Mount
Autor: Maarja-Liisa Tammepõld
Rühm: A22
Mount olemus
Andmed on seadmesse kirja pandud nullide ja ühtedena ning seda struktuuri kutsutakse failisüsteemiks. Linux-is on seadmed viidatud /dev kaustas. Andmed ei ole otseselt seadmes endas. Nendesse ei saa nii lihtsalt ligi pääseda, kui lähed /dev kausta, selleks on vajalik ligipääs failisüsteemile. [1] Mountimine ehk ühendamine on failidele ligipääsu saamine failisüsteemis, et kasutajad või kasutajate grupp pääseks failile ligi kindlas kataloogis. [2] Neid katalooge kutsutakse mount pointideks ehk liitepunktideks. [1]
Mida saab mountida
Kõige levinum on kettajagude ühendamine. Seda hoitakse /dev kaustas. Kõvakettale ja USB pulkadele on võimalik paigaldada failisüsteeme. Failisüsteemid ise on ligipääsetavad läbi kettajagude tähiste, nagu /dev/hda1, mis on esimene partitsioon kettal /dev/hda.
ISO9660 on failisüsteem, mida kasutatakse CDROM-is. CD lugejas on kasutusel ainult CD, mille peal on üks partitsioon ja seega on võimalik mountida otse /dev/hdc-d, kui see on CDROM lugeja ja sellel on ketas.
Flopi kettad sisaldavad ainult ühte failisüsteemi ja need on tähistatud /dev/f0-na esimene ketas ja /dev/f1 teine ketas. Seadmed nagu USB pulgad on nagu kõvakettad, nii et /dev/sda1 võib sisaldada failisüsteemi ja nii on ka IPod-de puhul, kuigi seal võib enamus andmetest olla teisel partitsioonil.
Ühendada saab igasuguseid seadmeid. Kui on olemas failisüsteemi "pilt", mis on täpselt sama koopia olemasolevast failisüsteemist või loodud kindla faili jaoks, siis saab ka seda mountida läbi väljamõeldud seade, mida kutsutakse „loopback device-ks“. [1]
Umountimine
Ühendamisele (mountimisele) vastupidine protsess on umountimine ehk lahtiühendamine.
Lahtiühendamiseks on käsk umount.
umount liitepunkt, partitsioon, –a või –A |
[3]
Näiteks:
sudo umount /mnt sudo umount /dev/hda1 |
Mõlemad käsud hendavad lahti failisüsteemi /dev/hda1 partitsioonilt, kui see on ühendatud /mnt-le. [1]
Et sundida lahtiühendamise, selleks –f ja –v detailide nägemiseks. [3]
Failisüsteemi ei saa lahti ühendada, kui see on kasutusel. Kui on kindel, et ahtiühendamine on ohutu, siis võib kasutada sellist käsku:
sudo umount -l /liitepunkt |
[1]
Et lahtiühendada kõiki ühendatud faile või lihtsalt failisüsteeme, mis on järjestatud pärast –t, selleks tuleb kasutada –a või –A . [3]
Mountimine
Moutimise käsk on mount. [3]
Selleks, et näha, mis seaded on saadaval ja nende partitsioone:
sudo fdisk -l |
Mount point-i loomiseks
sudo mkdir /media/sdcard |
Ehk luuakse kaust nimega /media/sdcard.
mount -l |
See käsk näitab ühendatud failisüsteemide nimekirja. [4]
Ühendamiseks on vajalik käsk:
mount partitsioon liitepunkt |
[3]
Näiteks:
sudo mount /dev/sda1 /mnt |
See käsk ühendab failisüseemi /dev/sda1 partitsioonilt /mnt kausta, mis tähendab siis, et /mnt kaustast on võimalik näha failisüsteemi, mis on /dev/sda1 peal.
sudo mount /dev/fd0 /floppy -t vfat |
See käsk paneb failisüsteemi esimesele flopi kettale kausta /floppy ja et seda võetaks kui FAT failisüsteemi.
sudo mount --bind /mnt/Failid/Muusika /home/user/Muusika |
See käsk lubab /mnt/Failid/Muusika kaustale ligipääseda ka /home/user/Muusika kaustast.
sudo mount --move /mnt/Failid/Muusika /home/user/Muusika |
See liigutab /mnt/Failid/Muusika kausta /home/user/Muusika kausta. [1]
Pmount kasutamine
Pmount on probramm, mis on saadaval repositooriumites ja lubab eesõigusteta kasutajatel ühendada kettaid nagu oleksid nad sudo kasutaja, isegi ilma /etc/fstab-i sisestamast.
Seda saab kasutada sama süntaksiga nagu mount-i, aga siis ilma sudo-ta.
Näiteks:
pmount /dev/sdb1 flash_drive |
See ühendab /dev/sdb1 partitsiooni /media/flash_drive’i. [5]
Kasutatud materjalid
[1] https://help.ubuntu.com/community/Mount
[2] http://whatis.techtarget.com/definition/mount
[3] http://www.freebsd.org/doc/handbook/mount-unmount.html
[4] http://www.saltycrane.com/blog/2008/06/mount-drives-manually-on-ubuntu-linux/