Mount olemus

Andmed on seadmesse kirja pandud nullide ja ühtedena ning seda struktuuri kutsutakse failisüsteemiks. Linux-is on seadmed viidatud /dev kaustas. Andmed ei ole otseselt seadmes endas. Nendesse ei saa nii lihtsalt ligi pääseda, kui lähed /dev kausta, selleks on vajalik ligipääs failisüsteemile. [1] Mountimine on failidele ligipääsu saamine failisüsteemis, et kasutajad või kasutajate grupp pääseks failile ligi kindlas kataloogis. [2] Neid katalooge kutsutakse mount pointideks ehk liitepunktideks. [1]

Mida saab mountida

Kõige levinum on kettajagude mountimine. Seda hoitakse /dev kaustas. Kõvakettale ja USB pulkadele on võimalik paigaldada failisüsteeme. Failisüsteemid ise on ligipääsetavad läbi kettajagude tähiste, nagu /dev/hda1, mis on esimene partitsioon kettal /dev/hda.

ISO9660 on failisüsteem, mis on kasutusel CDROM-is. CD lugejas on kasutusel ainult CD, seega pole mõtet luua /dev/hdc1 mountimiseks, vaid CD puhul on võimalik mountida otse /dev/hdc-d, kui see on CDROM lugeja ja sellel on ketas.

Flopi kettad sisaldavad ainult ühte failisüsteemi ja need on tähistatud /dev/f0-na esimene ketas ja /dev/f1 teine ketas. Seadmed nagu USB pulgad on nagu kõvakettad, nii et /dev/sda1 võib sisaldada failisüsteemi ja nii on ka IPod-de puhul, kuigi seal võib enamus andmetest olla teisel partitsioonil.

Mountida saab igasuguseid seadmeid. Kui on olemas failisüsteemi "pilt", mis on täpselt sama koopia olemasolevast failisüsteemist või loodud kindla faili jaoks, siis saab ka seda mountida läbi väljamõeldud seade, mida kutsutakse „loopback device-ks“. [1]

Umountimine

Mountimisele vastupidine protsess on umountimine.

Umountimiseks on käsk

umount liitepunkt, partitsioon, –a või –A

[3]

Näiteks:

sudo umount /mnt
sudo umount /dev/hda1

Mõlemad käsud umoundivad failisüsteemi /dev/hda1 partitsioonilt, kui see on mounditud /mnt-le. [1]

Et sundida umountimist, selleks –f ja –v detailide nägemiseks. [3]

Failisüsteemi ei saa umountida, kui see on kasutusel. Kui on kindel, et umountimine on ohutu, siis võib kasutada sellist käsku:

sudo umount -l /liitepunkt

[1]

Et umountida kõiki mountitud faile või lihtsalt failisüsteeme, mis on järjestatud pärast –t, selleks tuleb kasutada –a või –A . [3]

Mountimine

Moutimise käsk on mount. [3]

Selleks, et näha, mis seaded on saadaval ja nende partitsioone:

sudo fdisk -l

Mount point-i loomiseks

sudo mkdir /media/sdcard

Ehk luuakse kaust nimega /media/sdcard.

mount -l

See käsk näitab mounditud failisüsteemide nimekirja. [4]

Mountimiseks on vajalik käsk:

mount partitsioon liitepunkt

[3]

Näiteks:

sudo mount /dev/sda1 /mnt

See käsk moundib failisüseemi /dev/sda1 partitsioonilt /mnt kausta, mis tähendab siis, et /mnt kaustast on võimalik näha failisüsteemi, mis on /dev/sda1 peal.

sudo mount /dev/fd0 /floppy -t vfat

See käsk paneb failisüsteemi esimesele flopi kettale kausta /floppy ja et seda võetaks kui FAT failisüsteemi.

sudo mount --bind /mnt/Failid/Muusika /home/user/Muusika

See käsk lubab /mnt/Failid/Muusika kaustale ligipääseda ka /home/user/Muusika kaustast.

sudo mount --move /mnt/Failid/Muusika /home/user/Muusika

See liigutab /mnt/Failid/Muusika kausta /home/user/Muusika kausta. [1]

Pmount kasutamine

Pmount on probramm, mis on saadaval repositooriumites ja lubab eesõigusteta kasutajatel mountida kettaid nagu oleksid nad sudo kasutaja, isegi ilma /etc/fstab-i sisestamast.

Seda saab kasutada sama süntaksiga nagu mount-i, aga siis ilma sudo-ta.

Näiteks: