse ühendatud arvutiga, läbi ''HBA'' ehk hostisiiniadapteri. Nende kahe vahel ei ole ühtegi võrgu seadet ning see on ''DAS''-ide üks peamisi tunnuseid.
Põhiliselt kasutatakse ''DAS''-ide ühendustes '''[https://wiki.itcollege.ee/index.php/PCI,_IDE/ATA,_SCSI ATA]''', '''SATA''', '''eSATA''', '''SCSI''', '''SAS''' ja '''Fibre Channel'''  protokolle.
 
=='''SAN'''-i, '''NAS'''-i ja '''DAS'''-i mäluseadmete ühised funktsioonid.==
Enamik funktsioone, mis on kasutusel tänapäeva mäluseadmetel, ei sõltu ühendusviisist ehk sellest kas mälu on ühendatud otse serveri külge (''DAS'') või on üle võrgu(''[https://wiki.itcollege.ee/index.php/SAN SAN]'' ja ''[https://wiki.itcollege.ee/index.php/NAS NAS]'').
''DAS''-i  seadet saab jagada mitme arvuti vahel kui sellel on mitu liidest(porti), mis võimaldavad samaaegset ning otsest ligipääsu seadmele. Sellisel juhul saab seda kasutada arvutite klastrites. Tegelikkuses saab enamikke ''SAN''-i ja ''NAS''-i seadmeid kasutada ''DAS'' seadmetena, lihtsalt ühendades pordid võrgu asemel otse arvutisse (lihtsa üks-ühele kaabliga).
Keerulisemad ''DAS''-i seadmed, nagu ''SAN'' ja ''NAS'', suudavad pakkuda mitmes valdkonnas tõrke-taluvuslahendust (''[http://en.wikipedia.org/wiki/Fault-tolerant_design fault-tolerant design]'') : kontrollerite liiasus, jahutuse liiasus ja mäluseadme tõrketaluvuse mustrina, mida teatakse kui ''RAID''-i. Osad ''DAS''-i süsteemid pakuvad peidetud kettamassiivi kontrollerit selleks, et maha laadida ''RAID''-i töötlemine serveri hostisiiniadapterist. Baas ''DAS''-i seadmetel ei ole selliseid võimalusi.
''DAS'' võimaldab sarnaselt ''SAN''-ile või ''NAS''-ile mälumahu laiendust, samal ajal hoides kõrget andmete ribalaiust ja ligipääsu määra.
 
==Hallatavus==
 
''DAS''-i seade vajab rohkem mälu haldust kui temale  samaväärne ''NAS''-i seade ning seda juba algsest seadistamisest peale. Nagu ka eelnevalt mainitud vajab ''DAS''-i seade ''HBA''-d ning juhul kui ta on ühendatud serveriga, siis ka märkimisväärset seadistust. ''NAS''-i puhul on lihtsam, pärast võrku ühendamist saab ''NAS''-i seade endale IP-aadressi ning paljud ''NAS''-i seadmed on eelnevalt seadistatud toetama sellised teenuseid nagu: ''Network File System'' (''[http://en.wikipedia.org/wiki/Network_File_System_(protocol) NFS]'') ja ''Common Internet File System'' (''[http://en.wikipedia.org/wiki/CIFS CIFS]''). Tänu nendele omadustele võimaldab ''NAS''-i lahendus kiirelt serveri tööse saada.


Otsepöördus-mäluseade (''[http://en.wikipedia.org/wiki/Direct-attached_storage Direct-attached storage]'' - ''DAS'') on digitaalne mäluseade, mis on otse ühendatud serveri või tööjaamaga ilma  vahepealse salvestivõrguta.  
Igapäeva haldustegevuste vaatevinklist vajab ''DAS'' rohkem IT-ressurse  eriti juhul kui on kasutusel palju ''DAS''-i seadmeid ning need asuvad teineteisest kaugel. Enamik ''DAS''-i seadmeid sisaldavad patenditud liideseid ning tööriistu, mis vajavad spetsiaalset koolitust ja ei ole kaugelt lihtsalt hallatavad.


Tüüpiline ''DAS''-i süsteem koosneb mäluseadmest mis on otse ühendatud arvutiga, läbi ''HBA'' ehk hostisiiniadapteri. Nende kahe vahel ei ole ühtegi võrgu seadet ning see on ''DAS''-ide üks peamisi karakteristikuid.
==Plussid==
Põhiliselt kasutatakse ''DAS''-ide ühendustes '''ATA''', '''SATA''', '''eSATA''', '''SCSI''', '''SAS''' ja '''Fibre Channel'''  protokolle.


