DAS: Difference between revisions
mNo edit summary |
|||
| (14 intermediate revisions by one other user not shown) | |||
| Line 1: | Line 1: | ||
==Sissejuhatus== | ==Sissejuhatus== | ||
[[File:DAS.jpg|400px|thumb|right|]] | |||
'''Otsepöördus-mäluseade''' ('''''[http://en.wikipedia.org/wiki/Direct-attached_storage Direct-attached storage]''''' - '''''DAS''''') on digitaalne mäluseade, mis on otse ühendatud serveri või tööjaamaga ilma vahepealse salvestivõrguta. | '''Otsepöördus-mäluseade''' ('''''[http://en.wikipedia.org/wiki/Direct-attached_storage Direct-attached storage]''''' - '''''DAS''''') on digitaalne mäluseade, mis on otse ühendatud serveri või tööjaamaga ilma vahepealse salvestivõrguta. | ||
| Line 10: | Line 8: | ||
=='''SAN'''-i, '''NAS'''-i ja '''DAS'''-i mäluseadmete ühised funktsioonid.== | =='''SAN'''-i, '''NAS'''-i ja '''DAS'''-i mäluseadmete ühised funktsioonid.== | ||
Enamik funktsioone, mis on kasutusel tänapäeva mäluseadmetel, ei sõltu ühendusviisist ehk sellest kas mälu on ühendatud otse serveri külge (''DAS'') või on üle võrgu(''[https://wiki.itcollege.ee/index.php/SAN SAN]'' ja ''[https://wiki.itcollege.ee/index.php/NAS NAS]''). | Enamik funktsioone, mis on kasutusel tänapäeva mäluseadmetel, ei sõltu ühendusviisist ehk sellest kas mälu on ühendatud otse serveri külge (''DAS'') või on üle võrgu(''[https://wiki.itcollege.ee/index.php/SAN SAN]'' ja ''[https://wiki.itcollege.ee/index.php/NAS NAS]''). | ||
''DAS''-i seadet saab jagada mitme arvuti vahel | ''DAS''-i seadet saab jagada mitme arvuti vahel kui sellel on mitu liidest(porti), mis võimaldavad samaaegset ning otsest ligipääsu seadmele. Sellisel juhul saab seda kasutada arvutite klastrites. Tegelikkuses saab enamikke ''SAN''-i ja ''NAS''-i seadmeid kasutada ''DAS'' seadmetena, lihtsalt ühendades pordid võrgu asemel otse arvutisse (lihtsa üks-ühele kaabliga). | ||
Keerulisemad ''DAS''-i seadmed, nagu ''SAN'' ja ''NAS'', suudavad pakkuda mitmes valdkonnas tõrke- | Keerulisemad ''DAS''-i seadmed, nagu ''SAN'' ja ''NAS'', suudavad pakkuda mitmes valdkonnas tõrke-taluvuslahendust (''[http://en.wikipedia.org/wiki/Fault-tolerant_design fault-tolerant design]'') : kontrollerite liiasus, jahutuse liiasus ja mäluseadme tõrketaluvuse mustrina, mida teatakse kui ''RAID''-i. Osad ''DAS''-i süsteemid pakuvad peidetud kettamassiivi kontrollerit selleks, et maha laadida ''RAID''-i töötlemine serveri hostisiiniadapterist. Baas ''DAS''-i seadmetel ei ole selliseid võimalusi. | ||
''DAS'' võimaldab | ''DAS'' võimaldab sarnaselt ''SAN''-ile või ''NAS''-ile mälumahu laiendust, samal ajal hoides kõrget andmete ribalaiust ja ligipääsu määra. | ||
==Hallatavus== | ==Hallatavus== | ||
''DAS''-i seade vajab rohkem mälu haldust kui temale samaväärne ''NAS''-i seade | ''DAS''-i seade vajab rohkem mälu haldust kui temale samaväärne ''NAS''-i seade ning seda juba algsest seadistamisest peale. Nagu ka eelnevalt mainitud vajab ''DAS''-i seade ''HBA''-d ning juhul kui ta on ühendatud serveriga, siis ka märkimisväärset seadistust. ''NAS''-i puhul on lihtsam, pärast võrku ühendamist saab ''NAS''-i seade endale IP-aadressi ning paljud ''NAS''-i seadmed on eelnevalt seadistatud toetama sellised teenuseid nagu: ''Network File System'' (''[http://en.wikipedia.org/wiki/Network_File_System_(protocol) NFS]'') ja ''Common Internet File System'' (''[http://en.wikipedia.org/wiki/CIFS CIFS]''). Tänu nendele omadustele võimaldab ''NAS''-i lahendus kiirelt serveri tööse saada. | ||
