Partitsioonid: Difference between revisions
mNo edit summary |
|||
| (15 intermediate revisions by one other user not shown) | |||
| Line 1: | Line 1: | ||
==Sissejuhatus== | ==Sissejuhatus== | ||
Partitsioon on kõvaketta või muu andmekandja loogiline jagu, mis on eelnevalt kindlaks määratud partitsioonitabelis. Ilma partitsioonita on andmekandja operatsioonisüsteemi kasutamatu - sinna ei saa luua failisüsteemi ja ilma failisüsteemita andmeid. Kõik andmed kirjutatakse partitsioonile loodud failisüsteemile, mitte partitsioonile. Failisüsteemi tüüp kirjutatakse partitsioonitabelisse. Ajaloolistel põhjustel on partitsioone mitut liiki: primaarsed, laiendatud ja loogilised. Primaarseid partitsioone saab olla andmekandjal neli, laiendatud partitsioone üks. Laiendatud partitsioon võib aga sisaldada endas | Partitsioon on kõvaketta või muu andmekandja loogiline jagu, mis on eelnevalt kindlaks määratud partitsioonitabelis. Ilma partitsioonita on andmekandja operatsioonisüsteemi kasutamatu - sinna ei saa luua failisüsteemi ja ilma failisüsteemita andmeid. Kõik andmed kirjutatakse partitsioonile loodud failisüsteemile, mitte partitsioonile. Failisüsteemi tüüp kirjutatakse partitsioonitabelisse. Ajaloolistel põhjustel on partitsioone mitut liiki: primaarsed, laiendatud ja loogilised. Primaarseid partitsioone saab olla andmekandjal neli, laiendatud partitsioone üks. Laiendatud partitsioon võib aga sisaldada endas kuni 24 loogilist partitsiooni. | ||
== | ==Master Boot Record== | ||
MBR on alglaadimissektor mille ajalooliste piirangute pärast on andmekandjal maksimaalselt neli primaarset partitsiooni. Teda asendab uuem alglaadimissektor tüüp GPT. MBR on 512 baiti suur ning asub andmekandja esimesel sektoril. Tema piiratuse tõttu on MBR alglaadimissektoriga andmekandjate partitsiooni maksimaalne suurus 2 TiB. | Master Boot Record (MBR) on alglaadimissektor mille ajalooliste piirangute pärast on andmekandjal maksimaalselt neli primaarset partitsiooni <ref name="ArchLinux">https://wiki.archlinux.org/index.php/Master_Boot_Record</ref> <ref name="msdn">https://msdn.microsoft.com/en-us/library/windows/desktop/aa363785(v=vs.85).aspx</ref>. Teda asendab uuem alglaadimissektor tüüp GPT. MBR on 512 baiti suur ning asub andmekandja esimesel sektoril. Tema piiratuse tõttu on MBR alglaadimissektoriga andmekandjate partitsiooni maksimaalne suurus 2 TiB. | ||
Klassikaline MBR koosneb: | Klassikaline MBR koosneb: | ||
{| class="wikitable" style="margin:1em;" | {| class="wikitable" style="margin:1em;" | ||
| Line 106: | Line 106: | ||
==Partitsioonid== | ==Partitsioonid== | ||
MBR sisu linuxil saab vaadata käsuga | MBR sisu linuxil saab vaadata käsuga <ref name="cyberciti">http://www.cyberciti.biz/faq/howto-copy-mbr/</ref> | ||
dd if=/dev/sdb bs=512 count=1 | hexdump -C -s 446 | dd if=/dev/sdb bs=512 count=1 | hexdump -C -s 446 | ||
| Line 123: | Line 123: | ||
