User:Tpeet

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Tanel Peet
Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2013

Erialatutvustuse essee

Üheks probleemiks kõrghariduse juures on see, et paljud kõrgkooli astujad ei tea täpselt, mida õppida ning valivad üsna meelevaldselt mingi eriala. Heal juhul neile meeldib, mida nad õppima lähevad, halvemal juhul aga valitakse eriala lihtsalt sellepärast, et midagi peaks ju õppima. Erialatutvustuse ained erinevates ülikoolides ja erinevatel õppekavadel proovivadki värsketele tudengitele anda informatsiooni selle kohta, mis neid sellel erialal ees hakkab ootama. Mõned, kes olid kindlad, et hakkavad tulevikus tööle antud valdkonnas võivad otsustada esimese semestri jooksul eriala vahetada. Teised aga, kes ei osanud asjast midagi arvata, võivad avastada, et just see eriala on nende jaoks. Erialatutvustuse ja õpingukorralduse aines püüavadki erinevad esinejad luua võhikutele selgemat pilti, milline on ühe arendaja või administraatori tööalane elu.

Esimene loeng antud aines oli ühtlasi ka esimeseks loenguks IT Kolledžis. Nagu õppeainete puhul ikka kombeks, oli tegu sissejuhatusega, kuid seekord mitte antud ainesse, vaid üleüldiselt kõrgkooli ellu. Loengus räägiti, milline näeb välja õppimine kõrgkoolis, mida õpilasel tasub koolist oodata ning mida kool ootab õpilaselt. Mina ja ka paljud teised IT Kolledžisse sisseastujad on varem kuskil kõrgkoolis õppinud ja seetõttu oli palju loengus räägitut meile juba teada. Küll aga, on tudengi ellu toonud palju muutusi kõrgharidusreform. Õnneks sai esimeses loengus vastused ka selles valdkonnas tekkinud küsimustele, kuigi negatiivsemad, kui oleks soovinud. Muidugi ei jäetud tutvustamata ka IT kolledžit ennast - räägiti võimalikest klubilistest tegevustest, kasutatavatest ruumidest ja teenustest.

Teises loengus jätkus sissejuhatus kõrgkoolis õppimise kohta. Veidi rohkem lähtuti IT erialadest, kuid üldiselt oleks loengust õppinud ka mõne muu eriala inimesed. Sarnaselt kõigile IT Kolledži ainetele, rõhutati ka selles aines, kui halb on akadeemiline petturlus. See loeng aga mindi sellega rohkem süvitsi ning räägiti päris mitmest huvitavast aspektist plagiaadi juures, millele ma varem mõelnud ei olnud. Samuti sain üsna palju teada , kuidas end paremini õppima motiveerida. Antud aine tundubki olevat suures osas tudengite motiveerimiseks ning vähemalt minu puhul on see üsna hästi toiminud.

Kolmandas loengus hakati tegelema konkreetsema teemaga – innovatsioon. Kuna osalesin suvel ühes iduettevõtluse programmis, siis olin selle loengu teemaga kursis ning väga palju uusi teadmisi ei omandanud. Loeng lõppes patendinduse teemadel ning kuidas firmad kasutavad oma patente konkurentide elu raskemaks tegemiseks, mis aga pidurdab üleüldist arengut tehnoloogia maastikul. Antud teema on läbi käinud ka mitmes teises aines ning on minu arvates tänapäeval üsna suureks probleemiks, eriti kui patenteeritakse kontseptsioone, mitte konkreetseid tehnoloogiad. Näitena võiks tuua juhtumi, kus Monsanto leidis võimaluse brokoli patenteerimiseks.

Neljandas loengus oli teemaks küberkuritegevus, kus tutvustati erinevaid kuritegevuse liike, mida on võimalik arvutite maailmas sooritada. Oli huvitav kuulda, kuidas kurjategijad kasutavad ära arvutite ja Interneti võimalusi ning anonüümsust. Samuti oli hea, et toodi välja konkreetsemad juhtumianalüüsid. Loengus olles meenus mulle 1999. aasta film nimega „Office Space“, kus mõned tarkvarafirma töötajad teevad programmi, mis nende organisatsiooni arvelt varastab iga tehingu pealt väga väikese summa, kuid kuna tehingud on palju, siis teenivad nad üsna suure summa. Tuleb välja, et tänapäeval kasutatakse sarnast mõtteviisi üsna palju. Kõige rohkem üllatas mind loengus õpitust see, et hinnanguliselt liigub küberkuritegevusest läbi rohkem raha, kui narkootikumiärist.