Igapäeva | Igapäeva haldustegevuste vaatevinklist vajab ''DAS'' rohkem IT-ressurse eriti juhul kui on kasutusel palju ''DAS''-i seadmeid ning need asuvad teineteisest kaugel. Enamik ''DAS''-i seadmeid sisaldavad patenditud liideseid ning tööriistu, mis vajavad spetsiaalset koolitust ja ei ole kaugelt lihtsalt hallatavad. | ||
==Plussid== | ==Plussid== | ||
''DAS'' sobib ideaalselt lokaalseks andmetöötluseks/salvestamiseks. Suhteliselt madala üldhinnaga | ''DAS'' sobib ideaalselt lokaalseks andmetöötluseks/salvestamiseks. Suhteliselt madala üldhinnaga ning lihtsa konfiguratsiooniga. Kuna tegemist on suhteliselt lihtsa seadmega, siis on ta ka usaldusväärne. | ||
==Miinused== | ==Miinused== | ||
''DAS''-i miinusteks on selle suutmatus jagada andmeid mistõttu teiste serverite jaoks on tegu kasutamata ressursiga. | ''DAS''-i miinusteks on selle suutmatus jagada andmeid, mistõttu teiste serverite jaoks on tegu kasutamata ressursiga. Peale selle on probleemiks maas oleku aeg. Juhul kui ''DAS''-i seade on ühendatud serveriga ning mingil põhjusel server ei tööta, siis on ''DAS''-i seade ligipääsmatu. Lisaks on ''DAS''-i kasutamisel piiranguks ketaste füüsiline arv(serverisse/arvutisse mahub ainult teatud hulk kettaid). See eeldab hoolduse tegemisel süsteemi seiskamist. | ||
==Kasutusalad== | ==Kasutusalad== | ||
Väikeettevõtted, mis asuvad ühes asukohas, näiteks: ühe kontoriga ettevõtted või kodust töötavad ettevõtted, kasutavad igapäevaselt ''DAS''-i. Kuna tegemist on otsepöördus-mäluseadega, siis reaalsuses on kõik arvutikasutajad suuremal või vähemal määral ''DAS''-i kasutajad. | |||
==Viited== | ==Viited== | ||
| Line 35: | Line 34: | ||
[http://en.wikipedia.org/wiki/Direct-attached_storage#cite_note-1 Direct-attached storage]<br/> | [http://en.wikipedia.org/wiki/Direct-attached_storage#cite_note-1 Direct-attached storage]<br/> | ||
[http://searchstorage.techtarget.com/definition/direct-attached-storage DAS]<br/> | [http://searchstorage.techtarget.com/definition/direct-attached-storage DAS]<br/> | ||
[http://download.iomega.com/com/nas/pdfs/datastorage.pdf]<br/> | [http://download.iomega.com/com/nas/pdfs/datastorage.pdf Datastorage]<br/> | ||
[http://www.storagesearch.com/auspexart.html Storagesearch] | |||
==Autor== | ==Autor== | ||
Risto Siitan A32 | Risto Siitan A32 | ||
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]] | |||
Latest revision as of 02:07, 27 October 2016
Sissejuhatus
Otsepöördus-mäluseade (Direct-attached storage - DAS) on digitaalne mäluseade, mis on otse ühendatud serveri või tööjaamaga ilma vahepealse salvestivõrguta.
Tüüpiline DAS-i süsteem koosneb mäluseadmest, mis on otse ühendatud arvutiga, läbi HBA ehk hostisiiniadapteri. Nende kahe vahel ei ole ühtegi võrgu seadet ning see on DAS-ide üks peamisi tunnuseid. Põhiliselt kasutatakse DAS-ide ühendustes ATA, SATA, eSATA, SCSI, SAS ja Fibre Channel protokolle.