000001ce 00 34 81 52 ef 00 0a 36 00 08 40 00 ca 9a 3b 00 | 000001ce 00 34 81 52 ef 00 0a 36 00 08 40 00 ca 9a 3b 00 | ||
Partitsiooni tabel võib sisaldada ka ühte | Partitsiooni tabel võib sisaldada ka ühte laiendatud partitsiooni. Linuxile võib MBR partitsioonitabelit kasutades lisada kuni 24 loogilist partitsiooni. Iga loogilise partitsiooni alguses on MBR, mis võib sisaldada ka alglaadimiskoodi. Loogilise partitsiooni partitsioonitabeli esimene kirje on partitsiooni enda kohta, teine kirje aga viide järgmisele loogilisele partitsioonile. | ||
Linuxil käib partitsioonide haldamine vahenditega fdisk ja part. Näide ühe 2GB primaarse partitsiooni loomisest /dev/sdb | |||
fdisk | |||
n | |||
p | |||
1 | |||
(default valik enteriga) | |||
+2GB | |||
w | |||
Loodud partitsiooni võib vaadata parted-ga | |||
parted -l /dev/sdb | |||
==Kokkuvõte== | ==Kokkuvõte== | ||
MBR on püsinud muutumatuna aastast 1983. See on kaasa toonud eelmises peatükis mainitud piirangud. MBR-i alguse ja lõpu adresseerimine pea, sektori ja silindri abil on samuti jäänuk vanematest aegadest. Näiteks SSD andmekandja puhul ei oma need parameetrid mingisugust tähendust. MBR-i järeltulijal GPT-l neid puudusi ei ole. | |||
==Kasutatud materjalid== | |||
1. https://wiki.archlinux.org/index.php/Master_Boot_Record | |||
2. https://msdn.microsoft.com/en-us/library/windows/desktop/aa363785(v=vs.85).aspx | |||
3. http://www.cyberciti.biz/faq/howto-copy-mbr/ | |||
==Autor== | |||
Arvi Kangas | |||
DK41 | |||
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]] | |||
Latest revision as of 02:10, 27 October 2016
Sissejuhatus
Partitsioon on kõvaketta või muu andmekandja loogiline jagu, mis on eelnevalt kindlaks määratud partitsioonitabelis. Ilma partitsioonita on andmekandja operatsioonisüsteemi kasutamatu - sinna ei saa luua failisüsteemi ja ilma failisüsteemita andmeid. Kõik andmed kirjutatakse partitsioonile loodud failisüsteemile, mitte partitsioonile. Failisüsteemi tüüp kirjutatakse partitsioonitabelisse. Ajaloolistel põhjustel on partitsioone mitut liiki: primaarsed, laiendatud ja loogilised. Primaarseid partitsioone saab olla andmekandjal neli, laiendatud partitsioone üks. Laiendatud partitsioon võib aga sisaldada endas kuni 24 loogilist partitsiooni.
Master Boot Record
Master Boot Record (MBR) on alglaadimissektor mille ajalooliste piirangute pärast on andmekandjal maksimaalselt neli primaarset partitsiooni [1] [2]. Teda asendab uuem alglaadimissektor tüüp GPT. MBR on 512 baiti suur ning asub andmekandja esimesel sektoril. Tema piiratuse tõttu on MBR alglaadimissektoriga andmekandjate partitsiooni maksimaalne suurus 2 TiB. Klassikaline MBR koosneb:
| Aadress | Selgitus | Suurus baitides | ||
|---|---|---|---|---|
| Hex | Dec | |||
| +000hex | +0 | alglaadimiskood | 446 | |
| +1BEhex | +446 | Partitsiooni kirje №1 | Partitsiooni tabel (primaarsetel partitsioonidele) |
16 |
| +1CEhex | +462 | Partitsiooni kirje №2 | 16 | |
| +1DEhex | +478 | Partitsiooni kirje №3 | 16 | |
| +1EEhex | +494 | Partitsiooni kirje №4 | 16 | |
| +1FEhex | +510 | 55hex | Alglaadimis signatuur | 2 |
| +1FFhex | +511 | AAhex | ||
| Suurus kokku: 446 + 4×16 + 2 | 512 | |||
Partitsiooni tabeli kirje koosneb:
| Element (offset) | Suurus | Selgitus |
|---|---|---|
| 0 | bait | Alglaadimise flag: 0 = ei, 0x80 = alglaetav (aktiivne) |
| 1 | bait | Alguse pea |
| 2 | 6 bitti | Alguse sektor (Bitid 6-7 on kaks kõrgemat bitti Alguse silindri kirjele) |
| 3 | 10 bitti | Alguse silinder |
| 4 | bait | Süsteemi ID |
| 5 | bait | Lõpu pea |
| 6 | 6 bitti | Lõpu sektor (Bitid 6-7 on lõpu silindri kaks ülemist bitti) |
| 7 | 10 bitti | Lõpu silinder |
| 8 | uint32 (4 baiti) | Esimese sektori LBA number |
| 12 | uint32 (4 baiti) | Sektorite summa partitsioonis |
Tabelist on näha MBR puudused:
- partitsioonitabelis saab olla ainult neli kirjet
- partitsioonikirjes maksimaalne partitsiooni suurus on (2^32-1) * 512 = 2 TiB
Partitsioonid
MBR sisu linuxil saab vaadata käsuga [3]
dd if=/dev/sdb bs=512 count=1 | hexdump -C -s 446
Näidiseks on valitud virtuaalmasin, mille ühel kettal asub üks partitisioon ja mis ei ole alglaetav. Saadud hexdump on:
000001be 00 20 21 00 83 35 70 05 00 08 00 00 00 00 40 00 000001ce 00 00 00 00 00 00 00 00 00 00 00 00 00 00 00 00 000001fe 55 aa
Luues fdiskiga juurde veel ühe 2GB partitsiooni on tulemuseks:
000001be 00 20 21 00 83 35 70 05 00 08 00 00 00 00 40 00 000001ce 00 34 81 52 83 00 0a 36 00 08 40 00 ca 9a 3b 00 000001ce 00 00 00 00 00 00 00 00 00 00 00 00 00 00 00 00 000001fe 55 aa
Muutes teise partitsiooni tüüpi linuxist EFI peale on tulemuseks (83 -> ef)
000001ce 00 34 81 52 ef 00 0a 36 00 08 40 00 ca 9a 3b 00
Partitsiooni tabel võib sisaldada ka ühte laiendatud partitsiooni. Linuxile võib MBR partitsioonitabelit kasutades lisada kuni 24 loogilist partitsiooni. Iga loogilise partitsiooni alguses on MBR, mis võib sisaldada ka alglaadimiskoodi. Loogilise partitsiooni partitsioonitabeli esimene kirje on partitsiooni enda kohta, teine kirje aga viide järgmisele loogilisele partitsioonile.
Linuxil käib partitsioonide haldamine vahenditega fdisk ja part. Näide ühe 2GB primaarse partitsiooni loomisest /dev/sdb
fdisk n p 1 (default valik enteriga) +2GB w
Loodud partitsiooni võib vaadata parted-ga
parted -l /dev/sdb
Kokkuvõte
MBR on püsinud muutumatuna aastast 1983. See on kaasa toonud eelmises peatükis mainitud piirangud. MBR-i alguse ja lõpu adresseerimine pea, sektori ja silindri abil on samuti jäänuk vanematest aegadest. Näiteks SSD andmekandja puhul ei oma need parameetrid mingisugust tähendust. MBR-i järeltulijal GPT-l neid puudusi ei ole.
Kasutatud materjalid
1. https://wiki.archlinux.org/index.php/Master_Boot_Record 2. https://msdn.microsoft.com/en-us/library/windows/desktop/aa363785(v=vs.85).aspx 3. http://www.cyberciti.biz/faq/howto-copy-mbr/
Autor
Arvi Kangas DK41