Viies loeng oli võrreldes kolmanda ja neljanda ja järgneva kahe loengugaveidi üldisem. Räägiti rohkem elufilosoofiast ning kuidas võiks suhtuda oma õpingutesse. Kuna Andres Käver, nagu ka paljud teised esinejad, on IT Kolledži vilistlane, siis jagas ta ka konkreetsemaid nõuandeid erinevat õppeainete ja õppejõudude kohta. Kuigi ta kordas üle asju, millest on meile juba korduvalt räägitud, meeldis ta esinemine mulle. Peamiseks põhjuseks on ilmselt see, et mul on IT kolledžis õppides samad eesmärgid ja väljavaated, nagu temalgi olid:

• lisaks IT oskustele on vajalik ka majandus ja suhtlemisoskus
• koolis olles tuleks hakata looma sotsiaalvõrgustiku enda ümber
• tudengisündroomi vältimine
• soov õppida, mitte ainult diplomit saada

Need eesmärgid ja mõtted seadsin minagi endale enne semestri algust. Lisaks tõstis korralikult motivatsiooni ka tema poolt välja toodud numbrid IT arendajate palkade kohta.

Kuues loeng oli üllatavalt lühikene ning seetõttu jäi palju räägitust veidi segaseks. Tundus, et rääkima tulnud Skype’i monitoorijad tulid tutvustama oma töökohta neile, kes on juba õppinud või omavad kogemusi IT vallas. Esinejad oleks võinud monitoorimise põhitõdesid ja üleüldist ideed veidi rohkem lahti seletada ning kasutada selle tegemisel vähem erialast keelt. Kuigi võõrad väljendid, tundmatud tarkvaralahendused ning mulle arusaamatud naljad hirmutasid veidi, sain siiski antud valdkonnas oma nullilähedastele teadmistele suurt täiendust.

Seitsmendas loengus käisid tarkvaraarenduse protsessidest ning tööst Nortalis rääkimas kaks sealset töötajat. Tarkvaraarenduse poole pealt sain targemaks analüütiku töö kohustustest ning kuidas lihtsustatuna tarkvara arenduse protsess välja näeb. Ats Albre tõi oma esinemises välja mõned aspektid, kuidas saada superstaariks IT maastikul. Õppimine, kogemused, kirg eriala vastu, suhtlemise tähtsus, pidev soov areneda, teha natuke rohkem kui oodatakse – iga välja toodud mõte on mõnest loengust käinud läbi ka varem ning mina proovin oma õpingutes ning edaspidiseski karjääris neid ideid jälgida. Juttu oli ka nende suveülikoolist, mis tundus väga ahvatleva ideena. Hetkel tundub, et Nortal on üks koht, kus ma tahaksin osa oma elust töötada.

Viimane loeng oli üpris üldine ning ei olnud erialaga väga seotud. Räägiti jälle mitmetest asjadest, mida on ka eelnevalt räägitud – matemaatika ja hea suhtlemisoskuse tähtsus ning et tööle võtte vaadatakse tihti mitte teadmisi ja oskusi, vaid motivatsiooni ja õppimisvõimet. Lisaks toodi välja mitmeid erinevaid meetodeid ja mudeleid (näiteks viis miksi, GROW mudel ja 10/10/10 otsustamise meetod), mis aitavad otsuseid langetada ja oma elu analüüsida. Varvara Guljajeva ja Mar Canet poolt peetud avalik loeng avardas oluliselt mu mõttemaailma ning andis mõtteainet uuteks ideedeks. Nii mõnigi nende tehtud projekt avaldas mulle sügavat muljet, millest lemmikuks oli sallide kudumine ajulainete mustritega. Leian, et oleks väga huvitav tulevikus töö rutiini vahelduseks teha mõni sarnane projekt. Sellised ettevõtmised on väga huvitavad, sest tegelema peab väga erinevate probleemidega - mehaanika, riistvara, tarkvara ning ka üleüldised projektijuhtimisega seotud väljakutsed.

