Fuser: Difference between revisions
No edit summary |
No edit summary |
||
| Line 136: | Line 136: | ||
== Kasutatud kirjandus== | == Kasutatud kirjandus== | ||
Revision as of 18:36, 3 November 2016
Sissejuhatus
Antud artikkel on kirjutatud "Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine" aine raames eesmärgiga anda ülevaade Linux/Unixi põhistes operatsioonisüsteemides kasutatavast käsust fuser. Fuser on hea abimees Linux süsteemi administreerimisel, kuna ta võimaldab uurida protsesse, mis mingit faili on avanud või mingit failisüsteemi kasutavad. Protsess on programmi töötav ehk aktiivne koopia. Samuti käsk fuser võimaldab tuvastada protsessi omanikku ja juurdepääsu liiki[1].
Fuser [2] ja võtmete kirjeldused [3]
# fuser [options] [file|socket] # fuser [options] -SIGNAL [file|socket] # fuser -l
Mõned fuser võtmed:
-a,--all näitab kõik failid
-i,--interactive küsib kinnitust enne protsessi tapmist (ei toimi ilma -k)
-k,--kill tapab protsessi, mis kasutab antud faili
-l,--list-signals näitab kõik teadaolevad signaalide nimed
-m NAME, --mount NAME NAME nõuab failinimi. Võti-m näitab kõik protsessid, mis on
failisüsteemis (kuhu kuulub NAME fail) faile avanud.
-u,--user näitab protssesi omanikku
-v,--verbose kirjeldad protsessi detailselt
-w,--writeonly tapab ainult kirjutamisõigusega protsesse
-V,--version kuvab versiooni infot
Täpsemat infot fuser parameetrite kohta leiad terminalist käsuga:
$ man fuser
Mõned näited
Kui kasutad fuser tavakasutajana, siis reeglina näed ainult need ptosessid, mis on sinu kodukataloogis faile avanud. Kui fuser kasutada root kasutaja (superuser) õigustega, siis saad uurida ka neid protsesse, mis on teiste kasutajate kodukataloogides faile avanud [4].
Sisestades terminali fuser käsku ilma täiendava parameetrita kuvatakse kasutajale protsessise ID-id, mis kasutavad tema töökausta (vt. Joonis 1).[5]
$ fuser $ fuser /home/.........
Numbrid tähistavad protsessi ID. Nägu näha jooniselt 1 iga protsessi ID-le järgneb täht, mis näitab kuidas antud protsess kasutab faili, teiste sõnadega täht iseloomutsab juurdepääsu liiki [6].
| Täht | Seletus |
|---|---|
| c | tähendab et protsess kasutab faili kui aktiivset kausta |
| e | tähendab et protsess kasutab faili kui .exe fail |
| r | tähendab et protsess kasutab faili kui root kausta. |
| s | tähendab et protsess kasutab faili kui jagatud teeki |
Joonisel 1 „c” näitab et protsessid kasutavad kasutaja student kodukataloogi kui aktiivset kausta.
Võti -v,--verbose
Võti -v kirjeldab kirjeldab detailselt protsesse, mis mingit faili on avanud või mingit failisüsteemi kasutavad.
$ fuser -v
Nagu näidatud alltoodud joonisel 2 terminalis kuvatakse töökausta nimi, kasutaja nimi, protsessi id (PID), juurdepääsu liik (ACCESS) ja protsessi nimi [7].
Nii näiteks saab teada kogu info protsseside kohta, mis kasutavad sinu töökausta.
Võti -k ja -i [8]
Parameeter -k kasutatakse, kui vaja tappa protsessi, mis kasutab failisüsteemi. Selleks, et vältida kogemata protsessi tapmist, tasub kasutada lisaks ka parameeter -i. Kui kasutatakse mõlemad võtid („-k” ja „-i” ), siis enne protsessi tapmist küsitakse kasutaja käest kinnitust.
$ fuser -v -k -i socket_serv
USER PID ACCESS COMMAND
socket_serv: himanshu 5643 ...e. socket_serv
Kill process 5643 ? (y/N) y
Kasutades parameetrid -k and -i kasutaja saab oma valikul tappa protsessi, mis on migit faili avanud.
Võti -n [9]
Võtme -n abil saab uurida protsesse, mis kasutavad TCP/UDP pordid.
# fuser -v -n tcp 2345 USER PID ACCESS COMMAND 2345/tcp: fiber 22927 F.... h_socket.pl
Näeme et protsess, mis kasutab TCP pordi 2345, on avanud kirjutamisõigusega faili.
Võti -m [10]
Võti -m aitab leida kõik protsessid, mis kasutavad failisüsteemi, kuhu NAME fail kuulub. Võti -m on hea abivahend, kui soovid teada saada, mis protsessid on vaja ära tappa. Terminalisse sisestakse käsk fuser - m koos faili nimega.
root@exampleuser-X55CR:~# fuser -v -m example.txt
USER PID ACCESS COMMAND
/root/example.txt: root kernel mount /
root 1 Frce. init
root 2 .rc.. kthreadd
root 3 .rc.. ksoftirqd/0
root 6 .rc.. migration/0
root 7 .rc.. watchdog/0
[...]
Võti -m, koos võtmega -v tagastab detailselt kirjeldust kõikide protsesside kohta, mis kasutavad failisüsteemi,kuhu kuulub fail nimega example.txt .
Kokkuvõtte
Protsesside haldamine on Linux süsteemi administreerimisel üks olulisematest osadest. See hõlmab protsesside monitooringu, signaalide saatmist protsessile ning protsesside prioriteetide määramist. Selleks et edukalt hallata kõiki operatsioonisüsteemis töötavaid protsesse ehk programme, on abiks erinevad käsklused(näiteks top, ps, pgrep, kill), sealhulgas on ka fuser käsk, mis on käsitletud antud artiklis.
Autor
Polina Popova
AK21
november 2016
Kasutatud kirjandus
- ↑ https://www.digitalocean.com/community/tutorials/how-to-use-the-linux-fuser-command
- ↑ http://www.tecmint.com/learn-how-to-use-fuser-command-with-examples-in-linux/
- ↑ http://www.computerhope.com/unix/fuser.htm
- ↑ [https://linux.die.net/man/1/fuser
- ↑ http://www.tecmint.com/learn-how-to-use-fuser-command-with-examples-in-linux/
- ↑ https://sites.ualberta.ca/dept/chemeng/AIX-43/share/man/info/C/a_doc_lib/cmds/aixcmds2/fuser.htm
- ↑ http://www.tecmint.com/learn-how-to-use-fuser-command-with-examples-in-linux/
- ↑ http://fibrevillage.com/sysadmin/277-fuser-command-examples-on-linux
- ↑ http://www.thegeekstuff.com/2012/02/linux-fuser-command/
- ↑ https://www.digitalocean.com/community/tutorials/how-to-use-the-linux-fuser-command
