GNU Emacs

Sissejuhatus Emacs'i

Käesolev artikkel räägib tarkvarapakist, Emacs. Juhend on suunatud algajaile GNU/Linux kasutajatele, kuid osaliselt saab ka seda juhendit kasutada teistes süsteemides. Dokumentatsioon kehtib Emacs versioonile 24.3.1.

On oluline teada, et juhendis kasutan tarkvarapakki GNU Emacs ja muid versioone sellest ei kasuta, näiteks nagu xEmacs. Sellest tulenevalt kutsun selles juhendis GNU Emacs'i edaspidiselt Emacs'iks.

Emacs'i põhieelised

Emacs on laiendatav tekstiredaktor mis on põhiliselt mõeldud GNU ja GNU/Linux süsteemidele, kuid on porditav teistesse süteemidesse.

Emacs'i põhieelis on laiendatavus.

Emacs'i, edaspidi Emacs'i, põhiliides on tekstiredaktor, kuis Emacs võib ka käituda näiteks kui meilihadur või veebilehitseja.

Emacs'i põhilised puudused

Emacs on vana tarkvarapakk, see ei tee teda halvemaks, kui mõni muu, kuid ajal, millal 8MB süsteemset mälu oli palju, kasutas Emacs sellest suurem osa ära. Sellest tulenevalt tekstiredaktorite sõja vastaspool kutsuski Emacsi kui Eight Megabytes And Constantly Swapping. Tänapäeval ressursikasutusega kitsaks ei lähe, kuna arvutusseadmed on võimsaks saanud.

Emacs'i seostatakse ka RSI'ga(Repeated Strain Injury). Lähestikku asuvad otseteenupud , C- ja M- kombinatsioonid kutsuvad esile RSI. Eelmainitut nimetatakse ka Emacs-Pinky'ks.

Ettevalmistus

Paigalduse näidetena kasutan kolme enamlevinumat GNU/Linux süsteemi.

Ubuntu.

Fedora.

OpenSuSE.

Mõisted

C

See on lühend klaviatuuriklahvile Ctrl.

M

Metanupp, suurem osa arvutitel on see tähistatud MS Windows Start-nupuna, levinud on ka kodumärgisega nupp. Apple Inc. seadmetel on selle nupu rollis Cmd.

Materjalid

http://akadeemia.kakupesa.net/OSAS/loengud/loeng1.pdf

https://www.gnu.org/software/emacs/manual/html_node/emacs/index.html

https://www.gnu.org/software/emacs/manual/html_mono/efaq.html

Autor: Kristjan Indlo

2013 Sügissemester