Kokkuvõttes oli tegemist oli väga huvitava ja silmaringi laiendava loengute seeriaga. Oli väga motiveeriv ja hariv kuulata esinemas entusiastlike erialaspetsialiste. Suve alguses, kui otsustasin IT Kolledžisse õppima tulla, ei olnud ma väga kindel kas soovin ka seda kooli lõpetada. Poolteist kuud pärast õpingute alustamist näen aga, et eriala sobib mulle ning huvitaval kombel aja möödudes motivatsioon õppimiseks ainult suureneb. Väga suur roll mu motivatsiooni tõusul oli seotud mõne eriala tutvustava loenguga ning leian, et tegemist on olnud siiamaani kõige huvitavamate loengutega, mida IT Kolledžis kuulnud olen.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Kui tudeng on eksamil läbi kukkunud, siis on ühe õppeaine raames õigus veel kahele sooritusele[1], mis tuleb sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu [2]. Kui õpilane leiab, et tahab vaidlustada eksamitulemust, siis võib ta esitada apellatsiooni nädal pärast eksamihinde teada saamist.[3]

Korduseksami toimumisaegade asjus tuleks ühendust võtta õpetava õppejõuga, kes määrab kordussoorituse aja kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.[2] Kordussoorituste ajakava võib näha õppehoone 2. korruse infostendil või ÕIS-is rubriigis "Minu asjad". Et pääseda kordusooritusele on vaja ennast sellele registreeruda. Seda saab teha ÕIS-i kaudu, minnes enda andmete lehelt lingile "Kordussooritused".[4]

Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.[5] Apellatsioone on võimalik esitada nädal pärast eksamitulemuste teada saamist[3] ning samuti need lahendatakse ühe nädala jooksul pärast apellatsiooni esitamist.[6]

Riigieelarvelisel kohal õppijale on 2 kordussooritust tasuta.[4] Aine korduv deklareerimine on aga tasuline.[7]

Riigieelarvevälisel kohal oleval õpilasele kehtiv tasu kordussoorituse eest kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕIS-is.[8] Antud hetkel peab REV kohal õppiv tudeng tasuma kordussoorituse eest 20€. [9]

---

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Vastus

Õppekava vahetust nimetatakse akadeemiliseks liikumiseks ning see saab toimuda vabade kohtade olemasolul kaks korda aastas enne semestri punase joone päeva.[10]

Õppekava vahetamise taotlemiseks peab üliõpilane esitama hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Avaldusele tuleks lisada nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. [11]

Deklareeritud, kuid tegemata jäetud valikainet ei pea kooli lõpetamiseks tingimata sooritama, kui kooli lõpuks on sooritatud vähemalt 180 EAP eest aineid. [16]

Ületades riigieelarvelisel õppekohal õppekava nominaalmahtu rohkem kui 2 EAP võrra, tuleb hakkata tasuma õppemaksu iga ületatud EAP eest. [12, 13]

---

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

Vastus

Kui esimese semestri lõpuks on olemas 25 EAPd ja teisel semestril saadi 19 EAPd, siis tuleb aasta lõpuks hüvitada osaliselt õppekulud (27+27)-(25+19) = 10 EAP ulatuses.[14] Kuna ühe EAP hinnaks on antud juhul 50€, siis tuleb hüvitada õppekulud osaliselt 500€ ulatuses.[15]

Viited

[1] Õppekorraldus eeskiri, punkt 5.2.12

[2] Õppekorraldus eeskiri, punkt 5.3.6

[3] Õppekorraldus eeskiri, punkt 3.17

[4] ITK korduma kippuvad küsimused, küsimus 9

[5] Õppekorraldus eeskiri, punkt 5.2.8

[6] Õppekorraldus eeskiri, punkt 5.2.11

[7] Õppekorraldus eeskiri, punkt 5.2.13

[8] Õppekorraldus eeskiri, punkt 5.2.7

[9] Teenuste tasumäärad 2013/2014 õppeaastal, punkt 5

[10] Õppekorraldus eeskiri, punkt 7.1

[11] Õppekorraldus eeskiri, punkt 7.2.1

[12] ITK korduma kippuvad küsimused, küsimus 2

[13] Õppekorraldus eeskiri, punkt 3.1.8

[14] Kõrgharidusreformi korduma kippuvad küsimused, küsimus 1

[15] Finantsinfo

[16] Õppekorraldus eeskiri, punkt 1.3.6

Lisaks aitasid vormistusel ja alguses märkamata jäänud info leidmisele kaasa Triin Oja, Ivo Suure ja Maarja-Liis Tammepõllu eelmise aasta tööd.