=='''SAN'''-i, '''NAS'''-i ja '''DAS'''-i mäluseadmete ühised funktsioonid.==
''DAS'' sobib ideaalselt lokaalseks andmetöötluseks/salvestamiseks. Suhteliselt madala üldhinnaga ning lihtsa konfiguratsiooniga. Kuna tegemist on suhteliselt lihtsa seadmega, siis on ta ka usaldusväärne.
Enamik funktsioone, mis on kasutusel tänapäeva mäluseadmetel, ei sõltu ühendusviisist ehk sellest kas mälu on ühendatud otse serveri külge (''DAS'') või on üle võrgu(''SAN'' ja ''NAS'').
''DAS''-i  seadet saab jagada mitme arvuti vahel, juhul kui sellel on mitu liidest(porti), mis võimaldavad samaaegset ning otsest ligipääsu seadmele. Sellise juhul saab seda kasutada arvutite klastrites. Tegelikkuses saab enamikke ''SAN''-i ja ''NAS''-i seadmeid kasutada ''DAS'' seadmetena, lihtsalt ühendades pordid võrgu asemel otse arvutisse(lihtsa üks-ühele kaabliga).
Keerulisemad ''DAS''-i seadmed, nagu ''SAN'' ja ''NAS'', suudavad pakkuda mitmes valdkonnas tõrke-taluvus lahendust([http://en.wikipedia.org/wiki/Fault-tolerant_design fault-tolerant design]): kontrollerite liiasus, jahutus liiasus ja mäluseadme tõrketaluvus mustrina, mida teatakse kui ''RAID''-i. Osad ''DAS''-i süsteemid pakuvad peidetud kettamassiivi kontrollerit, selleks, et mahalaadida ''RAID''-i töötlemine serveri hostisiiniadapterist. Baas ''DAS''-i seadmetel ei ole selliseid võimalusi.
''DAS'' võimaldab, sarnaselt ''SAN''-ile või ''NAS''-ile, mälumahu laiendust, samal ajal hoides kõrget andmete ribalaiust ja ligipääsu määra.


==Miinused==
==Miinused==


''DAS''-i miinusteks on selle suutmatus jagada andmeid või kasutamata ressurss teiste serverite poolt. Nii ''NAS'' kui ka ''SAN'' arhitektuurid proovivad seda lahendada, kuid samal ajal toovad uusi probleeme, nagu kõrgem algne ostuhind, hallatavus, turvalisus ning ressursside kokkulangevus.
''DAS''-i miinusteks on selle suutmatus jagada andmeid, mistõttu teiste serverite jaoks on tegu kasutamata ressursiga. Peale selle on probleemiks  maas oleku aeg. Juhul kui ''DAS''-i seade on ühendatud serveriga ning mingil põhjusel server ei tööta, siis on ''DAS''-i seade ligipääsmatu. Lisaks on ''DAS''-i kasutamisel piiranguks ketaste füüsiline arv(serverisse/arvutisse mahub ainult teatud hulk kettaid). See eeldab hoolduse tegemisel süsteemi seiskamist.


==Kasutusalad==
Väikeettevõtted, mis asuvad ühes asukohas, näiteks: ühe kontoriga ettevõtted või kodust töötavad ettevõtted, kasutavad igapäevaselt ''DAS''-i. Kuna tegemist on otsepöördus-mäluseadega, siis reaalsuses on kõik arvutikasutajad suuremal või vähemal määral ''DAS''-i kasutajad.


==Viited==
==Viited==


[http://en.wikipedia.org/wiki/Direct-attached_storage#cite_note-1 Direct-attached storage]
[http://en.wikipedia.org/wiki/Direct-attached_storage#cite_note-1 Direct-attached storage]<br/>
[http://searchstorage.techtarget.com/definition/direct-attached-storage DAS]<br/>
[http://searchstorage.techtarget.com/definition/direct-attached-storage DAS]<br/>
[http://download.iomega.com/com/nas/pdfs/datastorage.pdf]<br/>
[http://download.iomega.com/com/nas/pdfs/datastorage.pdf Datastorage]<br/>
[http://www.storagesearch.com/auspexart.html Storagesearch]
 
==Autor==
 
Risto Siitan A32
 
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]

Latest revision as of 02:07, 27 October 2016

Sissejuhatus

Otsepöördus-mäluseade (Direct-attached storage - DAS) on digitaalne mäluseade, mis on otse ühendatud serveri või tööjaamaga ilma vahepealse salvestivõrguta.