SAN-i, NAS-i ja DAS-i mäluseadmete ühised funktsioonid.
Enamik funktsioone, mis on kasutusel tänapäeva mäluseadmetel, ei sõltu ühendusviisist ehk sellest kas mälu on ühendatud otse serveri külge (DAS) või on üle võrgu(SAN ja NAS). DAS-i seadet saab jagada mitme arvuti vahel kui sellel on mitu liidest(porti), mis võimaldavad samaaegset ning otsest ligipääsu seadmele. Sellisel juhul saab seda kasutada arvutite klastrites. Tegelikkuses saab enamikke SAN-i ja NAS-i seadmeid kasutada DAS seadmetena, lihtsalt ühendades pordid võrgu asemel otse arvutisse (lihtsa üks-ühele kaabliga). Keerulisemad DAS-i seadmed, nagu SAN ja NAS, suudavad pakkuda mitmes valdkonnas tõrke-taluvuslahendust (fault-tolerant design) : kontrollerite liiasus, jahutuse liiasus ja mäluseadme tõrketaluvuse mustrina, mida teatakse kui RAID-i. Osad DAS-i süsteemid pakuvad peidetud kettamassiivi kontrollerit selleks, et maha laadida RAID-i töötlemine serveri hostisiiniadapterist. Baas DAS-i seadmetel ei ole selliseid võimalusi. DAS võimaldab sarnaselt SAN-ile või NAS-ile mälumahu laiendust, samal ajal hoides kõrget andmete ribalaiust ja ligipääsu määra.
Hallatavus
DAS-i seade vajab rohkem mälu haldust kui temale samaväärne NAS-i seade ning seda juba algsest seadistamisest peale. Nagu ka eelnevalt mainitud vajab DAS-i seade HBA-d ning juhul kui ta on ühendatud serveriga, siis ka märkimisväärset seadistust. NAS-i puhul on lihtsam, pärast võrku ühendamist saab NAS-i seade endale IP-aadressi ning paljud NAS-i seadmed on eelnevalt seadistatud toetama sellised teenuseid nagu: Network File System (NFS) ja Common Internet File System (CIFS). Tänu nendele omadustele võimaldab NAS-i lahendus kiirelt serveri tööse saada.
Igapäeva haldustegevuste vaatevinklist vajab DAS rohkem IT-ressurse eriti juhul kui on kasutusel palju DAS-i seadmeid ning need asuvad teineteisest kaugel. Enamik DAS-i seadmeid sisaldavad patenditud liideseid ning tööriistu, mis vajavad spetsiaalset koolitust ja ei ole kaugelt lihtsalt hallatavad.
Plussid
DAS sobib ideaalselt lokaalseks andmetöötluseks/salvestamiseks. Suhteliselt madala üldhinnaga ning lihtsa konfiguratsiooniga. Kuna tegemist on suhteliselt lihtsa seadmega, siis on ta ka usaldusväärne.
Miinused
DAS-i miinusteks on selle suutmatus jagada andmeid, mistõttu teiste serverite jaoks on tegu kasutamata ressursiga. Peale selle on probleemiks maas oleku aeg. Juhul kui DAS-i seade on ühendatud serveriga ning mingil põhjusel server ei tööta, siis on DAS-i seade ligipääsmatu. Lisaks on DAS-i kasutamisel piiranguks ketaste füüsiline arv(serverisse/arvutisse mahub ainult teatud hulk kettaid). See eeldab hoolduse tegemisel süsteemi seiskamist.
Kasutusalad
Väikeettevõtted, mis asuvad ühes asukohas, näiteks: ühe kontoriga ettevõtted või kodust töötavad ettevõtted, kasutavad igapäevaselt DAS-i. Kuna tegemist on otsepöördus-mäluseadega, siis reaalsuses on kõik arvutikasutajad suuremal või vähemal määral DAS-i kasutajad.
Viited
Direct-attached storage
DAS
Datastorage
Storagesearch
Autor
Risto Siitan A32