Tüüpiline DAS-i süsteem koosneb mäluseadmest, mis on otse ühendatud arvutiga, läbi HBA ehk hostisiiniadapteri. Nende kahe vahel ei ole ühtegi võrgu seadet ning see on DAS-ide üks peamisi tunnuseid. Põhiliselt kasutatakse DAS-ide ühendustes ATA, SATA, eSATA, SCSI, SAS ja Fibre Channel protokolle.

SAN-i, NAS-i ja DAS-i mäluseadmete ühised funktsioonid.

Enamik funktsioone, mis on kasutusel tänapäeva mäluseadmetel, ei sõltu ühendusviisist ehk sellest kas mälu on ühendatud otse serveri külge (DAS) või on üle võrgu(SAN ja NAS). DAS-i seadet saab jagada mitme arvuti vahel kui sellel on mitu liidest(porti), mis võimaldavad samaaegset ning otsest ligipääsu seadmele. Sellisel juhul saab seda kasutada arvutite klastrites. Tegelikkuses saab enamikke SAN-i ja NAS-i seadmeid kasutada DAS seadmetena, lihtsalt ühendades pordid võrgu asemel otse arvutisse (lihtsa üks-ühele kaabliga). Keerulisemad DAS-i seadmed, nagu SAN ja NAS, suudavad pakkuda mitmes valdkonnas tõrke-taluvuslahendust (fault-tolerant design) : kontrollerite liiasus, jahutuse liiasus ja mäluseadme tõrketaluvuse mustrina, mida teatakse kui RAID-i. Osad DAS-i süsteemid pakuvad peidetud kettamassiivi kontrollerit selleks, et maha laadida RAID-i töötlemine serveri hostisiiniadapterist. Baas DAS-i seadmetel ei ole selliseid võimalusi. DAS võimaldab sarnaselt SAN-ile või NAS-ile mälumahu laiendust, samal ajal hoides kõrget andmete ribalaiust ja ligipääsu määra.

Hallatavus

DAS-i seade vajab rohkem mälu haldust kui temale samaväärne NAS-i seade ning seda juba algsest seadistamisest peale. Nagu ka eelnevalt mainitud vajab DAS-i seade HBA-d ning juhul kui ta on ühendatud serveriga, siis ka märkimisväärset seadistust. NAS-i puhul on lihtsam, pärast võrku ühendamist saab NAS-i seade endale IP-aadressi ning paljud NAS-i seadmed on eelnevalt seadistatud toetama sellised teenuseid nagu: Network File System (NFS) ja Common Internet File System (CIFS). Tänu nendele omadustele võimaldab NAS-i lahendus kiirelt serveri tööse saada.

Igapäeva haldustegevuste vaatevinklist vajab DAS rohkem IT-ressurse eriti juhul kui on kasutusel palju DAS-i seadmeid ning need asuvad teineteisest kaugel. Enamik DAS-i seadmeid sisaldavad patenditud liideseid ning tööriistu, mis vajavad spetsiaalset koolitust ja ei ole kaugelt lihtsalt hallatavad.

Plussid

DAS sobib ideaalselt lokaalseks andmetöötluseks/salvestamiseks. Suhteliselt madala üldhinnaga ning lihtsa konfiguratsiooniga. Kuna tegemist on suhteliselt lihtsa seadmega, siis on ta ka usaldusväärne.

Miinused

DAS-i miinusteks on selle suutmatus jagada andmeid, mistõttu teiste serverite jaoks on tegu kasutamata ressursiga. Peale selle on probleemiks maas oleku aeg. Juhul kui DAS-i seade on ühendatud serveriga ning mingil põhjusel server ei tööta, siis on DAS-i seade ligipääsmatu. Lisaks on DAS-i kasutamisel piiranguks ketaste füüsiline arv(serverisse/arvutisse mahub ainult teatud hulk kettaid). See eeldab hoolduse tegemisel süsteemi seiskamist.

Kasutusalad

Väikeettevõtted, mis asuvad ühes asukohas, näiteks: ühe kontoriga ettevõtted või kodust töötavad ettevõtted, kasutavad igapäevaselt DAS-i. Kuna tegemist on otsepöördus-mäluseadega, siis reaalsuses on kõik arvutikasutajad suuremal või vähemal määral DAS-i kasutajad.

Viited

Direct-attached storage
DAS
Datastorage
Storagesearch

Autor

Risto Siitan A32

Retrieved from "https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=DAS&oldid=112899"